Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

ahvgepards, Joosu, 2006-01-10 20:58:13, 2006-01-10 21:04:58

Ohjah, aga Tooma litaaniate kõrval, mis on ju iseenesest positiivsed, võiksid ju kõlada vastukaaluks meenutused helgest ateistlikust argipäevast, mitte see pidev ühetooniline virin kurjade usklaste salasepitsustest :)

Joosu, ahvgepards, 2006-01-10 21:11:02

vastukaaluks saab olla vaid ülekanne: läksin tööle, jõin kaffet, mölisein alluvatega, saatsin ära aruande...jne.
ja niis e ka ju ka on. vaadates neid tuhandeid blaa-foorumeid. mh?

või siis tõepoolest VAIKUS.
et mida/keda pole ja kuda muidu transendentsusel käsi käib.
ja nii se ju KAA ometi on.
justnimelt vastukaaluks.
mh, mu väike ja karvane?:)

kuid antud hetkel on priit teinud sobiva teema, ehk ateistidel tõepoolest ka ON vaba mikrofon.

hau.

Ti, ahvgepards, 2006-01-10 21:12:02

*
OK.
Teeme siis sinu enda sõnavaraga.

Mille poolest on ateisti helge argipäev halvem kui uskliku palvehelmeste veeretamine?
Seda juhul, kui mõlemad oma argipäevaga rahul on? Mh?

Joosu, Ti, 2006-01-10 21:15:02

maisaand nüüd aru.

eijuzu et teab vai usueb et ei tea vai eksisme võõras linnas ära aga ÄRME IGAKS JUHUKS küsi ka.
ja linnakaarti ka ei osta.
jah. igaks juhuks.

/klõpsip silmi

küsi uuesti. ;)

skeptik, 2006-01-10 21:15:33

ahvgepards jagab oma kogemusi:
tavaliselt on küll minu kogemuste kohaselt vastupidi. kui ateistid pole religioonilt saanud miskit imet või materiaalset tasu, mida nad on pikisilmi oodanud ja siis pöörduvad ära ja hakkavad millegi vastu võitlema, ehk nad ei suuda elu võtta sellisena nagu ta on ... see on põhjus, miks nad kurjaks muutuvad

et ateist on sinu teooria kohaselt äpardunud usklik?

et läks kirikusse midagi saama, ei saanud ja siis kukkus usujüngreid tümitama?

Kuidas oleks selline stsenaarium:
tavaline inimene ajab oma igapäevast pereelu ja tööasja. Kirikus käis koos ema-isaga jõuluajal, sest vanavanemad olla ka nii teinud. Orelikontseril ka teinekord. Viisakusest teiste vastu tõuseb püsti seal, kus eesmutikesed, istub, kui teised seda teevad. Piiblist ikka miskit kuulnud, kunstinäitusel tunneb motiivid ära ja kui teadmistest puudu jääb, otsib juurde.
Usutunnistus tundub siuke imelik, loogika ja terve mõistuse vastane, aga olgu pealegi - see nende siseasi.

Ühel päeval selgub, et lähedane inimene on vaikselt, kuid kindlalt nö tõsisemalt usku keeranud. No mis siis ikka, igaühel omad vajadused. Siis aga rakendub mingi muu asi - sind ennast tahetakse teha kellekski teiseks, ette ütlema pühasi tõdesid, kuidas ikka mõtlema ja elama peaks.

Ahah, mõtled, võibolla tõesti peaks oma elukorralduse ja mõtteviisi üle vaatama, ehk annab optimeerida. Polegi nagu väga hull, usaldad ju lähedast, kes oma ürituses väga veendunud on ja sellest väga targal moel rääkida oskab.

Siis aga selgub, et see liikumine, sekt, kultus või mis iganes tegeleb oma tagakambris nt lapsepilastamisega.
Ühed ütlevad, et pole olemas, teised ütlevad, et see ongi õige ja jumalale meelepärane tegu, kolmandad tahavad seaduskuulekust üles näidata ja juhtoinad vastutusele võtta.

Siis selgub, et ilmselt kõik sektid, kultused, usulised liikumised tegelevad pettuse, kaksikmoraali, segregatsiooni, ajupesu, värbamise, isikukultuse, repressioonide, hirmutamise, tühjade lubaduste, usu ja usalduse kuritarvitamise ja muude inimvanulike tegevustega. Tapmistega sealhulgas.
On inimesi, kes teavad kõike seda ja ikkagi allutavad end usu alla.

Siis hakkab huvitama, et mis pagana värk on. Ons asi inimeses endas, teatud psühhotehnikates, ühiskonnas, raskes lapsepõlves, karmides läbielamistes, sinus endas?
Ja kas sina ise ka kuidagi protsesse suunata saad? Et esiteks ise selle vaimse surve all terve mõistuse juurde jääda ja teiseks ehk kunagi ka lähedane sellest lõksust välja aidata.
(See teine on siiski väga kahtlane ja suhteliselt lootusetu tegevus.)

Protsessi käigus on aga ühtteist siiski selgemaks saanud. Ja mõni asi hakkab mõnikord silma ja sünnipärane onaneemia sunnib ühtteist ka välja ütlema.

Ja nüüd alguse juurde tagasi.
kui ateistid pole religioonilt saanud miskit imet või materiaalset tasu, mida nad on pikisilmi oodanud ja siis pöörduvad ära ja hakkavad millegi vastu võitlema

et ateist on sinu teooria kohaselt äpardunud usklik?

et läks kirikusse midagi saama, ei saanud ja siis kukkus usujüngreid tümitama?

ahvgepards, 2006-01-10 21:17:19

Mille poolest on ateisti helge argipäev halvem kui uskliku palvehelmeste veeretamine?

võib-olla polegi halvem. kust mina tean? sellest ju ei räägita. räägi siis, miks ateism on see kõige parem ja õigem usk, mis on tema eelised näiteks zoroasterluse ees :)

ahvgepards, 2006-01-10 21:29:06

Siis aga selgub, et see liikumine, sekt, kultus või mis iganes tegeleb oma tagakambris nt lapsepilastamisega.

see on ikkagi isikliku kogemuse põhjal üldistuste tegemine. kuigi igasugune baabajagaandus on juba iseenesest üsna kahtlane, aga see läheks juba kraioonluse teema alla.

iseenesest ma eristaksin religiooni, kirikut, usku ja Jumalat. ja need võivad olla täitsa erinevad asjad. teine inimestele omane saatuslik komme on see, et ei ei maksa kuskilt valmistõdesid otsida, vaid püüda ise tõe juurde jõuda, niivõrd kui see üldse võimalik on. paljud võitlevad ateistid siiski on äpardunud usklikud. ma ei väidagi et kõik.

skeptik, 2006-01-10 21:36:49

paljud võitlevad ateistid siiski on äpardunud usklikud. ma ei väidagi et kõik

No näed, hakkab juba tulema :-)
Varsti oleme ehk sealmaal, et “mõni ateist on äpardunud usklik”, samas enamus ateiste üldse ei teagi, et nad ateistid on.

ahvgepards, 2006-01-10 21:44:08

Varsti oleme ehk sealmaal, et “mõni ateist on äpardunud usklik”, samas enamus ateiste üldse ei teagi, et nad ateistid on.

ei tule siit midagi! defineeri mõiste ateist. ateist on ikka see, kes on vastu Jumala olemasolule. Nende, kes don’t care - liitmine ateistidega on enamvähem sama mis NLKP ja parteitute blokk.:)

skeptik, 2006-01-10 21:49:42

aga mis üksikjuhtumi ja üldistuse vahekorda puutub, siis läbi üksikjuhtumite saame hakata miskit üldistama

või umbes nii

ja hoidku selle eest, et ise peaks kõike läbi elama ja omal nahal järgi proovima! Ikka kuulad-loed teisi ja targemaid.

ja üldistus lähebki sinnamaani välja, et igasugune kirik on kahtlane, kuigi seal käivad head inimesed, igasugune religioon on kahtlane põhimõtteliselt, kuigi seda kannavad head inimesed, igasugune usk teeb ettevaatlikuks, kuigi head inimesed on need, kes usuvad ja igasugune jumalast kui oleventiteedist tõsimeeli rääkimine tekitab miskiimelikutunde, kuigi igati targad ja head inimesed ka seda teevad.

Uuk, PK, 2006-01-10 21:53:54

Käisid välja huvitavad reeglid :

(1) vaieldakse mulle vastu ja mööndakse, et usul polegi mingeid funktsioone sootsiumis. Seda ma ei oodanud, kuna usklastel pole niipalju söakust;
(2) nõustutakse (eriarvamustega või ilma) minu esitatuga;
(3) ei nõustuta ning esitatakse muid ja huvitavamaid funktsioone.

ja kutsud innukalt mängima.

Mõnus muidugi, a mul näib see veits igav mäng. Vähe liikumist, loovustki ei arenda. Mängi ise, suur mees.

Või kohenda reegleid. Väike vihje ka - eri usundeil erinevais paigus ja aegadel ka erinev sotsiaalne funktsioon olnud.

Iga konkreetne usund või rühmitus mõjutab selle liikmete sotsiaalset käitumist isemoodi. Isegi usuühenduse sees pole ühest suundumust.

Joosu, skeptik, 2006-01-10 21:58:11

see skeptiku pikk eluolu jutt on tgelt arusaadav.
selline eluproosaline värk, et kui prilliroosalisusesse siiski ikka konkreetne argipäev sisse sõidab.
võib ikka ateissmuslik-valgustavalt mõjuda küll. :)

kuid...
millegipärast mul on meeles ka üks selline jutt ühest siinsest Teaduste Akadeemia külalistegelastest, käbedast mulatitarist (või kes ta oli), kes saabus siia miskist teisest ekvaatoriotsast koos oma mehega. ja temal oli oma lapsepõlvekodus väga suur pere. ja ema muidugi tõeline tõsiusklik katoliiklane. isa aga.. hoopis veendunud parteifunktsionär ja punariigiametnik. ikka sihuke kõva käega natshaalnik ja miitingupealik.
see selleks. kuid külakord oli sealmaal siiski selline, et abielunaistel ilma meheta välja minna polnud hea tava.
ja nii käiski too punaparteiline paater siiski igal Pühapäeval läbi küla, oma naine väärikalt käekõrval, et ta siis truusti kirikusse missale saata.
kirku ukse ees andis oma eidel põsesuudluse ja ajas siis tund aega oma asju kõrtsus juttu puhudes ja piipu popsides. :)
pärast aga tuli ja võttis oma palvetes punapõskeseks saanud naisukese ukse päält vastu ja jalutas temaga koju tagasi.
vahepeal kohalikust pagarikojas tegeid nad tavaliselt peatuse ja ostsid ühe patsi värsket rosinaleiba. jah, see maitses hästi mõlemile.

lihtsalt selline lugu. :)

skeptik, 2006-01-10 22:03:20

ehh, ahvgepards,
sõna ateist on olnud kasutuses usklike teoloogide väga rõveda sõimusõnana
ateist oli ikka see kõige viimasem moraalitu kõnts
õnneks mitte kõik ei arva sedasi

Kõike laiemas mõttes on ateism ikkagi usu puudumine teistliku(te)sse jumala(te)sse.

Joosu, 2006-01-10 22:08:54

*paljud võitlevad ateistid siiski on äpardunud usklikud.*

kuid enamus, ma julgen tõepoolest öelda ENAMUS usklastest on olnud enne tõepoolest mitteuskujad.
kui üpardunud seejuures, selle kohta stataistika puudub.

nüüd oleb viikis ve?
:)

Joosu, kirjavigastavalt, 2006-01-10 22:10:09

rrr. need ää-d ja üü-d ja stataistikad. :)

skeptik, 2006-01-10 22:12:40

ENAMUS usklastest on olnud enne tõepoolest mitteuskujad

ma ütleks enamgi:
KÕIK usklased on olnud mitteuskujad

Lapsed sünnivad ateistidena. Usku indoktrineeritakse, värvatakse, pööratakse, ajupestakse, meelitatakse, hirmutatakse

Joosu, skeptik, 2006-01-10 22:14:48

tõesti?
mul küll üks tuttav oli kohe sündides hiidlane

kole karma ühesõnaga. :)

Uuk, 2006-01-10 22:18:27

Lapsed sünnivad ateistidena.

Ateist ehk ikka teab et Jumalat ei ole ega tohigi olla. Laps pigem agnostik ju.

ahvgepards, 2006-01-10 22:19:45

sõna ateist on olnud kasutuses usklike teoloogide väga rõveda sõimusõnana
ateist oli ikka see kõige viimasem moraalitu kõnts

see on minule küll uudiseks. minuteada on ateism Jumala ja temataoliste inimesest kõrgemal olevate olendite eitamine. ja täitsa aktseptaabel terminoloogiliselt.
http://en.wikipedia.org/wiki/Atheism

Ti, 2006-01-10 22:22:40

*
Mul pole kaa äpardunud uskliku kogemust.
Tegelikult.. üldse mitte miskit uskliku-kogemust.

Miski ei tõmba ega tõuka kaa.

Aga ‘hardaks uskmatuks ’ ma vist jään..

/Jaan Kaplinski väljend.

Ära krimpsuta midagi nägu, Andrus, selle J.K. peale..:)))

***