Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 14:27:36

Kusjuures mulle tundub, et nähtavasti affidel oleks see asi lihtsam, eriti kuna Jane Goodall tõestas juba 1968!, et primaatide elus on kultuuri elemente.

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 14:31:32

Ja põhiline, miks ma selle kristliku kultuuri mõiste kristlusest kaugemale laiendamise vastu olen, kui tõsiselt väljenduda, on see, et sellega tegelikult lahustatakse kristluse tähendus tervikühiskonna jaoks täiesti ära, nii et kristlus tegelikult marginaliseerub totaalselt.

Nagu Philip Roth kirjutab, et kes see juudi helilooja oli, kes kirjutas spetsiaalselt laulu White Christmas, milles räägitakse nii ilusti, et sajab lund, sajab lund, sajab lund, aga ei mainita sõnagagi Jeesust Kristust, et kristlust diskrediteerida.

v.l., 2006-01-11 14:48:08

Kulla levi!
Ei saa sind sinu problemides nii kaude aidata. Elad vist liigse kujutlusvõime all?

Kordan uuesti (neljandat korda seda enam tegema ei hakka):
Kristlus on religioon ja sellena kultuuri osa.
Kristlik kultuur on kristlusega seonduv kultuuri osa.
(nii nagu budism on religioon(tõsi - vahel nimetatakse seda ka hoopis lihtsalt vaimseks õpetuseks, aga see selleks) ja sellena kultuuri osa ning budistlik kultuur on budismiga seonduv kultuuri osa.)
Sul võib ju mingi oma arvamus ja omad mõisted olla.
(Nagu ka agronoomid ütlevad teinekord taimede kohta ‘kultuurid’.)

v.l., 2006-01-11 15:07:14

et primaatide elus on kultuuri elemente

Eks ka kasside elus on “kultuuri” elemente - väga hoolikalt katavad nad oma hunnikud kinni (mida ei saa sugugi iga inimese kohta öelda)!

ahvgepards, 2006-01-11 15:07:16

Kusjuures mulle tundub, et nähtavasti affidel oleks see asi lihtsam, eriti kuna Jane Goodall tõestas juba 1968!, et primaatide elus on kultuuri elemente.

Onmuidugi oma kultuur. Ka geparditel on oma kultuur, kuigi inimene võibolla tõrgub seda kultuuriks nimetamast. Ahvidega on vähe lihtsam, sest nende kultuur on inimesega vähe sarnasem.
Aga ka koduloomade subkultuur on inimkultuurile päris lähedane.

ahvgepards, 2006-01-11 15:09:15

Eks ka kasside elus on “kultuuri” elemente

Jahnohnäed ... keegi oli kaks sekundit juba kiirem :)

Kuigi mina ei kasutaks jutumärke ... see oleks jällegi kultuuri ideologiseerimine - ehk siis arutlemine selle üle, kelle kultuur siis kõige õigem on

ahvgepards, 2006-01-11 15:11:22

Tead see kristlaseks olemine on siis nähtavasti palju lihtsam ja labasem asi, kui kristlik kulttur eeldab. Kristlastel on nähtavasti veel väga palju kristliku kultuurini kasvada.

Sellega võib isegi nõus olla, kuigi teine võimalus on, et kristliku kultuuri järgijatel võib olla veel palju maad kristlaseks kasvamiseks :)

v.l., 2006-01-11 15:11:55

Mõned hinged on hellad. Ettevaatusabinõu!

ahvgepards, 2006-01-11 15:13:34

aga ma otsisin ikkagi üles selle, mis ma usu kohta kirjutasin :)

ahjaa, usklikkus pole iseenesest veel seotud religiooni või kirikuga, kuigi seda väga paljud usuvad. usklikkus iseenesest on mingisuguse ideoloogia käsitlemine ainuõige tõena ja see ei pea ilmtingimata kristlus olema ... või siis ükskõik milline religioon.

ahvgepards, 2006-01-11 15:34:57

milles räägitakse nii ilusti, et sajab lund, sajab lund, sajab lund, aga ei mainita sõnagagi Jeesust Kristust, et kristlust diskrediteerida.

Ei tea, kas Irving Berlinil nii kõrgelennulisi eesmärke ikka oli? Pigem ta lihtsalt ei teadnud Kristusest eriti, küll aga pidas jõulusid. Ehk siis üks ehe näide kristlikus kultuuris elavast juudist.

levi, v.l., 2006-01-11 15:36:57

v.l., 2006-01-11 14:48:08

sa, v.l., ära häma. sa võid kasvõi tuhat korda oma rida uuesti korrata, midagi ei muuda see enne, kui sa mõistad, et sul on arusaamisega üks kerge probla. Nimelt ei saa sa aru, mis on religioon (nii kitsalt, kui laiemalt) ja kultuur (üldises tähenduses).

Muide, erinevalt sinust tean ma täpselt, missugused on religiooni ja kultuuri üldtunnustatud definitsioonid. Pealegi on need ka loogilised.

Ja samas, sinu poolt mainitud agronoomide ütlus teatud kultuuride kui taimeliikide kohta, on asjakohatu, kuna tegemist on tõepoolest nii kitsamalt kui üldiselt sama kultuuriga, mis kultuur üldises-kõiki kultuure hõlmavas tähenduses.

Andsin sulle juba piisava vihje, mis seisnes vihjes, et kristlus ei ole ainult religioon. Nagu sa isegi peaksid aru saama, eeldab see arusaamist, mis on religioon ja mis kultuur üldiselt, s.t. kõikehõlmavalt.

Lisaks tundub mulle, et sa ei pea kõiki inimtegevusi ja nende resultaate kultuuriks, vaid teed neist resultaatides vaid mingi suvalisi valiku, mis annaks sulle illusoorse kujutluse sellest, et miski on kultuur ja miski seda ei ole. Siin sa tõesti eksid, v.l. Muide, ma ei nõua, et sa mulle oma eksimust tunnistaksid. võid selle endale hoida või ignoreerida üldse. See on sinu, mitte minu probla. Eksole. Sul on väiksed arusaamis -ja loogikaprobleemid.

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 15:39:52

Oota ma lähen otsin selle Philip Rothi passaazhi üles ja kriban siia. Tsast ö minit!

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 15:48:40

Ai vai. Olen raamatu kuhugi kindlasse kohta torganud ja ei leia kahjuks, ai vai.

No muidugi tuleb arvestada, et Roth kirjutab oma juudirahvast kohati üsna eneseiroonilises võtmes, nii et see I. B. (aitäh nime ütlemast) kristlusvastase vandenõu passaazh võis olla mõeldud ka olulise liialdusena.

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 15:51:51

usklikkus iseenesest on mingisuguse ideoloogia käsitlemine ainuõige tõena ja see ei pea ilmtingimata kristlus olema ... või siis ükskõik milline religioon.

aga mitte selles mõttes ainuõige tõena, et selles ei võiks vahepeal kahelda - nii juhtub ikka mul kui samuti usklikul väga tihti

ehk ikka klassikaliselt:

usk(likkus) on loodetava tõelisus

toomas, ahvgepards, 2006-01-11 15:54:14

aga see et Jumal, kultuur, usk ja religioon...

ega ikka küll ei ole neli eri asja, vaid ühe asja mitu külge (kese, praktika, isiklik suhe ja teistega koordineeritud suhe).

toomas, 2006-01-11 15:57:16

Asun harrastama kristlikku kultuuri:
hakkan suunduma Piritale kellaviie missale.

toomas, 2006-01-11 16:01:43

on hardaid hetki, on,
ja on ka vähem hardaid

toomas, 2006-01-11 16:09:22

oi ei, ikka siis, kui Jeesusest Kristusest eemaldutakse...

/ära/

Hele, 2006-01-11 16:18:55

üks religiooni funktsioonest ühiskonnas oli perede kooshoidmine

/vaadates kaasaegsesse õpilaspäevikusse:
ema: nimi telefon aadress
isa: nimi telefon aadress

Uuk, Priit Kelder, 2006-01-11 16:21:25

Et siis peaks sulle loetlema religiooni ning sootsiumi erinevaid vastasmõjude vorme ning integreerituse viise läbia ajaloo.
Palju tahad, peremees. Sa vist ise ei teagi, kui palju.
Vaata, sotsioloogia on nende mõjude ja funktsioonide uurimise ja kirjeldamisega juba üsna pikka aega tegelenud. Erinevad koolkonnad, erinevad sotsiaalteooriad.
Eks nendega kurssi viimine ole ikka sinu asi, lgp autor.
A see rada, kus sa liigud, ehk siis kompensatsiooni teooria, see pädes 18 sajandist kuni 20 saj alguseni.
Noh, see et religioon kui lohutusvahend, mis püüab katta “auklikku ja puudulikku” tegelikkust, vastata seletamatutele küsimustele jms. Küsiti religiooni tekke järele ja seletati seda kas siis hirmuga tundmatute jõudude ees, keelatud ja mahasurut ihadega ja blablabla. Feuerbach, Marx, Freud, Malinowsky ja jüngrid.
Hilisemad sotsiaalteooriad (ja sotsioloogia tänases mõttes) ei küsigi religiooni tekke järele, kuna iga vastus näitab esmalt ideoloogiaprille, ei muud. Seepärast on piirdutud religiooni ühiskondliku rolli väljaselgitamisega, negatiivsete funktsioonide võimaliku vähendamise problemaatikaga ja vastupidi - positiivsete suurendamisega.
Niiet vähemalt sotsioloogia plaanis ei kuulu kompensatsiooniteooria ammuilma ranges mõttes teaduslike hulka.

Soovitaks sinulgi teha kasvõi katsetki sealt paar sammukest edasi liikuda.

Esmalt tasuks ehk ette võtta klassikud - E.Durkheim, M.Weber. Siis P.Parsons, Th. Luckmann.

Uuemast ajast ehk W. Herberg, L. Pope, G.Le Bras.

Kindlasti leidub ka korralike ülevaateid ja õpikuid. Uuri perra.

Ja mis küsimus see üldse on, mida siin välja mängid? Pole ju ühtki inimtegevuse ala, millel poleks kasvõi kaude sotsiaalsusega pistmist.
Tänases subkultuureks taandund religioonides toimub see vastasmõju kasvõi lihtsalt läbi üksiku religiooni kandja enda st indiviidi.

Teadust!

***