Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

v.l., 2006-01-11 16:23:45

levi
lõpetad ehk ise hämamise ja arvamise, et mida ma arvan, ära.

Kui sa kangesti tahad rõhutada, et kristlus pole ainult religioon, siis ütle see konkreetselt välja (kas see veel autoremonditöökoda või lillesort või...mis iganes), aga ära käi nagu kass ümber palva pudru. Mina lähtun ikka sellest, et kristlus on ja jääb üheks religioonidest nii nagu ta esineb kümnetes religiooni loeteludes.
(Mis kultuuri ja religiooni “üldtunnustatud ” definitsiooni puudutab, siis selles ilmselt ikka päris ISO-t pole välja antud, et see nii ühene on ja lootusetu on loota, et siingi selles osas päris üks arusaam tekib)

Aga parem kui sa üldse midagi ei ütle - ei huvita enam su manipulatsioonid loogikaga.

doktor, 2006-01-11 16:41:11

erinevalt sinust tean ma täpselt

mis diagnoosi teadjale panna

priit kelder, 2006-01-11 16:51:42

Uuk, kogu artikliga ma ei küsinudki ju midagi. Sina ja sinusugused hakkasid olematuid küsimusi otsima. Mina andsin mõningase loetelu võimalikest funktsioonest. Kuid sinu võidukad “järeldused” su viimases kommis pole küll loogilised. Tood mingi suvalise, teada-tuntud ja katkelise loetelu ning siis äkki järeldad: “nii et...”. Ja nimetad seda suureliselt teaduslikuks lähenemiseks. Häbi võiks sul olla, vanainimene, säärase lolljulguse pärast.

priit kelder, 2006-01-11 16:52:38

Kultuuri puhul vaadelge selle algvormi - COLERE, mis ladinlastel tähendaski /ma/viljelust.

skeptik, 2006-01-11 16:58:37

aina enam jõuab mu arusaamisse, et põllumajanduse leiutamine või avastamine või omaksvõtt on üks põhjapanevamaid murranguid inimliigi eksistentsis

ajaarvamine —> astronoomia, matemaatika; teatud jõudeaja tekkimine, mida toidu tagaajamise asemel muuks sai rakendada —> kunst, religioonid; viljatünnide üle arvepidamine —> matemaatika, kirjakunst

/lihtsalt tõdemus

Uuk, Priit Kelder, 2006-01-11 17:02:26

Ehk siis täiendad “katkendlikku” rida mõõdapääsmatuga.

Priit, sina olid see, kes artiklis paljuütlevalt väitis, et religioossus iseenesest kätkeb endas antiteaduslikku hoiakut.

Vihjasin vaid jõudumõõda, et sa (mittereligioosse inimesena) ise ei liigu teab mis teaduslikke teid pidi.
Klammerdud mingisse kiviaegsesse koolkonda ja eeldad teistelt väitlust samas võtmes ning terminoloogias.

Tak ne horošo.

priit kelder, 2006-01-11 17:12:22

Oi, Uuk, sa oled lausa vahva oma kütkeis. Järeldasid mu artikli ühest ütelusest kohe teooria välja. See teeb sulle isegi au. Kuid asjata sa oled upsakas “kivi- või eelajalooliste” koolkondade poole. Vaba mõtlemise näieid leiab iagst ajastust ning sinu pelg nende ees ei tee neid olematuiks, veel vähem ebaadekvaatseiks. Kõik pole kuld, mis 21. sajandil sulle näkku tundub hiilgama. Ent tõsine soovtius. demagoogitsemise asemel õpi üks kord elus ka argumenteeritult väitlema, et su jutul saba ja sarved oleksid. Kristlikus vahkvihas asi ei edene. Rahvaülikoolides õpetatakse sääraseid sõnaseadjaid.

Uuk, Priit Kelder, 2006-01-11 17:17:18

Aga Priit, äsja ütlesid, et ei küsinud artikliga midagi. Ja üldse, seda ju olengi kõikseeaeg püüdnud selgitada, et siin polegi miskit väidelda.

No mida siis?

Mis need teesid olidki?

Uuk, Priit Kelder, 2006-01-11 17:23:09

Ja millele su teesid ka siis toetuma peaksid? Lihtsalt väidad. Väida edasi, sõjaromantik.

Padre, 2006-01-11 17:24:21

No kurat, priit kelder, see edvistamine mis sa Uukile vastates pruugid, ei lähe mitte!

Kui su teooriad ajast-arust ja teadmised kasinad, siis keerutamine ja siltide kleepimine ei tee asja teps mitte paremaks.

Uuk, Priit Kelder, 2006-01-11 17:38:48

Järeldasid mu artikli ühest ütelusest kohe teooria välja.

Ei Priit, piinlik küll, aga on selline jaotus, mille järgi jagunevad religioonisotsioloogilised lähenemised laias laastus 3-ks.

1)kompensatsiooni-
2)kompletsiooni-
3)sekuralisatsiooni-

teooria.

Uuk, 2006-01-11 17:44:09

ikka sekula mitte sekura

nipitiri, 2006-01-11 17:55:18

/meenutab...
sakura

juhusliku pildiga:

http://www.iris.dti.ne.jp/~v-max/sakura.jpg

Uuk, PK, 2006-01-11 17:55:53

A sa ära põe, ma olen veel vanema kooli mees. :)

skeptik, 2006-01-11 18:01:34

sakuraga seoses...
kõige ilusam ja filosoofilisem ja luulelisem hetk on kroonlehtede lendlemine tuulehoogudes
voolav maailm, kaduvik, ilu ajutisus, maailma ajutisus... haiku ja tanka

nipitiri, 2006-01-11 18:06:26

2006-01-11 17:59:29

ei ole ma miskit nii väegade budane...
andesta...
*

ahvgepards, 2006-01-11 18:29:13

A see rada, kus sa liigud, ehk siis kompensatsiooni teooria, see pädes 18 sajandist kuni 20 saj alguseni.

Sa vist veel noor ja kergeusklik, mina inimesest vanema loomana kahtlustan hoopis, et Priit va kavalpea, üritab igasugustest teooriatest kõrvalteid kaudu mööda hiilida ja üritab tugineda niiöelda praktikale. Kuigi ka praktika ei pruugi veel olla tõe kriteerium, sest palju oleneb ka tehnikast, kuidas naela seina lüüakse :)

andrus, 2006-01-11 18:36:31

dak dersatt

uuki kool on jah

vanem kui Tardo ülikoolgi

v.l., 2006-01-11 18:48:14

OOtakS,

Mania grandiosa

Uuk, 2006-01-11 18:51:38

izkušenijel ei ole vanust vist

***