Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

skeptik, 2006-01-11 12:33:43

levi ajab tõsise näoga pada :-)

olen poole kõrvaga kuulnud, et ka selliseid filosoofiaid on olemas, kus jumala mingit kohta pole.
Ei sees ega väljas.
Ei peas ega puus.

priit kelder, 2006-01-11 12:34:10

v.l.-ga nõus: mahuliselt on mõiste “kultuur” avaram kui mõiste “kristlus”. Viimane mahub kultuuri alla ühe selle osisena.

levi, v.l., 2006-01-11 12:35:00

võib ka selliselt, kuid juhiksun su tähelepanu asjaolule, et religioon ongi kultuur. (kui lähtuda kultuuri definitsioonist).

toomas, levi, 2006-01-11 12:37:58

keegi ei saa sulle anda mingit üldkehtivat kultuuri definitsiooni

ahvgepards, 2006-01-11 12:39:27

kristlus on kultuur, mitte aga usk.

Loomulikult on kristlus eelkõige kultuur, sest religioon on samuti kultuur. Samaaegselt on loomulikult kristlus palju laiem kui religioon, sest ta hõlmab palju laiemaid ühiskonnakihte kui need, kes end kristlastena tunnistavad, k.a. ateiste ja parteituid, isegi kui nad ise sellest aru ei saa ja jäärapäiselt eitavad.

Mis usku puutub, siis kuskil eespool ma defineerisin seda ja ma ei viitsi enam üles otsida. Selle definitsiooni järgi võib usuks muutuda ükskõik milline ideoloogia, ateism kaasa arvatud.

levi, skeptik, 2006-01-11 12:39:28

SElles on ikka küss, et sa ei saanud lihtsalt mu kirjutust häste aru. OLgu, väike selgitus. Nimelt, filosoofiline lähe, mille kohaselt Jumal ei ole meie keskel või sees ei tähenda seda, et sellekohane filosoofia peaks sisaldama käsitlust, kas Jumal ikka on meie keskel või sees. Elik siis - siia kategooriasse kuuluvad kõik need filosoofiad, millles ei põhimõtteliselt (alusprintsiibina) kohta Jumalal põhimõttel ‘Jumal on meie keskel või sees’.

toomas, 2006-01-11 12:43:15

filosoofiline lähe, mille kohaselt Jumal ei ole meie keskel või sees ei tähenda seda, et sellekohane filosoofia peaks sisaldama käsitlust, kas Jumal ikka on meie keskel või sees.

??? Mida tähendab “sellekohane”? Mille kohane? Filosoofilise lähte kohane? Mis asi on “filosoofiline lähe”? Aksioom?

Levi, see on Sul üks väga segane lause.

ahvgepards, 2006-01-11 12:43:27

mahuliselt on mõiste “kultuur” avaram kui mõiste “kristlus”.

Nohjah, mina küll pidasin seda triviaalseks aga loomulikult ei pea kultuur a priori kristlik olema, võib olla budistlik, animistlik, misiganes ... kristlik kultuur on üks kultuur paljude seas :)

v.l., 2006-01-11 12:44:43

võib ka selliselt, kuid juhiksun su tähelepanu asjaolule, et religioon ongi kultuur. (kui lähtuda kultuuri definitsioonist).

Inimesed on kultuuri ja religiooni mõistete osas suuresti kokkuleppele saanud (eks teatud eriarvamusi ikka on) ja see ei vasta sinu igatsustele - nad ei samased mõisted - kultuur on märksa laiem mõiste.

toomas, 2006-01-11 12:44:48

ikkagi mis asi on kultuur, ei saa ma aru

Mida haldab Kultuuriministeerium?

v.l., 2006-01-11 12:50:14

ikkagi mis asi on kultuur, ei saa ma aru
Mida haldab Kultuuriministeerium?

Kaugel ajal oli säärane lugu:
Tšehhidel tuli mõte teha Mereministeerium ja mindi venelastelt (noh - nõukogulastelt, et korrektsem olla) nõu küsima. Need küsisid - aga milleks teile Mereministeerium - teil pole ju merd? Vastati - aga teil on ju Kultuuriministeerium!!!

toomas, 2006-01-11 12:52:19

Ma saan samuti nii aru, et mitte ühiskonnas on paratamatult mingi kultuur, vaid et kultuuri võib ühiskonnas olla eri määral, kusjuures keerulised kultuurid ei pruugi sugugi olla paremad kui lihtsad.

v.l., 2006-01-11 12:52:24

Ministeerium haldab hallatavaid asutusi

(lisaks soetab erakonnale sõpru maksumaksja raha kultades)

ahvgepards, 2006-01-11 12:53:34

http://en.wikipedia.org/wiki/Culture

ikkagi mis asi on kultuur, ei saa ma aru
Mida haldab Kultuuriministeerium?

Jah, see on sihuke ametkondlik definitsioon. Kusjuures täitsa olemas teine :D

Samas ma oponeeriksin küll sellele, et kultuuri definitsiooni suhtes kokkuleppele jõutud on ja ka seda, et kristlik kultuur piirdub vaid kristliku religiooniga.

v.l., 2006-01-11 12:58:14

Kristlik kultuur on kristlusega seonduv kultuuri osa.

Näiteks noor neiu võib olla avalikul plaažil paljaste tissidega, keti otsas rist kaelas. Et rist on tal kaelas - see on kristlik, aga et ta paljaste tissidega on - seda enam ei loeta kristlikuks.

toomas, 2006-01-11 12:59:42

Et kultuur on siis inimtoimimise mallid ja sümbolstruktuurid, mis annavad inimtoimimisele tähenduslikkuse.

Nojah.

Selle järgi ongi ju nii, et eri ühiskondades on eri mahuga kultuurimäär.

Kristlik kultuur peaks eelkõige olema kristlaste toimimise mallid ja sümbolstruktuurid, mis annavad nendele tähenduslikkuse.

toomas, v.l., 2006-01-11 13:00:55

Et rist on tal kaelas - see on kristlik, aga et ta paljaste tissidega on - seda enam ei loeta kristlikuks.

Ai vai. Kas Sa ei lugenud, mida Andrus täna hommikul nudistkuningast kirjutas?

v.l., 2006-01-11 13:02:25

Ei ole kõikesööja ega ole kõikelugeja.

toomas, 2006-01-11 13:02:49

Kristlik kultuur peaks eelkõige olema kristlaste toimimise mallid ja sümbolstruktuurid, mis annavad nendele tähenduslikkuse.

Et sõltuvalt sellest, kas ikoon on õigeusukirikus või muuseumis, on ta kristliku kultuuri osa või mitte.

Täiesti nõus (s.t. teisel arvamusel kui Austatud Ahvgepards.)

toomas, 2006-01-11 13:04:33

Kristliku kultuuri osa on nõnda ka näiteks see arvuti siin, millelt preester Toomasshiva virtuaallugemisi peab.

***