Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-15 17:32:29

Joosu, Olev, 2006-01-15 17:18:31

Kes ei tahaks. :)

Ka jalutu tahaks uusi jalgu.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-15 17:35:23

Joosu, Olev, 2006-01-15 17:26:18

No jahh... lugeda annaks ju lõpmatu hulk mõtteid. :)

Yps, 2006-01-15 17:38:19

Hundiseadused on karmid aga õiglased
Looduses halastust ei ole, halastuse on inimesed välja mõtelnud.

Joosu, 2006-01-15 17:44:47

jama. looduses on liikide- ja klannisiseselt halastust kohati rohkem kui inimestel.
inimkarjas väga tihti siiski lastakse KOHE pähe. esimene nn. hoiatuslask.
/muigab mõrult/

Joosu, Olev, 2006-01-15 17:47:20

nii nii, Olev.
aga TAHA siis!

võtame su (koos elfitaadiga?) ette ve?
ja ma kasutaksin ka oma Abilisi.
ja stiihiaid.
ja TEDA, kelle-nime-öelda-ei-või.
/naerab naerab nüüd.

ei, tegelt ka.
mh? :)

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-15 17:48:38

Hää Joosu... Teid mõlemat ma USALDAN...siiruse pärast mis teis mõlemis peitub.

Sa mõistad.

Olen nõus küll...04.03.06

Olev /väga tõsine/

Joosu, Olev, 2006-01-15 17:49:47

pead märtsini vastu?

tegelt võiks ju ka k o h e alustada. mh?

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-15 17:52:06

Pole paha mõte.

Joosu, Olev, 2006-01-15 17:53:22

kolm.teist@mail.ee

kirjutame ja joonistame ja vahetame nätsupabereid.

Joosu, 2006-01-15 18:03:45

/tuhnip oma kastidesse pakitud biblioteekas/
no ei leia. tolle herr filosoofi nime, kes kirjutas väga säravalt liigisisesest vastastikusest abist loomariigist versus inimesed.

selle eest leidsin referaadi nimega *Sõda, tapmine ja õiglus. (Thomas Aquino 1225-1274 põhjal)*

njahh. soortf tähenduslik. :)

DiaTheo, 2006-01-15 18:06:31

Joosu püsib nii püüdlikult teemas, tekkis endalgi soov artikli juurde tagasi pöörduda:-)

Artikkel on vahva ja lahe, mõnus lugemine kohe. Kahju, et usuinemese ei raatsi mitteusklastega sõprust pidada ja sisu kandi pealt arutellu ei lasku.

Võtame kasvõi kolmanda teesipunkti artiklist:

(3) Inimolemist ümbritseb või saadab terve vaimulise sfääri kompleks. Võib nimetada sääraseid sotsiaalse teadvuse elemente nagu kõlblus, religioon, õigus, filosoofia, ideoloogia, teadus, kunst jmt. Kõik nood ja veelgi muud ühiskondliku teadvuse komponendid etendavad tähtsat osa meie inimeseksolemises ning nad peegeldavad meie igapäevast elu ja kinnitavad seda, iga üks omal moel. Neil on oma meetodid ja vahendid; oma võlu ja sära ja igavuski, ent kõik nad on seatud ja määratud kandma oma spetsiifiliste funktsioonide kõrval ka universaalset, so edendama inimkonna jätkusuutlikkust, ellujäämist ja täisväärtuslikku ja kaunist elu. Kuid mõned neist ühiskondliku teadvuse vormidest teenivad nimetatud eesmärkeausa selgusega, mõned aga läbi moonutuse (kunst, usk).

Hea mõtisklus ju. Ja kenasti võtigi usuinemestele kätte antud, millega teiste mittemõistmise luku vaevata saab lahti muukida - usuinimeste vaimsuse religiooni osa tundub mitteusklikule tõe moonutusena, nagu kunstki.

Tõepoolest, kõik suuremad või väiksemad maalikunstnikud on väitnud, et nad annavad oma piltides reaalsust just sellisena edasi, nagu ta reaalias esineb. Ron Mueckist PP-ni.

Ja sedasama väidavad usklikudki, partikjulari ristiusklikud - kõik just nii olevatki, nagu jumal neile ühes või teises situatsioonis olla kõrva sosistanud, Tõdesid olla vaid ÜKS!

Niiet, üheltpoolt oleksid kunst ja usk nagu paralleelid. Aaaaga ... ma pole veel kohanud kunstnikku, kes nõuaks, jalgu trampides ja mõõgaga ähvardades nõuaks, et KÕIK kunstnikud reaalsust, Tõde siis nendekeeli, just nimelt TEMA võtmes näeksid.

Joosu, 2006-01-15 18:30:58

mina olen alati püüdlikult teemas püsinud, rsk.
ja kui laksinud olen, siis ka TEEMA kohaselt, fckff.niikaua kuni keegi siis mu hinge pole roninud või kohalikud *sõbrad* või muidujüngrid valgustama hakanud, mis värvi pesu ma kannan või profeteerivalt käsuõpetanud, mis ketsupiga ma oma makarone pean sööma.

rsk.

/uriseb

skeptik, 2006-01-15 19:28:38

DiaTheo,
seda võimalust religiooni ja kunsti ühise mõõdupuuga mõõta arutlesin isegi siinsamas mõni aeg tagasi.
Tundus selline päris võimalik mõte olevat.

nt Dylan Evans ütleb sedasi:
“Religioonid on kaunid asjad, aga nende ilu saab tõeliselt hinnata vaid siis, kui neid nähtaks inimese loominguna - kunstiteostena.”
ja lisab juurde:
“Kes ründab religiooni selle eest, et see maalib maailmas väära pildi, on sama labane ja ebaküps nagu usklik, kes peab kujutist reaalsuseks.”

Sedasi ütlemine on küll paras vigurdamine, aga tänaseks kellakümnemeditatsiooniks on see ehk hea sissejuhatus :-))

priit kelder, 2006-01-15 19:34:37

Jah, Dia Theo, mõnetine sarnasus kunsti ja religiooni vahel võib tunduda küll tõepärane, ent see pole ikkagi adekvaatne kõrvutus. Kunst võib selle peale solvuda.
Nimelt kannab kunst tinglikkuse tunnusmärki igal oma sammul; ilma selleta ta polekski kunst. Kuigi kaasaja kunst soovib eirata seda tõdemust, klähvides piirideta ja normideta kunstist, mida igaüks ja igal ajal võib teha, ei näe mina ses püüdluses tulevikku. Nagu mujalgi, hindan ma ka kunstis profesionaalsust, mitte aga diletatismi. Kuid mitte see pole mu remargi teema. Küsigem - kas ka religioon rakendab tinglikkust oma eesmärkide (kui tal need on?) teenimisel? Või on tinglikkus suisa sisse kirjutatud nn püharaamatuisse? Arvan, et kui kunst eksluateerib tinglikkust talle sisuldasa omaks olnud (vanust ajust kuni 20. sajandini) ülluse ja õilsuse, inimese heakülgede sisendamisel, ega pretendeeri seejuures vaimu anastamisele, siis religiooni pretensioonid on olnud märksa jõhkramad ja inimvaenulikumad. Vaata kasvõi seda äranämmutatud inimesearmastuse teesi ristiusus - kui palju on seda mõõga ja tulega pähe lajatatud, nii otse kui kaude. Kuni VIA portaalini välja. Ja õigesti märgid, et ristiusulised on olnud ja on seda jätkuvalt hämmastavalt tigedad teisitimõtlejate ja -uskujate vastu. See sunnibki arvustama neid silmakirjalikkuses. Kunst on ses mõtts tsipa ausam, et ta ei roni sulle krae vahele oma lääge armujutuga, mille kestel tapab ja vägistab muul moel. Ja kunstnikud tunnustavd üpris ausalt ka teiste kunstnike häid saavutusi, ehkki endil hinges kripeldab kiivusest, kuid seee on loov kadedus, mitte pealeoksendav. Aga eesti ristiusklased, pasundades sõnul Jeesusest ja Piiblist, on valmis üksteisel kõri maha lõikama ning vaenavad vastastikku kuni viimsepäevani. No mida perkelet?

dt, 2006-01-15 19:39:48

Et siis niikaua kui maalib ja reaalsuseks ei pea, pole katki miskit:-))

Loomulikult mitte, fantaseerida on ikke tervislik olnud. Aitab lõõgastuda ja mõttekrampides pingeid maandada.

Kuidas selle kellakümnemeditatsiooniga aga ristiusu seisukohast lood on? Peaks nagu miskit kristlusevastast olema, keegi nagu üritaks jumalaasemikku mängida?

dt, 2006-01-15 19:49:18

Vada, Priidik, oma 10. teesi valguses ei tohiks sa nii rääkida, nagu sa siin praegast räägid.

Sa ju lähtusid oma artiklis religiooni institutsioonivabast käsitlusest. Järelikult pead sa suure kaalu jätma võimalusele, et seda, mida tehakse, tehaksegi siiras usus. Mhh?

Mittesiirus, silmakirjalikkus astub aga alles saamisehimurusega koos lavale.

dt, Joosu, 2006-01-15 20:00:42

Kellakümnesest meditatsioonist sa nagu minu mäletamist mööda suurt ei pidanud. Küll aga oled valmis Olevile appi ruttama. Kas selgitaksid paari sõnaga?

priit kelder, 2006-01-15 20:31:49

DT:
(1) Mu artiklike ei ole teeside summa;
(2) Ei mõista su kärsitust: miks ei või “institutsioonidevaba käsitlus” (NB! sinu väljend) sisaldada möönudust ühe või teise vaadeldava nähtuse siirusest või ebasiirusest?
(3) Hinnangute andmine on arutluste loomulik osa, olen seda sinult õppinud.

Joosu, dt, 2006-01-15 20:43:57

/kergitades kulmu
kas kella 10-ne meditatasioon on AINUS võimalus?
siis liitu sellega, dt, kindlasti liitu. :)

/veerib:
medi-tsiin.
medi-tatsioon.
medi-kament.

mde, meditatsiooni kui sisekaemuslikuks protsessiks võivad olla väga erinevad tegevusalad. ei pea vaid rististes lae all leviteerima silmad pöördes ja viiruk sõõrmeis.
ka näiteks kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jne. kõik nad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. kas pole?

niet sina, dt, võid oma teadvusekskursi läbi viia ka vias kommides. kaliigraafiliselt muidugi.
mina valin oma vahendid. :)

priit kelder, 2006-01-15 20:46:33

Tolmupühkimine on hüva meditatsiooni viis. Ka malemäng ja doomino.

***