Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

nj, 2006-01-10 13:03:24

Tohman parandab nüüd oma eelmise kommi viimase lause selliseks kui see mõeldud oli:
Jumalat nad kah ei usu- vaat see on kindel!

v.l., 2006-01-10 13:07:18

Kumb oli enne - kõlblus või religioon?
Kumb oli enne - kana või muna?

Eks nad mõlemmad ole kultuuri osised ja ole koos inimesega teisenunud. (enam ei võta inimene teise liha suhu - kuigi kirikus seda kommet vahel veel meenutatakse)

Kumb tuli inimesel enne - kas taevatähtedest skeemi loomine või kaasinimese armastamine - kes seda enam mäletab?

(eetika on elamise kunst, või oli see nii - ellujäämise oskus)

skeptik, 2006-01-10 13:26:03

ää pahanda, Priit
/sain nüüd aru, et lobamoklus vaevab mindki :-)

teemast
inspireerituna su lausest
mõned neist ühiskondliku teadvuse vormidest teenivad nimetatud eesmärkeausa selgusega, mõned aga läbi moonutuse (kunst, usk).
meenus, et on väljendatud seisukohta, et religiooni võikski käsitleda kui üht inimetegevuse loomingulist väljendust. Kõrvuti ja võrdsena kujutava kunsti, muusika, luuleloomingu, arhitektuuri ja teiste kunstivormidega. Sisaldab ju religioon elemente neist kõigist, neid omal moel ja oma huvides kasutades.
On lihtsamakoelisi (nt evangeelsed-karismaatilised äratusliikumised), on keerukamaid ja kõrgema kunstilise tasemega (nt katoliiklus).

Samas religioonid ise ilmselt ei taha sugugi leppida sellise “taltsutatud” positsiooniga (eks kunstnikud on ise ka tihti anarhistlike ja muude protesti väljendavate vaadetega). Religioonidel on pretensioon esindada “Tõde”, olla kõigeülene, esindada “igavesi tõdesid ja väärtusi”.

Veel asjaolu, et kui kunstnik üldiselt (erandeid on alati) ise annab endale aru, kus on kunst ja fantaasia ning kuidas see erineb reaalsusest, ületab küll piire, kuid toetub ikkagi sellele samale ühiskonnale, kultuurile ja inimestele, millest sirgunud, siis religioonid ühelt poolt on ka oma rahva nägu, kuid tirivad taevast või maa alt asju, tegelasi ja juhtumeid, mis on olemise väärpeegeldused, kuid ise ütlevad tõsise näoga, et tegelevad igati tõepäraste ja reaalsete asjadega.

skeptik, 2006-01-10 13:27:37

nj,
altruistlikku käitumist on loomariigis küll ja küll
Küsi Turovski käest, kui mind ei usu.

skeptik, 2006-01-10 13:28:31

v.l.
muna-kana müsteerium on evolutsiooniteooriaga juba ammu lahendatud

muna oli enne kana

Henry Morgan, priit, 2006-01-10 13:30:32

loodava kõlblus-eksakstsusaksiomaatilise
eeee-paluks tõlget ka, et mitte teemast mööduda

33338, 2006-01-10 13:31:44

tilluke xjjendus:
ZOON POLITICON > ZÓO-ON POLITIKÓN
sest ell"eenide kappa on mejje K (mitte C) ja esimeses on tegemist ni pika kuj ka lühikese O'ga:
ζώον πολιτικόν

siitt véelkorrd suhhtumine mille Toomas mxttlematta tagasilükkas: ära vxta kxjkke puhhta kullana, vajd kahhtle ka päälttnäha korrasolevas. kxjgevähäm usalda vahendajajd, need moonutavad tavaliselt algupärase omakasuks ümmber.

Remark, artiklist, 2006-01-10 13:32:30

see, mis ei mahu nende USU raamidesse, tunnistavad nad kõhklematult vääraks.

See, mis ei mahu nende MAAILMAVAATE raamidesse, tunnistavad nad kõhklematult vääraks.

Leia 10 erinevust!

Henry Morgan, 2006-01-10 13:35:01

Inimesel on viis meelt, millega tajuda maailma, kas seda on vähe või palju?
Kui suur loodus inimest lõi, siis arvas ta, et sellest peaks piisama, sellele liigile.

nj, skeptik, 2006-01-10 13:35:14

Oki, delfiin aitab uppujat.
Järglaste eest hoolitsemine? Pigem instinkt.
Igatahes täissöönud shimpans kõrvalpuuris nälgijatele banaani ei loovutanud.
Ehk oli erandlik kadekopsik?

v.l., 2006-01-10 13:36:22

skeptik, 2006-01-10 13:28:31
v.l.
muna-kana müsteerium on evolutsiooniteooriaga juba ammu lahendatud
muna oli enne kana

Ilus on. Aga kas ka see lahendati - kumb see religioon on - muna või kana?
Aga ega see evoltsiooniteooria kah miskit lõplikku ole - eks seegi evolutsioneerub ehk annab järjest uusi arvamisi.

v.l., 2006-01-10 13:39:18

Igatahes täissöönud shimpans kõrvalpuuris nälgijatele banaani ei loovutanud.
Ehk oli erandlik kadekopsik?

Aga võib-olla oli see šimpans hoopis targem - ta otustas nii inimest kasvatada

skeptik, 2006-01-10 13:39:19

nj,
kas inimese altruistlik käitumine on miskit enamat kui instinkt? Evolutsiooni produkt, et tagada liigi tõhusam säilimine ka piirsituatsioonides?

skeptik, 2006-01-10 13:47:16

v.l.
ehk on selle kõlbluse ja religiooniga sedasi, et instinktid ellu jääda ja järglasi anda oli ikka kõigepäält.
Kui asja üle ükskord arutlema hakati, siis pandi oma instinktidele nimeks kõlblus (kombed, tavad jne), ja kui religioonid välja kujundati, siis võeti see kõlblus ja luuletati see jumala poolt antuks, et autoriteetsemalt kõlada.

andrus, 2006-01-10 13:49:09

omas edevuses teen teile teatavaks et ilmus jutt

http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=291

nj, skeptik, 2006-01-10 13:49:41

kas inimese altruistlik käitumine on miskit enamat kui instinkt?
Altruism on miskit enamat kui instinkt.

andrus, 2006-01-10 13:50:14

ehk vastab see ka midagi siin teemas ära

seda muidugi juhul kui tegu on küsimuste

ja mitte aint ärapanemissooviga

andrus, 2006-01-10 13:51:13

altruismi puhul sama viga mis üldiselt

termin on individualistlik

enamik ajendeid on aga seltsingulised elik kollektiivsed

33338, 2006-01-10 14:04:23

Anrus,
miks sa säl Kirikirjas nii vähä v'xxrsxnadega eputad, siin pasarida taga nagu miljard'ääril?

andrus, 2006-01-10 14:06:02

eeeeeeeee

***