Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

toomas, skeptik, 2006-01-11 09:50:45

Kui mind pandaks ühese valikuvajaduse ette

(i) teadmiste kasvamine ilma inimliigi säilimiseta
(ii) inimliigi säilimine ilma teadmiste kasvamiseta

siis valin kõhklemata (ii).

v.l., 2006-01-11 09:58:04

Mis on teadmine ilma inimeseta (puhas teadvus? ...)
See vist ongi inimese eesmärk mõnendes religioonides - vabaneda kehastumisest.

toomas, Joosu, 2006-01-11 10:00:56

Kahtlemata on rõhutatud usklikkusel/ateismil psühhoanalüütilises mõttes kompenseerivaid-sublimeerivaid külgi, ükskõik kas neid vaadata freudilikus seksuaalses, adlerlikus võimu- või mingis muus võtmes.
Aga ikkagi usun pigem Jungi, et usklikkus/ateism on ka psühholoogiliselt just see, mis ta on.
Et usklikkuse/ateismi tasand puudutab neid inimesi, kellele see korda läheb, tegelikult just sellena, mis see on.

v.l., 2006-01-11 10:02:24

nii et Toomas on saanud Boddhisattva Avalokiteshvaraks - tal pole vaja enam kehastuda, aga Suure Kannataja ja Kaastundjana ta muudkui kehastub

toomas, v.l., 2006-01-11 10:02:46

Mina näen teadmist ilma inimeseta Geneetik Reeda Arvuti ohus: et inimese enda loodud “robotid” võtavad inimestelt Teadmistest Tuleneva Ülivõimu ära.

toomas, v.l., 2006-01-11 10:04:07

:)))

Ma nagu vaatasin asja rohkem hinduistlikus võtmes, eks budismi seisukohalt tähenda see mu kahekõne Trimurtiga tõesti midagi muud!

toomas, 2006-01-11 10:10:42

Mul on eilsest päevast nüüd üks tore lugu rääkida:

skeptik, 2006-01-11 10:15:46

Õnnis on mees,
kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu
ülbete ja valesse taganejate poole.

See ilmselt väljendab kristlikku suhtumist ateistidesse?

Toomas, inimkond saab hukka niikuinii, nagu on hukka saanud üle 90% kunagi eksisteerinud loomaliikidest. Kuidas see täpselt teoks saab, pole teada. Kas kukub meteoriit pähe või ükskord teeb Päike meile otsa peale, aga igavene pole siin miski. Teadmise edendamisega me võime ühtteist edasi lükata - nt üritada ohtlikku taevakivi eemale juhtida või siin maa peal luua tingimusi, kus me nii haavatavad ei oleks.

Aga ära ulmekaid ka liiga tõsiselt võta, et peaks kartma robotite oktoobrirevolutsiooni :-))

toomas, 2006-01-11 10:16:59

Vott. Sõidan ma 35. bussiga Lasnamäelt All-linna ja Sampo panga peatuses tuleb peale üks tüse mamsel, kellest on kohe pealt näha, et ta on juut, sest ta räägib moblas kellegagi äravahetamata juudi kombel - ma mõtlen veel, et vatt, tema tuleb küll Karu tänavalt kindlasti.

Vaatan teda hulka aega ja kuulan pealt kah, kuidas ta kellegagi kohtumist kokku lepib.

Lähme Hobujaamas maha.

Aga juba bussis panen tähele, et tal on mingi ivriidikeelse tekstiga helkur küljes.

Ja siis maha astudes küsin:

“Izvinite, chto tam u vas napisano”

Tema vastab

“Eto na ivrite: MSHIA”

Ma ei saa aru, et mis MSHIA.

Ta seletab. Saate aru: Lunastaja, See kes tuleb ja lunastab kõik inimesed ja maailma.

—-

Jah. Samal ajal olid mul paremas roosipärjahelmed ja just äsja olin bussis ka roosipärga palvetanud.

Nii et, kellele MSHIA veel tulemata ja kellel juba kaks tuhat aastat tulnud.

Igatahes jälle üks väga tähelapanuväärne eneserefleksiooni võimalus.

Tallinna südalinn muutus mulle kuidagi eriti metafüüsiliseks eile keskpäeval.

toomas, skeptik, 2006-01-11 10:17:51

Ma ei usu, et spetsiifiliselt ateistidesse.

priit kelder, 2006-01-11 10:19:04

Uuk, selle asemel, et siin vaimukusi pilduda, ole hea ja ütle, millist fumkstiooni siis näiteks ristiusk on kandnud ja kannab? Muidu jääb su esitus vähe lahjaks. Muuseas, kui artiklit tähelepanelikult loed, ei näe sa seal mitte ühtki viidet ateismile. Millest küll selline kabuhirm?

toomas, priit kelder, 2006-01-11 10:21:08

Luba, et ka mina vastan.

Ristiusk on kandnud seda funktsiooni, et lähendada inimest kui ZOON POLITIKONi Taevariigiga.

andrus, 2006-01-11 10:36:30

vaata uuk

kõige ullem ongi see on saab

ja on

ja priit ongi selline

relikt

nagu Ervin Õunapuu

kõik pidasid siukest valgustusateismi väljasurnuks aga siis tuli miski spielberg ja kloonis ta uuesti

see on papagoiateism

mis nõuba sinu jätkuvat ülesastumist ja väitlemist tema poolt sulle atteantud postulaatide alusel et ta saaks sind ümber lükata

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/06.01.06/arvamus/1.shtml

andrus, 2006-01-11 10:38:44

see on väga energiamahukas protsess

võtta ta eeldused ja siis panna need teise konteksti ja näidata nende valesust

ja seegi ei muuda miskit

sest inimesed ka endi väitel kõige ratsionaalsemad hoivad tegelikult kinni emotsionaalsetest argumentidest mida nad ise peavad loomulikult ratsionaalseteks

toomas, andrus, 2006-01-11 10:44:22

usk kui identiteet

usk kui samasus

usk kui samasus oma rühmaga
usk kui samasus iseendaga

toomas, andrus, 2006-01-11 10:46:58

Minu arust on ikkagi Priidu terminites võtmeküsimus see, kas tunnistada, et nt. religioon ja õigus on mõlemad ühtviisi “ühiskondlikud nähtused” (Priit) või mitte (nt. mina: õigus - “ühiskondlik nähtus” vs. religioon - “ühiskondlik-psühholoogiline nähtus”).

skeptik, 2006-01-11 10:47:29

sest inimesed ka endi väitel kõige ratsionaalsemad hoivad tegelikult kinni emotsionaalsetest argumentidest mida nad ise peavad loomulikult ratsionaalseteks

Kuldsed sõnad :-))
Kusjuures, mida targem, haritum, erudeeritum inimene, seda veenvamalt ta seda teha oskab.

toomas, skeptik, 2006-01-11 10:49:39

teiste argumentide või katseandmete alusel põhjendamata argumendid pole veel emotsionaalsed argumendid

v.l., 2006-01-11 10:51:42

Kogu austuse juures, mida Tamm­saare iga eestlase silmis kahtlemata väärib, tuleb ta progressi- ja teaduseusuline ateism mõneti aegunuks ja küündimatuks tunnistada.

Eks see praegune ateismus on siinmail üksjagu küündimatu tõeste ja peab kordama uieste - see õige ateismus pole veel Eestimaale jõudnud. Aga ta tuleb

andrus, 2006-01-11 10:54:54

minu jaoks on kõik need funktsioonid mida priit ära toob ju tõesed

milles küsimus?

ometi väänab ta kõik selle omakorda valgustusaegsesse suurde vastandusse teaduse ja religiooni (loe eelarvamus) vahel.

on religioon loomulikult funktsinud teaduse vaatenurgast tagurlikult

seegi on selge

ometi on usaldus see mis annab meile midagi nii fundamentaalset elik nagu hele ütles mahub ta teadmise usalduse sisse ära

usalduse 1 vorm on konkreetne religioossne usaldus

sa ei saa aga usalduse vormi nuhelda ja aegunuks pidada ning vastandada ratiole

just usaldus oma vormidega annab meile identiteedi põhipostulaadid elik aluse

identiteedipiirel elab ka teatud sallimatus

tõsi tõsi

kuis muidu saakski

Priit on jah vana lahtistest ustest sissemurdja

ei peaks ta jääma selle tobeda valgustusliku ratio versus usaldus juurde

see aga pärssib kogu ta arutlust

***