néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

33338, 2005-10-13 19:22:18

kliki kabinetis onn otsus Türkìiekohhta ammu vallmis. nad ej saa seda ajnult välljak'äjja, sest Türkìie on nejjlegi talumatult üllbe. kujd kuj vunsid oma kanngusest ej lóobu, akkavad ojroklikkarid ise ottsima tejjd kujdas vas"a.lle ümmberpöörata ja toettus kättäsáada.
nagu varssti akkavad mejje tallalakkujad ottsima víisi kujdas riigikogu Rassìiavastane piiriotsus mahavxtta. se on kinndlamast kinndlam.

€, 2005-10-13 19:33:40

nagu varssti akkavad mejje tallalakkujad ottsima víisi kujdas riigikogu Rassìiavastane piiriotsus mahavxtta. se on kinndlamast kinndlam.

Mis asja sa kohtus vaidlustada üritasid, kas mitte seda sama venevastast piiriotsust?

Tahad venemeelset piiriotsust, jah?

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-10-13 19:44:30

Ingridile RÕÕMSAT MEELT soovin ja...kui kunagi KÕIGEVÄGEVAM lubab mul seda teha...siis vähemalt kallistan Sind...kõwwasti, kõwwasti. :)))

Po, Õhtast, mina, 2005-10-13 20:01:53

mina, hmkst, Po!, 2005-10-13 07:22:17

Keelenõustajad ütlesid mulle, et kaalpuu (aga miks mitte ka kaalepuu, et nagu kaelapuu?) on kaelkoogud.

Kaelkoogud on alati mitmuses: kaalpuud, kaelpuud, kannepuud, kannipuud, kaalkoogud.

Aga...'kaalutulp' on ‘kaevusammas’; ‘Kaotulp’ ja ‘kaavupost’ tähendavad sama. Kui ‘sammas’ on sama, mis ‘tulp’, ‘post’ või ‘pulk’, siis sobib ka ‘puu’ siia ritta. Järelikult ‘kaalupuu’ on ‘kaevusammas’, ning kas ei või ‘kaalpuu’ ja ‘kaalepuu’ sama tähendada?

‘Kaal’ üksinda tähendab kaevu puhul kaevuvinna, vibu, valdast, kooku, lingu. Mida tähendab siis see ‘kaalpuu’ elik kaevusammas? Kas mitte seda harki, millele kaevuvinn toetub?

33338, 2005-10-13 20:05:51

jutt oli riigikogu SAATTVAST otsusest, mille nad pärast riigiosast lóobumist oma rahhva pettmiseks vasstuvxtid.

DiaTheo, 2005-10-13 22:51:27

Oh neid hüsteeriliselt häid inimesi.
Rebivad sul pea otsast, kui võimalus tekib.

Tõepoolest jubedikud. Kui meie Jälgijaga samas kõigest näppude ja vahel harva ka jäsemete maharaiumisega piirdume:-(

Heelium, 2005-10-13 23:45:24

Mul on ikkagi vaja natuke aega tappa kohas, kus praegu muud teha pole järgmised natuke aega, nii et liitun ka selle asjaga korraks :)

Ma tahaks mainida, et teemast on siin jutt väga kaugel... Kui seda üldse huvitavaks tahta teha, siis võib ju lasta pigem 33338'l mingit juttu oma reisi kohta lisaks rääkida ...praegu siin need, kellel parasjagu omavahel sõdimist pole, ründavad teksti, mis vähemalt faktiliselt peaks üsna kontrollitud olema :)

Ja tglt on ikkagi, et kohe ründamise asemel võiks küsida, “kust võtsid sõna ojroliit?”

Minuarust tuleb see keelele ainult kasuks, kui 0.x% inimestest sellega midagi sellist ette püüavad võtta, mis oleks kogu keele peal rakendatav — kui ei muudagi kõnekeelt, annab sellele mingi uue “mõõtme”, mis hiljem vaikselt hajub sinna sisse ja ehk millekski hea...

...ja seda ohtu mina küll ei näe, mida mõni siin kardab, et eesti keel kohe kokku kukub ja ajaloo prügikasti kaob, kui üks inimene seda pisut väänab — pigem laguneb see siis, kui keegi keelt valesti kasutab ja häiritult nii, et seda ei pane eriti tähele, kui siis, kui keegi seda mingi oma loogika põhjal kasutab ja sellisel viisil, et iga kolmas sõna selle väga selgelt ära osutab — ma ei usu, et mõni keeleõppija peale 33338 teksti hakkaks kogemata Ojroliit või kättäsáada kirjutama :)

andrus, 2005-10-14 09:53:22

runneli

raiutud mets

on jutt mis tõstatab problemi

mina, hmkst, Po!, 2005-10-14 10:55:33

//‘Kaal’ üksinda tähendab kaevu puhul kaevuvinna, vibu, valdast, kooku, lingu.// Ja sealt edasi.

Andrus lahendas lõpuks asja ära.
Luuletajad on varemgi riimi või rütmi pärast ise uusi sõnu loonu.
Mina Runnelit ei loe. Mulle meeldivad ta luuletuste pealkirjad. Ja nimi kah sihuke musikaalne, valdavalt helilised häälikud: Hannnnndo Runnnnnel.

EA, 2005-10-15 13:29:36

33338

Miks peaks sind huvitama sakslaste hääldus euro puhul? Me oleme eestlased ja lähtume ju eestikeelsest hääldusest - EURO.

Kuidas hääldavad inglased, itaallased, kreeklased jne...???
Euro ise on ju kreeka keelest?

jälgija, 2005-10-15 14:28:51

numbrimees otsib igale sõnale võimalikult imeliku häälduse, muidu ei erine tema leiutis piisavalt palju kõnekeelest.

Heelium, EA, 2005-10-15 16:27:02

Pole see Euro mingi õige eestikeelne sõna. Jüriliiduks tuleb seda hakata kutsuma.

33338, 2005-10-15 16:39:41

mull raa.l txrkkus kogu ommiku. oma 100× katsetin teda 'ääldävíia, ikka jäj sejjsma kuss JUMAL tahi.
uvitungi mis kella°aja ta pärast seda kómmi ettelööb, raalis on praégu 21.02. 01:00.

33338, deleted, 2005-10-15 16:41:10

kellaga näjjb kxjkk korrasolevat.

tojtsipärast ‘ääldust olen esitand mejje orjaméelsuse ja Tojttslandi vxjmutsemisepärast. se tobe ESVL ju nende lejjutis onngi. ja mejje kohe nende talldulakkumas. saakks aga n’änni.

33338, 2005-10-15 16:42:59

kust se TIL"IITID etteüppas, ej tea. nüüd kustustin ära.
kell ka korras, sätin satikajärrgi nigu vaja.

DiaTheo, 33338, 2005-10-15 16:56:48

Mitme sekundist viga maailmakella suhtes sa oma kronomeetrile lubad?

rannatüdruk, 33338, 2005-10-15 17:07:07

Mainisid vist, et üks järgmistest reisisihtidest on Rumeenia. Mis Sind sinna kisub? Kas lihtsalt ei ole veel käinud või meeldib seal miski eriliselt?

DiaTheo, 2005-10-15 17:15:43

Hmmm ... võrdlesin. Selgub, et maapealse TV pakutud aeg oli lausa sekund-sekundis maailmaaja aatomikellaga, aga “satika” oma oli kõvasti nihkes!

33338, 2005-10-15 17:21:41

LIHHTSALT pole käjjnd. tuttavate jutujärrgi on Transilv"aanias palju keni kohhti, soovitavad. madalosa olevat praégu lahja, ka Pukure.sst (nejjl küll lxpus i aga see rohhkem peenendab éelnevat ST).

veel on käjmata Molldova, Pelaru.ss, Ukraìina (nxúkogudeajal küll mitu korrda käjdud, ent mitte Krimm!), veel Maked"oonia, Stipet"aaria, Malta ja Küppros. siis oleks Eur"ooppale kriipps p'ääläveettud.

kepsukell ej peta, vxrrdlengi raali satikakélla sellega. ega alati täppsält ej kattu küll, visst péavad traadid natike kínni.

33338, 2005-10-15 17:25:14

ja ega raadiokellgi satika°ajaga kattu. vahel lausa piikksuv muusika kúulda.

ja veel ükks tähälepanek. tööl kúulan vahel náabriga riigikogu ülekanndejd, kumppki oma kastist. no möla kunagi ejj ühhtu. isegi 15 sekundit on mejje ráalide niheolld. valldavalt olen mina ees, arrva tema.

***