Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

Padre, 2006-01-11 10:55:12

Kusjuures, mida targem, haritum, erudeeritum inimene, seda veenvamalt ta seda teha oskab.

Kuldsed sõnad!
Kusjuures, kui lihtne on seda kõike märgata teiste, mitte enda juures. Kuigi võiks ja isegi peaks.

toomas, 2006-01-11 11:02:23

Minu arust on Priidu arutluskäigu puhul ebaadekvaatne jälle see, et ta peab õigeks, et saab rääkida ühiskondlikust teadvusest kui mingis olulises mõttes ühtsest tervikust, millele üksikute indiviidide üksikud teadvused olemuslikult taanduvad.

Religioon selleks kohe kindlasti ei taandu (ega usu ma kaa, et nt. teadus taanduks - ka teadus on minu arvates suurel määral ikkagi pidevalt arenev Absoluutne Idee, mis “kondab mööda üksikuid teadlasi”, kes parasjagu Suurt Absoluutse Idee lumepalli edasi lükkavad, ilma et enamikul “sotsiaalsetel” teaduse tegijatel selle lumepalli juurde tegelikult üldse asja oleks.)

skeptik, 2006-01-11 11:07:48

Padre,
miks arvad (või mulle näib, et arvad), et ma enda juures selliseid asju tähele ei pane? Ma küll ei pea end nii targaks, harituks ja erudeerituks, aga enesekriitika ja eneseiroonia vabastav vägi pole mullegi tundmatu.

Padre, 2006-01-11 11:16:42

Vaatluse tulemused, armas skeptik.

Kusjuures mu märkus polnud sugugi isiklik, vaid selline... üldine.

Su momentaalne reageering muidugi näitab üht-teist, kuid see pole vist momendil oluline.

priit kelder, 2006-01-11 11:17:30

Andrus, mu tunnustus sulle, et sa ka lõpuks, teisel päeval, suutsid midagi sisulist kommentaari kirja panna. Arened, poisu. Küll jõuad ka ristiusu ja ateismini.

priit kelder, 2006-01-11 11:21:49

Toomas, mulle tundub, et sa liig kergemeelselt keeldud usus nägemast ühiskondlikku fenomeni. Kitsendad selle indiviidi psühholoogiale ja arvad, et piisab. Ometigi on usklikud oma psühholoogiaga ühestükkis olnud nii või teisiti ühiskondliku elu muutuste ja arengu kandjaks ja agendiks. Kuid ma mõistan su passiooni põhjustki: sa lihtsalt ei taha oma mõnusast egokookonist pead välja pista vist. 60 miljoni lugu polnud ju ka üksikjuhtum ega tipnenud ainult ühe sinuga, või kuidas?

toomas, 2006-01-11 11:24:30

Priit,

mõnes mõttes võib Sul õigus olla. Päris täpselt ei ole ma usu ja ühiskonna seoseid veel läbi mõtelnud.

Padre, 2006-01-11 11:24:59

Priidu nn. artikkel on aga kurvastavalt primitiivne ja kohmakas.

Alustada pikast sissejuhatusest selle kohta, kuidas kõnealune kirjand kedagi vihastama ja endast välja ajama peaks... ja siis pool meetrit primitiivset paigalmarssi Marxi, Engelsi ja Lenini taktikepi järgi.

Õppejõud, kes noorele Priidule kompartei ajaloo ja polöki õpikutega pähe ladusid, on ammu auväärt ärimehed ja kristlased, Priit aga põrutab nagu täiskäigul auruvedur vanu rööpaid pidi taamal terendava tupiku poole.

No milleks, küsigem?

nipitiri, 2006-01-11 11:25:26

/loeb... endal meeles, et Priit Kelderi maailmavaade on lopergune roheline ja mummuline... :)

=>Priit on jah vana lahtistest ustest sissemurdja on väär!

siin on lihtsalt teatud piiridega vaidlusväli... :)

toomas, Priit Kelder, 2006-01-11 11:29:48

Jah. Kurioosseid juhtumeid seoses “1940-1991 testamendid ei kehti”-paragrahviga on lisaks 60 Miljoni loole olnud palju ja mõned neist on ka avalikkuse ette jõudnud. “Lilleberg vs. Lilleste” on vist markantseim (1940. aasta omanik pärandas maja, mida ei natsionaliseeritud, 1960. aastatel oma vennapojale, kes ta eest oli hoolitsenud, kuna päris poeg põgenes 1944 Rootsi. Omandireformiga ajas aga poeg vennapoja majast välja põhjendusel, et 1960. aastate testament ei kehti, mistõttu on ta maja all olnud 1940. aastal võõrandatud maa pärija ning kuna maa on kinnisvarana tähtsam kui maja, siis saab ta ka pärandatud maja endale.)

Inimesed, olge valvsad, 2006-01-11 11:30:04

Jälgija padrelik silm näeb, kuuleb ja teab kõike.
Kohe ta ütleb meile, kuidas asjad tegelikult on. Kes me tegelikult oleme.
Te ei teadnud või?

Jobukari!

/ahjualune- täiesti pime.

nipitiri, 2006-01-11 11:30:07

kui lapsepõlve meenutada, siis minu jaoks oli erinevatel usutõlgendustel tõesti funktsioon...
*
kuus päeva nädalas olin ühe vanaemaga, kes kuulus adventistide hulka...
laupäevaks viidi teise vanaema juurde, kes kuulus metodistide hulka...
*

toomas, nipitiri, 2006-01-11 11:32:51

Noh, aga nad käisid tollal siis vist vähemalt õnneks ühes ja samas kirikuhoones Mere puiesteel? :)))

33338, 2006-01-11 11:38:52

kena et Toomas oma tülitamisega etteojjatas. püjjan linnas kaaberdades omaette mitte midagi pobiseda. mujdu astub Toomas ligi ja küsib, mis keeles ma pallvlen.

toomas, 2006-01-11 11:41:34

Tead, Numbrimees, see helkur oli NIIIII helkiv, et ma lihtsalt ei saanud küsimata jätta ja tädi oli kaa väga rahul, et sai mulle vastata. See ikka nagu erandolukord, et ma nii küsisin.

toomas, 2006-01-11 11:44:22

Kui ma ristiusu ja ühiskonna suhete peale mõtlen, siis arvan, et kõige parem on olukord, kus ristiusk on kontrakultuur, mis vastandub “selle maailma kultuurile”, sest paratamatu antagonism Taevariigi ja “selle maailma” vahel on Pühakirjas üheselt kirjas.

priit kelder, 2006-01-11 11:44:41

Padre näeb hunti (loe Marxi) ka seal, kus tema lõhnagi pole. Pelga, pelga, vägilane. Kuid argumente pole sinagi suuteline esitama. Miks küll? Kellegi tembeldamine ei ole ju argument. Aga ühtegi lauset usu funktsionaalsuse kohta ühiskonnas ei oska sa midagi kosta. Loe siis piiblit, seal on selle kohta ka öeldud nii mõndagi. Mina ei tea ennast eriliseks marksistiks olema, ent sina kannad seda õpetust oma südames vist küll hauani kiivalt kaasas, just nagu see munk, kelle kohta õpetussõna käis. Noh, mäletqd küll, kuis kaks munka ühe jõe ääres olid ja üks neist ühe neiukese tolle palve peale üle jõe kandis. Mõne aja pärast siis teine kobises midagi karskusest jne, mille peale siis esimene vastaski, et “mina asetasin selle tütarlaspe ammugi juba ju maha, sina ent kannad seda endas ikka kaasas.” Nii ka sinuga, sa marksistlikult ajupesustunud Padreke.

toomas, 2006-01-11 11:46:48

Ma ei tea, riigi/ühiskonna ja ristiusu seostamine toob mulle ajaloost ja kaasajast meelde rohkem halbu asju.

toomas, 2006-01-11 11:48:43

Aga kindlasti möönan, et juu arvan ma siis riigist/ühiskonnast liiga halvasti, ehkki siin äsja mainitud 60 Miljoni loole viidates on mul selleks kapaga põhjust.

priit kelder, 2006-01-11 11:48:55

Toomas, kas see “paratamatu antagonism Taevariigi ja selle maailma vahel” pole mitte inimmeele nõtrus tulemus, mitte aga päris pühakirjaline tõik? Inimesed on mugavuse pärast selle “antagonismi” endale pähe löönud, et hõlpsam oleks variseri mängida? Ja misk peaksidki vastanduma irratsionaalne taevariik ja siinpoolsus? Ületa see dihhotoomia ja sa leiad end sootuks toredas situatsioonis olevat.

***