Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

albrecht, muusa, 2006-01-13 11:31:20

Aga Joosu on ju kunstiinimene, tema mees-mehe-võitlus saabki ju toimuda ainult publiku ees.

toomas, muusa, 2006-01-13 11:35:36

Via on kõike muud kui usufoorum ja siin oma tõsiseid sisemisi usuvõitlusi jagada pole mõtet.

Miks Sa nii arvad? Kas Sa arvad, et usuküsimuste arutamine koos mitteusklikega haavab usku/usklikke või just mitteusklikke?

albrecht, muusa, 2006-01-13 11:38:16

Tegelikult muidugi peab täpsustama:
kindlasti saab Joosu mees-mehe võitlust pidada ka omaette, aga publikuga on ta kunstiinimesena harjunud ning seetõttu võib talle publikust mees-mehevõitluses palju abi olla.

muusa, albrecht, 2006-01-13 11:42:20

Kas Joosu on tänavakunstnik, tänavamoosekant, laadaakrobaat?
Tõelise kunstniku teos valmib temas sageli nii sisemise kui füüsilise eraldumisena ühiskonnast.
Ja igas pintslitõmbes, igas muusikataktis või -fraasis on tükike seda üksinduse ängi, millest lõpuks valmib kunstiteos, mis väärib avalikku tähelepanu.

lacplesis, 2006-01-13 11:44:41

Kristlus on just nimelt osa juutlust.
Või arvab Toomas, et võib olla hea katoliiklane Vana Testamenti tunnistamata.
Miks need usklikud inimesed on nii silmakirjalikud?
Toora koosnebki viiest Vana Testamendi raamatust ja katoliiklikud sakramendid on tuletised nagu Talmud juutidel VT tuletised.

albrecht, muusa, 2006-01-13 11:44:59

Eks Joosu teab ise paremini, kuidas ta ennast kunstnikuna näeb, mina ei oska ütelda. Aga kunstiliike on tõesti mitmesuguseid - on ka näiteks olemas performance jms. tegeluskunst.

Hele, 2006-01-13 11:45:09

Nii usk kui teadus on väljaspoolt vaadates teistmoodi kui seest paistab.

Teaduse funktsioon ühiskonnas on anda ühiskonnale vägevaid ja kavalaid vidinaid.
Aga teadlasena tahan ma hoopis teada saada, missugune maailm on ja kuidas ta toimib.
Kuimitu uut vidinat mingi teadustulemus tulevikus toodab, on üsna prognoosimattu - ja rehkendamise juures n-ndajärguline küsimus.
Ja kui üteldakse, et ma rehkendan selleks, et ilmas mõni vidin rohkem oleks, siis tundub see mulle vale.

Niisamuti on religiooni funktsioon ühiskonnas reguleerida inimeste käitumist paremuse suunas.
Aga usklik hoolib oma suhtest Jumalaga rohkem kui kuritegevuse statistikast.
Ja kui usklikule öelda, et ta usub selleks, et ilmas mõni pätt vähem oleks, siis tundub see talle vale.

Usu ühiskondlikud funktsioonid on just nimelt funktsioonid mõistes y=f(x), kusjuures üksikisiku tasandil funktsiooni ja argumenti ära vahetada ei saa: inimese usust tuleneb vajadus ühiskonnas teatud viisil käituda, aga tema usk ei tulene vajadusest ühiskonnas teatud viisil käituda.

toomas, 2006-01-13 11:46:35

Jah! VÄGA hästi kirjutab Hele!

toomas, lacplesis, 2006-01-13 11:50:07

Noh, eks see ole defineerimise asi. Sel juhtumil on ka islam üks osa juutlust.

Katoliiklikud sakramendid aga pole kohe mingil juhul tuletised Vanast Testamendist, vaid ainult Uuest Testamendist, mis muidugi viitab Vanale Testamendile, aga olemuslikult ületab Vana Testamendi samas mõttes nagu Einsteini teooria ületab Newtoni oma.

Uus Testament on Vana Testamendi EITUS, aga kuna iga eitus sisaldab ka jaatust, mida eitatakse, on Uus Testament ka Vana Testamendi JAATUS.

muusa, Toomas, 2006-01-13 11:50:08

usuküsimuste arutamine koos mitteusklikega

Sa võid mingil tasemel arutada koos uskmatutega usuküsimusi, kuid mitte kunagi usuvõitluse küsimusi.

Joosu, 2006-01-13 11:51:51

/veidi unine veel
no eks nimodi omaette ole väärikam kindlasti.
perast nöör kaelas, veenid ribadeks või magu tablette täis. ikka omaette ja väärikalt.
nähtud ka neid. mitte vähe.
/haigutap/
ja kakoi te mu personaalküsimusega siin nii usinalt tgelete. koguni teistes foorumites nuuskides. jälk.
fkn silmakirjalikud moraalijüngrid ja kohakättenäitajad.

ahet et filosoofia portaal ja pole kombeks olla inimene? seda enamp, et miskid TEISED tulevad ja KEEGI loeb ja oh seda häbi, mis kõigi pääle siis langeb.

fkng ilustevalt ilatseva ja riili ennasthäbeneva väikekodanlase moraal.

minge tõesti ja tehke tellimus.
teate küll, mis masinale.
:P

toomas, muusa, 2006-01-13 11:54:28

Võib-olla. Ma ei oska ütelda. Usuvõitlus on tõesti väga intiimne asi. Teiselt poolt arvan, et põhimõtteliselt on võimalik teistele edukalt rääkida millest tahes, mis elus ette tuleb.

Joosu, 2006-01-13 11:54:42

kuid Saab on mul tõesti hea.
kuid seal foorumis ma kirjutamas EI käi, jopskid.
panin ühel hetkel vaid ühe teate.
sõpradele.

jobukari.
ffõhh.

muusa, Joosu, 2006-01-13 11:54:54

Jah, see pole pornoportaal.

Henry Morgan, 2006-01-13 11:57:46

Sõidab mees jälgrattaga mööda teed. Vaatab, et üks mutt käiab õuel vikatit. Mutt hüüab mehele:" Nael kummi!"
See vastu:" Käi vittu"

albrecht, muusa, 2006-01-13 11:58:16

Aga kes tänapäeval ütleb, kust läheb porno ja kunsti piir. Kuidas selle purki pandud s...ga oligi.

Apollo, 2006-01-13 11:58:42

Peale minu on Joosule muusaks olnud Dionysos, Hermes ja Eros...:-)))

priit kelder, 2006-01-13 11:59:15

Täpsustaks Hele juttu...
(1) Kas on ikka teaduse funktsiooniks anda “ühiskonnale vägevaid ja kavaladi vidinaid”? veidi lamendatud tõmme sul. Küsi kasvõi Toomalt, mis vidinaid ta projekteerib?
(2) Teab ju Helegi väga hästi, et on olemas fundamentaalteadused ja rakendusetadused.
(3) Kudi aktseptitav on hele arvamus, et usk tädiab ühiskonnas reguleerivat funktsiooni. Täitysa võimalik, ehkki suunavektor jääb küsitavaks.
(4) Sest see sõna “paremus”, mida Hele õilsalt ette toob, on usklasele ja mitteusklasele vägagi erinevad. Esimene mõõdab seda igavikulise ja oletatava taevariigi malliga, teine siinse elu kvaliteedi ja väärikusega.

Joosu, muusa, 2006-01-13 11:59:59

ja EI!
sina väänad mu nina.
sina taod mind kirsadega.
ja sa justkui keeldud seda nägemast.
ja sina, tõesti SINA püüad mul koguaeg hambaid välja hüpata oma immitseva vihaga. jah nagu sa eespool kord justkui *nalja* tegid.

kuid tõesti Sina hüppad ka pidevalt vastu seina.
sest jah, ma lihtsalt astun eest ära.

/see jutt oli Colgate reklaam tegelt. :)

Apollo, 2006-01-13 12:00:24

Aga Joosu ei ole iial labane. Dionüüslik ja erootiline küll, vahest isegi SM, aga mitte vulgaarne ja labane.

***