Via.ee

33338, 2006-01-10 06:29:22

1) ...
2) olen juba märgand et minu arusaam MÁAILLMAVAATTEST erineb tejsteomast. selleks on mitte máaillma teke vajd oma elu riikklik korraldus.
3) ussk on vahend rahhva allutamiseks, kasutades ära inimese nxrkkusi ja kallduvust ussku lu.llasid.

Henry Morgan, 2006-01-10 07:25:58

Miks ateist (vist) nii palju religioonist kirjutab?

priit kelder, 2006-01-10 07:44:54

Morganike, a miks usumees nii palju siinmaailmast kõneleb?

Hele, 2006-01-10 07:55:28

Ka jutud kaasaja religiooni ja teaduse lähenemisest teineteisele ei vasta tõele, olles pigem soovunelmate kandjad kui reaalsus, selleks on nende arusaamad liig kiivsirgelised.

Minu jaoks mahub teadmine uskumise sisse. Ma usun, et minu teadmised on enamasti õiged. Mida ma ei tea, selle kohta ma usun seda, mis tundub mulle usutav ja korrigeerin oma uskumist vastavalt teadasaamistele.

VIA-ski palju kordi kogetud usklaste ülbus mitteusuliste pihta ja eputamine oma “eelisolekuga”

Ei tea miks ma seda “usklaste ülbust” siin kogenud pole? Minu jaoks olulised eristused ei kulge siin üldsegi mööda usupiire. Selge see, et inime peab oma usku enda jaoks kõige paremaks - kui mõni teine usk talle õigem tunduks, siis ta ju vahetaks usku.

v.l., 2006-01-10 08:07:04

Puderja kapsad

33338, 2006-01-10 08:10:24

Ele,
ega ebakinndlusésse usutagi.

v.l., 2006-01-10 08:12:41

Bahai usu mees ütles, et religioon ja teadus on inimesele nagu linnule kaks tiiba. Ei saa lind ühe tiivaga lennata.

andrus, 2006-01-10 08:24:48

Igast fastsinatsioone kohtab netiavarustel. Levil oma. Priidikul oma.

Ja ega sa vanainimest ju enam muuda ka.

Las nad olla.

priit kelder, 2006-01-10 08:28:06

Hele, kui armsalt sa siristad “teadmine mahub uskumise sisse”! See on tõesti pärl ning väärt riiklikku või ka kohe asioopalikku preemiat. Ent püüa mõnikord jõudehetkel mõtiskella eestikeelsete sõnade “tean”, “arvan”, “usun” tähenduse üle, eriti nende mõistete mahu ja konkreetsusastme üle.

andrus, 2006-01-10 08:28:20

ma arvan et kui inimene on pikka aega üht-ja samamoodi arvanud siis ei luba ühiskondlik arvamus juba pelgalt tal seda muuta

identiteet käeb kaotsi

“veel vahetatakse ilmeid ja viimaks ei sedagi....”

mõni näe vahetab ja teeb seda aint enda lugupidamise arvelt

elik see on see hind mis tuleb maksta

igavaks kisub

Uuk ei räägi enam muga.

Miks?

Kas olen lihtsalt tüütu või siis selle suure mummulise nuia pärast.

A kui omal nui silmas on?

Ah et kellel?

andrus, 2006-01-10 08:30:01

just Priit

elu suurimaid väärtusi me usume

elik usaldame

hele ütles selle ilusti ära

elu algul ei tea me veel midagi

aga me usaldume

ja elu lõpul vajame me sedasama

kui sa endal selle võimaluse ära lõikad

siis ma su nahas küll ei tahaks olla

aga “tea” edasi

priit kelder, 2006-01-10 08:32:44

Andrus, kas see su võõrakeelne sõna pärineb ladinakeelsest FASCINATIO, tähenduses lummus, võlumine, haaravus, paelumine jmt? Kui nii, siis aktseptin. Ent sel juhul eesti keeles ilma “s"-ita peale ”t"-d.

andrus, 2006-01-10 08:36:35

tänan
ma vist alateadvuses
transtsendentsiga segi ajan

seal on mõlemal pool t-d

andrus, 2006-01-10 08:40:43

aga Priit sa hakkad juba Ervin Õunapuud meenutama

Ausalt

kire poolest

suur vaenlane ikka elu hästi ära mõtestab

andrus, 2006-01-10 08:43:51

mis küsimused

kas religioon on aineline või vaimne nähtus?

Brunner ütleb et kõik mis ei lähtu pelgalt instinktist on vaimne

või kus instinktirahuldamisse siseneb näiteks esteetika

mis küsimus

suudad sa ise noid eristada?

andrus, 2006-01-10 08:45:48

ja siis see kannatava tõerüütli poos sealjuures

herilasepesa jms

andrus, 2006-01-10 08:48:00

sul kuluks 1 korralik religiooni antropoloogia õpik läbi lugeda

ma võin sulle paljundada kui sa tahad

Priit

ma ise kasutan seda

sobib?

v.l., 2006-01-10 08:49:22

lugemislisa:
http://www.epl.ee/artikkel_309149.html&P=1

andrus, 2006-01-10 08:50:16

ma saan aru et sa võid mõjuda paeluvalt tavalisele koffikuateistile

aga ............loe läbi paluunn

siin pole midagi arutleda muidu

lihtsalt EI OLE

v.l., 2006-01-10 08:50:21

religare - taasühinemine jumalaga