Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

nipitiri, Toomas, 2006-01-11 11:51:32

jah... :)
mu vanaemad käisid samas jumalakojas...
eri päevadel...
*
aga mind sõidutati laupäeviti Nõmmelt Lillekülla...
*

levi, 2006-01-11 11:52:35

Minu arvates on Kelleri Priidu artikli ainus (elik üks ainumas) sõnum on järgmine:

1) ininimesel puudub Jumalaga (elik Loojaga) selline vahetu side, mis võiks olla avaldunud kas siis Jumala vahetu ja füüsilise või siis vaimse (mõtetena) ilmutusena;

2) religiooni tekkes ei ole Jumal mingit rolli etendanud elik puudub Jumala enda ilmutus (ilmutamine inimkonnale), mis oleks saanud olla religiooni elik selle tekke allikaks;

3) eelmärgitu tõttu on religioon (priidu arvates võrdustatav usuga) ja usk puhtalt sellline psühholoogiline nähtus, mis determineeritud (alguse saanud) inimese elukondlikest vajadustest ning ühiskondlik-majanduslikest tingimustest (omades vastikust sidet ja toimet);

4) kõigi eelmärgitud 3-s punktis toodu tõttu omab religioon ja usk teatud põhjustaja rolli ja tagasisidestatust ühiskondlik-majanduslikele tingimustele, mis lõppkokkuvõttes ongi religiooni funktsiooniks ühiskonnas; s.t. et psühholoogia elik subjektiivsuse aspektist vaadatuna omab siis religioon algataja-kujundaja-vastuvõtja rolli, kuid kui ühiskondliku nähtusena aga teatud lõppresultaadi ja tagasisidestatuse (psühholoogilisele elik subjektiivsele aspektile) tähendust, mis muudab inimese elukvaliteeti, psühholoogilisi ootusi ja seetõttu lõppkokkuvõttes ka ühiskondlik-majanduslikke suhteid ühiskonnas tervikuna.

*

Arvata, nagu sooviks Priit selles artiklis tõstatatud küsimustega, mingit diskussiooni, ei ole tõsiseltvõetav, sest kõik tema alusmotiivid ja väljakujunenud seisukohad, mida ta kavatseb vastukaaluks esitada oponentidele, on juba artiklis endas olemas. Tegemist on lihtsalt najobkaga, eesmärgil tõmmata kedagi vaidlusesse selleks, et siis talle oma veendunud seisukoht (mida ta ei kavatsegi muuta) teatavaks teha.

Simpli.

toomas, 2006-01-11 11:54:02

Priit, kui sellele antagonismile rõhumine oleks kõik, mida ristiusk pakub, siis oleksin vist Sinuga nõus, aga õnneks on ristiusul pakkuda ka positiivne programm, mis minu jaoks isiklikult on oma alternatiivsuses väga atraktiivne.

levi, 2006-01-11 11:54:54

ja selsamal põhjusel on ka mõttetu arutleda mingite religiooni või usku puudutavate detailide üle.

levi, 2006-01-11 11:55:51

viimane oli minu üleeelmise kommi jätkuks, mitte aga toomase kommi kommenteerimiseks.

priit kelder, 2006-01-11 11:57:59

Levi - tänud. MOTT. Tore, et tunnustad oma suutmatust midagi argumenteerida.

toomas, 2006-01-11 11:59:57

Aga minu 11:54 komm pole iseeneses muidugi lõpuni siiras, sest tõde on lihtsalt see, et ma võin siia täiesti puhtast südamest kirjutada ristiusutunnistuse.

ahvgepards, 2006-01-11 12:08:20

inimkond saab hukka niikuinii, nagu on hukka saanud üle 90% kunagi eksisteerinud loomaliikidest. Kuidas see täpselt teoks saab, pole teada.

Nüüd on siin küll midagi päris sassis nagu körtpärtli särk või köstri aiamaa, millest Toots on üle käinud.
See on ju siin eriti tüüpiline uskliku väide, mis põhineb siiral usul, et see inimkond ükskord hukka saab. Ja pole siin miskit erinevust usust hauatagusesse ellu. Ehk teadmisi pole, aga asjas ollakse kindlad. No iga loomaliigi hukkasaamisel on oma kindel põhjus. Teadmine on olemas ju vaid selles suhtes, et iga konkreetne loom kunagi kõrvad pea alla paneb.

priit kelder, 2006-01-11 12:19:06

Loomariigist: ahvgepardid ei pane kunagi kõrvu pea alla.

v.l., 2006-01-11 12:20:52

inimkond saab hukka niikuinii, nagu on hukka saanud üle 90% kunagi eksisteerinud loomaliikidest. Kuidas see täpselt teoks saab, pole teada

ei saa. 144 tuh korjatakse mingite kriteeriumite järgi kokku ja asustatakse kuhu mujale järgmisteks katsetusteks

toomas, 2006-01-11 12:22:01

või, olgu siis pealegi, peaaegu täiesti puhta südametunnistusega

skeptik, 2006-01-11 12:23:00

pole mingit põhjust arvata, et inimloom oleks miskipoolest kõrgem või evolutsiooni poolt väljavalitum mõnest muust loomaliigist

kusjuures kostariika tarakanid elavad üleilmse katastroofi suurema tõenäosusega üle kui inimene

levi, 2006-01-11 12:24:16

Kõikide filisoofiate lähteks (aegade algusest peale) on, elik on vaid 2 lähet: (1) kas Jumal on meiega (on meie keskel) või (2) Ta ei ole meie keskel, s.t. Tal ei ole meiega sellist vahetut ühendust, mis mõjutaks või saaks mõjutada otseselt või kaudselt meie elu tervikuna.

Lähe, mille kohaselt Jumalal on inimese elus kas vahetu või kaudne roll (mõju) jaguneb hulgalisteks alaläheteks, nagu näiteks, et Jumal on ainult inimese sees, mitte ainult või üldsegi mitte meie keskel; Jumal tegusteb läbi inglite, mõtete; jne, jne.

Esimese ja teise põhilähte - 1) inimesel on side Jumalaga automaatselt elik Jumal on meie keskel või meie sees ja sel on mõju inimese elule ning 2) et inimesel ei ole JUmalaga vahetut ega kaudset ühendus, mis mõjutaks inimese elu elik Jumalal ei ole meie keskel ega ka sees - vahel esineb absoluutse antogonistliku iseloomuga ÜLETAMATU vastuolu. Elik seda EI OLE võimalik ületada ühegi filosoofilise diskussiooni abil. See on ületatav vaid usu elik tekkinud sisemise veendumuse või aimduse abil, mida ei saa tekitada filossoofiline diskussioon.

Seega, kõik filosoofilised diskusioonid, mille eesmärgiks on leida silda või ühendust kahe eelmainitud põhilähte vahel, on juba õigustatult ja paratamatult ettemääratud nurjumusele. See on paratamatu. Kõik selliste sildade loomise püüdlused on tingitud rumalusest elik vaimsest pimedusest.

toomas, levi, 2006-01-11 12:25:53

sildade loomise püüdlemine inimeste vahele on kahtlemata tingitud Armastamise käskudest

skeptik, 2006-01-11 12:28:12

käsukorras armastada?
julm

toomas, 2006-01-11 12:28:40

ainus võimalus ellu jääda

levi, 2006-01-11 12:31:01

Küll aga saab luua sildasid eri kultuuride vahel. Ka ateismi ja kristluse vahel, sest kristlus on kultuur, mitte aga usk. Nii näiteks saab luua silda ateistliku ja kristliku kultuuri vahel üldinimlike moraalsete väärtuste selgitamise ja omaksvõtmise läbi. Miks? Sest osad väärtused on üldkultuurilised elik omased või arusaadavad kõikidele inimestele. Sild tähendaks siis samade väärtuste vastastikust tunnustamist, mis loob automaatse silla üksteise tunnustamiseks.

v.l., 2006-01-11 12:32:33

sest kristlus on kultuur, mitte aga usk.

Kristlus on religioon ja sellena kultuuri osa.

priit kelder, 2006-01-11 12:32:40

Levi, kas seda siledat sõnamulinat nimetatakse agooniaks?

Padre, 2006-01-11 12:32:40

No priidu, priidu, oleks ikka midagi tummisemat vastuseks oodanud.

Nüid laidad mind sildistamise eest, samas kõigi jäsemetega silte kleepides, i-le punktiks veel ära leierdatud lugu munkadest.

Säärane vehklemine ühele väitlejale au küll ei tee ega kohenda niruvõitu kirjandit väärt lugemismaterjaliks.

Muideks, juhiksin tähelepanu su epistli 9. absatsile, kus üllitise mannetus eriti selgelt välja joonistub.

Analoogiat kasutades võiks ausasti väita, et priitkelder on üks igavene logamus, sest tal on sellised isevärki kõrvad.

Jätame siin puudutamata tema saavutused akadeemilises ja elulises sfääris ja et ta muidu üks muhe sell, kuna see on hoopis teine teema.

***