Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

Uuk, Olev, 2006-01-10 09:37:13

Ja valgust ja igast vinget tulevärki ikka ka! :)

andrus, 2006-01-10 09:46:01

mis tekkepõhjused

religioon on muistne teadus ilmanägemise viis

täiesti olemuslik ja paratamatu

kausaalne süsteem

viis asju siduda

vaimolendite usu põhjused on mitmesugused üheks versiooniks on ikka pakutud

surnud sugulaste unesnägemist

usk hingolendisse on täiesti ainuloogiline järelm -

ihu elab ja liigutab siis äkki on külm ja haiseb

järelikult läks see (vaim) tast välja kes ta elavaks tegi

see on elementaare

on ka keerakamaid selgitusi

jumalus tekib pühastatud ohvrist

läbi negatiivi

elik see imeline mõju mis oli algmõrval muutub hiljem negatiivis jumaluseks

+ totemistlikud seletused

ehh ma ei jõua

loe parem raamatust

ja ära kehkle siin hommikuhämus oma koffikuateismiga

andrus, 2006-01-10 09:46:47

mis kell uuk

paneb metafoori?

või pexxad segast?

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-10 09:48:47

...et kas teie meelest on religioon indiviidi inimliku tegevuse nõrkuse tulemus...

Ei mitte mu meelest.
Indiviidi inimliku tegevuse loomulik osa hoopis.

Kõike head nüüd, hiljem loen edasi.

Olev:)

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-10 09:50:44

Uuk, Olev, 2006-01-10 09:37:13

VALGUST

Olev:)

Uuk, Andrus, 2006-01-10 09:57:08

No imelik küll, aga kell ongi teinekord lihtsalt kell. Aja näitaja ja sümbolgi.

Ja kui kell on seinalt maas, noh, see tähendab siis absull oma tempot, ka kiire aja mõõdalaskmist jms.

Muud miskit.

toomas, katoliku promot, 2006-01-10 09:58:28

Anname Teile teada, et 1. jaanuaril algas meie kirjastuses ettetellimine Joseph Ratzingeri peateosele Sissejuhatus kristlusesse.

Pärast II Vatikani kirikukogu 1968. aastal süstemaatiliselt kirjutatud raamatu peaeesmärk on aidata inimesel uuesti mõista kristlust ja mõtestada oma kristlaseks-olemist kaasaegses maailmas.

Usutunnistuse artikleid järgides kirjeldab ja analüüsib Rooma paavst Benedictus XVI siin kristliku usu olemust ning selle olukorda 20. sajandil.

Kas saab nüüdses situatsioonis veel tõsiselt võtta kolmainu Jumalat ja ülestõusmise müsteeriumi?

Kuidas saab praeguses maailmas veel üldse uskuda? Milline on usu ja mõistuse vahekord?

Sedalaadi küsimustele vastuseid otsides näitab autor kätte moodsa tegelikkuse-mõistmise piirid ning märgib kindlalt maha usu ja kiriku
positsioonid.

Vastandudes aristoteleslikule mõtlemisele, mis püüab kõike lõpuni mõista ja ära seletada, rõhutab Ratzinger Jumala müstilist dimensiooni. Jumal,
kes on inimmõistusele viimselt mõistetamatu ja seletamatu, on Ratzingeri järgi usu esmane reaalsus, millelt ümbritsev tegelikkus saab oma olemasolu.

Joseph Ratzinger, sündinud 1927, süstemaatilise teoloogia professor, kontsiilinõunik, Müncheni ja Freisingi peapiiskop, Rooma Usukongregatsiooni prefekt, alates 19. aprillist 2005. a Rooma paavst
Benedictus XVI.

Kõvad kaaned, ca 340 lk.
Ilmumisaeg: märts 2006.
Ettetellimishind: 189 krooni.
Postikulu selle raamatu ettetellimisel ei lisandu!
Hind pärast ilmumist kauplustes: ca 260,- kr

Soodsalt saab raamatu ette tellida Ühingu kodulehelt:
http://www.johannes.ee/raamatud1/

/see teade tuli katoliku listi Urmas tammelt/

andrus, 2006-01-10 09:58:33

nii et kell on kell on kell

nii või?

elik kas kell saab oma tähenduse sõnast kell

või pigem teistest mittekellavatest sõnadest?

arutleks siinkohal PM

ja jä'rjekindel dekonstruktor

Uuk, Andrus, 2006-01-10 10:07:51

Einoh, et mittekellavalt kella hakata määratlema, selleks peaks kella jälle maha võtma.

Niisiis, minu vaatenurk kellale on käokeskne. Kell kui käo kodu.

Teinekord, kui huvi on ...

:)

priit kelder, 2006-01-10 10:15:14

Uuk: tõsi ta on, et ristiusu üks kõige jõledamaid külgi on olnud tõesti silmakirjalikkus; seda eitada oleks pahategelik maailma vastu. Ent kihistustena selle ümber on olnud (tihtipeale usust rippumata) vägagi palju meeldivat, näituseks muusika. Ka Ülemlaul ja Koguja on võimsad, kuid ristiusulised tavaliselt pelgavad neid tekste ega taha eriti juttu teha. Näed, kui palju toredat mulle otsekohe meenus. Ka on juhtunud, et nii mõnedki usutargad on olnud üpriski terased mõtlejad, Nicolaus Cusanus või Meister Eckhart näiteks. Hilisemast ajast torkavad meelele üksnes Uuk ja Ustad.

toomas, 2006-01-10 10:17:31

Ma vist olen nüüd selline, kes selle kirjatüki all sobib rohkem Priidu kui Andruse ja Co. leeri, sest ma kinnitan Priidu eelarvamusi selle kohta, kuidas usk seda kõike sotsiaalselt on, mida ta väidab, nii et peaks nagu taeda kommenteerima hakkama.

Noh, DiaTheo ju eile näitas tegelt üsna veenvaltki, et mul rohkem quradikartmise kui jumalaarmastamise usk - täna missal hoolega mõtlesin selle üle.

Nii et vott, minu kristlaskeel sobib Priidule vastama päris hästi.

Teen siis seda (ja jälgin silmanurgast väga tähelepanelikult mida tegelikud “usklased” teevad: ütlevad midagi vastu või on lihtsalt vait).

No vatt.

toomas, priit kelder, 2006-01-10 10:19:51

(1)Alustagem sellest, et küsida – on’s religioon inimmaailma kuuluv aineline või vaimline nähtus? Küllap too viimane, arvan.

Nõus.

toomas, priit kelder, 2006-01-10 10:24:14

(2)Kui nii, siis... mis määrab ära mille? Kas vaimne sfäär on esmane või teisene? Ja mille suhtes? Minu veendumuseks on elu jooksul kogetuna, et religioon on reaalse maailma moonutatud, fantastiline peegeldus inimteadvuses ja see moonutatud tegelikkus omandab siis teadvuses tavaliselt ebamaise, üleloomuliku vormi. Seega väidan, et religioon ise on olemisest sõltuv tuletis ning selle olemise väärpeegeldus.

Kui proovida võtta aksioomiks, et religiooni saab tuletada materiaalsest maailmast, siis arvan, et kõige adekvaatsem võiks olla väide, et religioon on materiaalse maailma üldistav kokkuvõte. Aga kindlasti jääb see väide tegelikku asjade seisu mitte just hästi kajastama, sest materiaalsest maailmast lihtsalt kõike lähtuvaks kujutada ei anna.

andrus, 2006-01-10 10:24:47

mis see simakirjalikkus siis su leksikas tähendab priit?

võta õige peegel ja vaata oma silma vikerkesta. näed sa seal midagi mustvalget? tahad sa et elu ei oleks vikervärviline vaid must-valge? Sina oled siin see suur reduktsionist kes heidab elule silmavärvilisust ette.

Küllap sa vikerforellidki mustvalgeks moondaksid oma redutseerivas ateismiusus?

tõsi võ?

andrus, 2006-01-10 10:26:06

uuk

kell ei ole kunagi lihtsalt kell

ära häma siin oma käo koduga

kõik teavad et ta kodutu on

ülim realism moondub alati sümbolismiks

loe või Vanameest ja merd.

Uuk, Andrus, 2006-01-10 10:26:23

Aga, et kas paneb metafoori
või peksab segast?

See on nüüd küll lugija küss.

Nagu juba Pealik ütles, et kel kõrvad ...

Uuk, Andrus, 2006-01-10 10:27:42

Aeg lihtsalt on niiii lai abstraktsioon, et ei mahu tuppa ära.

Kell aga konkreetne värk. Püsib seinal ja asi tahe.

toomas, priit kelder, 2006-01-10 10:29:24

(3)Inimolemist ümbritseb või saadab terve vaimulise sfääri kompleks. Võib nimetada sääraseid sotsiaalse teadvuse elemente nagu kõlblus, religioon, õigus, filosoofia, ideoloogia, teadus, kunst jmt. Kõik nood ja veelgi muud ühiskondliku teadvuse komponendid etendavad tähtsat osa meie inimeseksolemises ning nad peegeldavad meie igapäevast elu ja kinnitavad seda, iga üks omal moel. Neil on oma meetodid ja vahendid; oma võlu ja sära ja igavuski, ent kõik nad on seatud ja määratud kandma oma spetsiifiliste funktsioonide kõrval ka universaalset, so edendama inimkonna jätkusuutlikkust, ellujäämist ja täisväärtuslikku ja kaunist elu. Kuid mõned neist ühiskondliku teadvuse vormidest teenivad nimetatud eesmärkeausa selgusega, mõned aga läbi moonutuse (kunst, usk).

Ka siin ei ole ma nõus lähteaksioomiga, et kõnealuseid nähtusi oleks kuidagi olemuslikult mõtet nimetada ühtmoodi just “ühiskondliku teadvuse vormideks”. Vähemalt religioon oleks minu jaoks kindlasti pigem “ühiskondlik-psühholoogiline” nähtus, aga nt. õigus kindlasti just “ühiskondlik”.

33338, 2006-01-10 10:33:17

ükks soovitab lugeda SEDA, tejne TODA. uvitav kass nejjl soovitajatel enndil mxjsstust polegi?

toomas, priit kelder, 2006-01-10 10:33:49

(4)Konkreetsemalt teema juurde asudes märgiksin esimesena ja põhilisemana ära religiooni illusoorse-kompenseeriva funktsiooni. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et religioon, mööndes maapealse elu eba- ja väärmomente, on alati varmas lubama inimesele tasu ehk kompensatsiooni tema kannatuste ja hädade eest, kuid seda siiski üksnes valdavalt surmajärgselt. See taevariigi või paradiisi lubamine ei maksa ju lubajale (papile, kirikule) midagi, ent võita on säärase lahke pakkumise puhul palju, vähemalt on ristiusk sel moel endal sajandeid kukrut kasvatanud. Liiatigi on see ahvatlus ju lollikindel, sest vastutust ega tunnismaterjali ju pole: ükski usklane pole ju siia maailma tagasi tulnud sest ettekujutatavast õnnekünkast – paradiisist - ,et siinseile oma muljeid edastada. Niisamuti kui ka vastaspooluselt – põrgust – pole keegi naasnud, et „Õhtulehes“ või Delfis sealsetest äktsionitest pajatada. Nii et üks luulu kõik . (Dante oma „Põrguga“ ne v schjot).

Isiklikust kogemusest lähtudes ei saa alla kirjutada. Minu kui ühiskonna ühe liikme puhul pakum religioon “tasu” siin ja praegu, igapäevaselt. Mina kui ühiskonna liige korraldan läbi religiooni - nt. kasvõi tänahommikuse missa - oma reaalset ühiskondlikku toimlemist ja seeläbi kogu ühiskonna reaalset toimimist siinpoolsuses, siin ja praegu.

***