Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

Padre, 2006-01-13 12:54:36

muusale: pornograafia ja jälkuse külvaja oled SINA, mitte keegi teine.

Padre, 2006-01-13 12:59:48

Oh seda kristlikku eetikat.
Ühe käega uhavad tuleriidale hagu juurde, teisega löövad hardalt risti ette ja soovitavad HEA valida.

Joosu, 2006-01-13 13:05:05

/vaatab vaikselt aknast õue

räägib

ühel müsteeriumil
tõepoolest
peaingel Miikael anti mulle kord patrooniks.
ja päev hiljem, kõigi kaitsepühate päeval, Roomast vaid KORRA läbisõidul olev isa Vladimir jooksis mulle ootamatult tänaval vastu. ja kaisutas mind soojalt ja hästi.
ja kinkis mulle St. Michaeli amuleti.

jajah,
Miikael on üks peainglitest.
ütlevad nad.
puhastab ja purustab temagi.
tule ja mõõgaga.
ning kõik limukad piigiga läbi ta torkab.
ei kõhkle ta hetkegi.:)
jah, et plats saaks puhtaks.
ja et sündida saaks miski u u s.
kasvõi mingiski vormis.

/kuulab Reznikoffi *Le Chant du Mont Saint Michel*.

siis tüdib sellest undavast pateetikast ära ja paneb Iggy Pop'i cd.

lets rock.

:)

Padre, 2006-01-13 13:05:53

_Täitsa täis on Kuu homme alates u poole seitsmest hommikul, nähtavale ilmub peale kolme päeval._

Jah, juba eile õhtul säras peaaegu täiskuu nagu helgiheitja taevas.

Ühtlasi on mitteteaduslikult mõistetav ka ahjualuste ja öördajate aktiveerumine viimastel päevadel.

Padre, 2006-01-13 13:08:55

A SAAB on auto suure A-tähega ;-)
Halleluuja!

/ Tosina aasta jooksul kolme Trollhättani tiibadeta lennukit omand.

Joosu, Padre, 2006-01-13 13:09:44

no ma ju ütlesib, et me samast klubist!

:)))))))))

Joosu, Padre, 2006-01-13 13:14:36

kuigi 17 tolliseid talvekumme oli mul ikka totaalne kamm saada sellele kräulale siinses vabariigis.

/teemakohaselt. ;)

Padre, 2006-01-13 13:20:08

Klassikul käisid 15 tollised kah kenasti. Siinses augumeres isegi ohutum valik.

Hele, 2006-01-13 13:38:52

priit kelder, 2006-01-13 11:59:15

(1) Kas on ikka teaduse funktsiooniks anda “ühiskonnale vägevaid ja kavaladi vidinaid”? veidi lamendatud tõmme sul. Küsi kasvõi Toomalt, mis vidinaid ta projekteerib?

Jaa, teaduse samastamine projekteerimisega on sul tõesti veidi lamendatud tõmme. Enne projekteerima asumist tuleb ju projektiga seotud nähtusi mõista ja sellega teadus tegelebki. Keeleteaduselt saadud vidinate näiteks on arvutiprogrammid, mis kirjutatud teksti korrigeerivad, keeleomase hääldusega ette loevad või teise keelde tõlgivad. A Toomas vaabšee nepritšomm, tema ju TeadusElukale korvi andis :(((

(2) Teab ju Helegi väga hästi, et on olemas fundamentaalteadused ja rakendusetadused.

Teadused ei jagune fundamentaal- ja rakendusteadusteks. Ent iga üksikteaduse (matemaatika, füüsika, bioloogia, psühholoogia jne) sees on tõesti hea tahtmise korral võimalik eristada fundamentaalset ja rakenduslikku osa. Need osad on omavahel lahutamattult seotud - rakendusteadus põhineb fundamentaalteadusel, mille olemasolu on ühiskonna silmis õigustet rakendusteaduse väljundiga (tehnoloogiaga).

(4) Sest see sõna “paremus”, mida Hele õilsalt ette toob, on usklasele ja mitteusklasele vägagi erinevad. Esimene mõõdab seda igavikulise ja oletatava taevariigi malliga, teine siinse elu kvaliteedi ja väärikusega.

Ole nüüd! Mõlemad on ju inimesed - ja inimeste arusaamades heast ja paremast on suur üldinimlik ühisosa. Ka usklike oletused taevariigi kohta põhinevad siinses elus kogetavail rõõmudel. Kaheldava väärtusega liigituses “usklased - uskmatud” pole “hea” mõiste gruppidevahelised erinevused oluliselt suuremad kui grupisisesed, imho.

Joosu, fuinktsioonedest, 2006-01-13 13:45:53

nojaa, Padre. aga siis pidi ka uued plekid hankima.
ja just selle viimasega ma jooksin end totaalselt karburaatorisse. :/

enivei.

ja ma tõesti räägiksin SAABidest paremal meelel ehk, kuid...
antud juhul religiooni sotsiaalsetest funktsioonidest ma tõepoolest tooks välja lisaks sellise mõjusfääri nagu..no ütleme: alternatiivteraapiline.
sest teoreetiliselt ükski tõsiusklik justkui ei tohiks või ei peaks (ei saaks!) olla ei haige füüsiliselt ja veel vähem mentaalselt.
normaalne ja pidev ning TÕENE usklase-elu + pihitool, sakramndid, patukahetsus jne tõepoolest justkui PEAKS sisaldama samu elemente mis kaasaegne psühhoteraapia, mille läbi inimese enesetunnetus, heaolu, suhted kodus või tööl, suhestumine maailma, nähtuste või protsessidega ja miks mitte ka kogu argipäeva mateeriaga (materiaalne heaolu siis vastavalt oma palve*nõudlustele*- see kõik on valdkond, mis justkui peaks või vähemalt VÕIKS olla aastatepikkuse palvlemise tagajärjel kasvõi KUIGIVÕRD normaliseerunud.
tegelt TEOREETILISELT lausa harmoniseerunud.
sest jumal avitab.
/lehitsep oma salmikut —>
*küsi ja sulle antakse*. ja see pole ometi niisama mingi herr iisuse (ehk jumalate koja enda) reklaamslogan jopskite ja lollide püüdmiseks.
või.. on?
ning tõesti kõigi antud piiblitsitaadiliste tunnustähtede järgi peaks tõepoolest usklase elu olema suht kenailus.
ka usklase füüsis peaks olema suhteliselt ikka tip top selle kriteeriumi järgi. sex-life aga lausa igal juhul ;)

jah, veelkord: sest jumal avitab. nii on öeldud ja nii ON lubatud.

/joob koffet, jalg üle põlve/
nohhjahh, veidi lapidaarselt eduteoloogiliselt see nüüd kõik ehk kõlab, kuid... PÕHIMÕTTELISELT peaks ju see nii kasvõi osaliseltki ju tõesti ka olema, mh?
hea küll, hea küll - kui isegi muu maine (ja rüve?:) välja arvata, siis ühe kena ja *normidelevastava* krisstlase meeleseisund on küll minimaalne, mis peaks/võiks olla ometi õnnis-armas, rahunenud ja vaid jumalat JA INIMESI teeniv.

kas pole?

/võtab ka küpsist nüüd/
ja nüüd palun, väikesed mu väikesed lilleliseks-täpiliseks end joonistanud uskujad, räägime, kuidas REAALSELT asjad on.
mu armzad vennad ja õed krisstuses ja TEISTE hinges urgitsejad.
jah, vaadakem ehk kasvõi vahelduse mõttes korraks ka ENDASSE, kesme kõik na armzad ja *õiged*.
mh?

/jalg üle põlve.

Padre, 2006-01-13 13:53:15

ja nüüd palun, väikesed mu väikesed lilleliseks-täpiliseks end joonistanud uskujad, räägime, kuidas REAALSELT asjad on.

Kiireim viis harfe näppivaid inglikesi möirgavateks lõukoerteks moondada on jutt nende sõnadelt tegudele juhtida.

Uuh!

toomas, 2006-01-13 13:54:16

Hele:
Keeleteaduselt saadud vidinate näiteks on arvutiprogrammid, mis kirjutatud teksti korrigeerivad, keeleomase hääldusega ette loevad või teise keelde tõlgivad.

Ma ei usu, et keeleteadus selles mõttes eksperimentaalne teadus oleks. Võib-olla ehk tunnetusteadus.

Joosu, veel teemakohaselt ja SOTSIAALSELT, 2006-01-13 13:54:45

Padre kle.

aa kui autu aku on nõrk, kas siis peab kindlasti uue aku ostma või saab seda vana ka kuidagi laadida?

/pilgutab tibilikult silmi ja keerutab juhmi näuga oma juuksesalku.

Joosu, nüüd laksatas!, 2006-01-13 14:07:17

kriimuline süsinik!
armas nipitiri!

et 13 ja reede ja sedaenamp, et jaanuar.
ja 13 lumepalli.

aitäh! :+)

toomas, 2006-01-13 14:13:42

ja ma tõesti räägiksin SAABidest paremal meelel ehk, kuid...
antud juhul religiooni sotsiaalsetest funktsioonidest ma tõepoolest tooks välja lisaks sellise mõjusfääri nagu..no ütleme: alternatiivteraapiline.
sest teoreetiliselt ükski tõsiusklik justkui ei tohiks või ei peaks (ei saaks!) olla ei haige füüsiliselt ja veel vähem mentaalselt.

Ei saa aru, kust selline järeldus. Inimene on põhimõtteliselt küll HEA, mis tähendab, et ideaalis TERVE, aga nädsa paraku see maailm siin pole ideaalne. Ideaalne on alles Taevariik.

normaalne ja pidev ning TÕENE usklase-elu + pihitool, sakramndid, patukahetsus jne tõepoolest justkui PEAKS sisaldama samu elemente mis kaasaegne psühhoteraapia, mille läbi inimese enesetunnetus, heaolu, suhted kodus või tööl, suhestumine maailma, nähtuste või protsessidega ja miks mitte ka kogu argipäeva mateeriaga (materiaalne heaolu siis vastavalt oma palve*nõudlustele*- see kõik on valdkond, mis justkui peaks või vähemalt VÕIKS olla aastatepikkuse palvlemise tagajärjel kasvõi KUIGIVÕRD normaliseerunud.

Jah. ja omast pikast kogemusest võin juurde lisada, et psühhoteraapiatest mõjuvad vähemalt ühe uskliku puhul ainult need, mis põhimõtteliselt Jumalat ei eita; otseselt Jumalat eitavad psühhoteraapiad (konkreetselt freudistlik-psühhoanalüütiline) ei ole seda teinud mitte.

tegelt TEOREETILISELT lausa harmoniseerunud.
sest jumal avitab.

Jah. Kui oled pääsenud Taevariiki.

/lehitsep oma salmikut —>
*küsi ja sulle antakse*. ja see pole ometi niisama mingi herr iisuse (ehk jumalate koja enda) reklaamslogan jopskite ja lollide püüdmiseks.
või.. on?

küsi kuni sulle antakse

ning tõesti kõigi antud piiblitsitaadiliste tunnustähtede järgi peaks tõepoolest usklase elu olema suht kenailus.

Natuke naiiv-lillelised arusaamised sellest, missugune peaks olema selle maailma reaalsus ("kenailus").
Kas meil pole juba isiklikult küllalt tõendeid, et easjad nii ei ole.

ka usklase füüsis peaks olema suhteliselt ikka tip top selle kriteeriumi järgi. sex-life aga lausa igal juhul ;)

Et iga katoliku preester peab kedagi seksuaalselt ahistama, kuna ta on ju kaa inimene ja tsölibaadid elamine on põhimõtteliselt loomuvastane?

jah, veelkord: sest jumal avitab. nii on öeldud ja nii ON lubatud.

Avitabki.

/joob koffet, jalg üle põlve/
nohhjahh, veidi lapidaarselt eduteoloogiliselt see nüüd kõik ehk kõlab, kuid... PÕHIMÕTTELISELT peaks ju see nii kasvõi osaliseltki ju tõesti ka olema, mh?
hea küll, hea küll - kui isegi muu maine (ja rüve?:) välja arvata, siis ühe kena ja *normidelevastava* krisstlase meeleseisund on küll minimaalne, mis peaks/võiks olla ometi õnnis-armas, rahunenud ja vaid jumalat JA INIMESI teeniv.

kas pole</i>

on küll

ei ole kristlased teistsugused kui teised inimesed

/võtab ka küpsist nüüd/
ja nüüd palun, väikesed mu väikesed lilleliseks-täpiliseks end joonistanud uskujad, räägime, kuidas REAALSELT asjad on.
mu armzad vennad ja õed krisstuses ja TEISTE hinges urgitsejad.
jah, vaadakem ehk kasvõi vahelduse mõttes korraks ka ENDASSE, kesme kõik na armzad ja *õiged*.
mh?

kristlus ei ole ei enda ega teise hinges “urgitsemine”, vaid väga kindel mõtteviis, mis austab kõigi inimeste vaba tahet, kuid ei välista lähedaste inimeste korrigeerimist juhul, kui nad on minemas rappa.

Hele, 2006-01-13 14:19:14

Toomas:
eksperimentaalne teadus ja rakendusteadus on kaks erinevat asja, mida teoreetilisest fundamentaalteadusest eristades omavahel samastama kiputakse.

A kas mu näitel oli miskit viga?

Vaat mis teevad:
http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/syntees/tks.html

toomas, Hele, 2006-01-13 14:22:17

Nojah, aga kas see ikka on keeleteadus.
Keeleteadus peaks ikka tegelema rohkem sõnade kui märkidega, mitte sõnade kui häälikujadadega. Kuidas saaks sõnu kui märke mudeldada - ma ei kujuta hästi ette.

Joosu, Toomas, 2006-01-13 14:22:58

/isegi vastust lugemata

mis mul sinuga rääkida..?

mis mul öelda..?

viimati olid sa siin ja ma ütlesin sulle, et armastan sind su siiruse ja aususe eest.
armastan sind selle eest, kes sa oled.
ja seepärast, et kui isegi sa eksid või vigu teed, oled sa siiras. iseendana.

jah. just avameelsus on ka asi, miks osasid oma sõpradeks pean ja teisi mitte niiväga.
ma ütlesin seda sulle.

sa ütlesid, et nõustud minuga täiesti.
ja enam nii ei tee nagu tegid.

niiet...

mis mul sulle ikka öelda.

enam.

/vaatab välja

toomas, 2006-01-13 14:25:46

Kristlus ei ole ei enda ega teise hinges “urgitsemine”, vaid väga kindel mõtteviis, mis austab kõigi inimeste vaba tahet, kuid ei välista lähedaste inimeste korrigeerimist juhul, kui nad on minemas rappa.

...ja seejuures nõuab usklikult samas PIDEVAT ENESEKORRIGEERIMIST, olgu juurde lisatud!

toomas, Joosu, 2006-01-13 14:27:06

Noh, võta siis mind kui kommentaariumis paratamatult toimlevat müra, millega tuleb lihtsalt leppida.

***