néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

uuk, 2005-10-12 22:55:02

Hea keelereis.
Ja kepsureklaam ka.

uuk, 2005-10-12 23:10:34

Ei tea, kuis selle taimevärgiga, a Kaaleb on muuseas ka üks härrasmees VT-st.
Nime arvatakse tulenevat sõnast koer. (kaw-labe' < keh'-leb ).

andrus, 2005-10-12 23:31:30

kaleb olla kaleviga kah sugulane

on võ?

Ants, 2005-10-12 23:46:43

Ma reisisin ka hiljuti Ojroliidus, käisin Elvas.

uuk, 2005-10-12 23:53:19

andrus, 2005-10-12 23:31:30

Küllap vist. Kindlsti.

Ants, 2005-10-12 23:57:15

Kas luulekogust ei selgu, mis on kaalepuu?

Võib-olla otse nimiluuletusest.

Minul Runnelit raamaturiiulis pole, ta ei meeldi mulle.

Aga ma loeks, kui see luuletus siia kleebitaks.

Seksi ongi VIA-s vähe olnud, põhiliselt piirdume vägivallaga.

Hele, 2005-10-13 00:12:22

Ants, ma arvan, et Runnel ei täida su lootusi. Tal olid vähemalt vanasti hoopis teised teemad. “Ilus maa” ja “mõtelda on mõnus”...

sisseviskaja, 2005-10-13 00:29:59

Kultuur:

néeger rejsib Ojroliidus

—————————————————

Nojah, on teretulnud, et ka kultuuri maaletoojaid siin Vias leidub.
A ma ei viitsi nüüd öösel rohkem, igatahes olen teemas, sest just kultuur on see võtmesõna, mida vajame.
Usuteemast tuleb alatine riid, droogid-mõnuained on valituile, filosoofe on kaht liiki (vaikivad ja lärmavad), a kultuurseks peame ennast kõik.
Isegi mina, peaaegu.
Ööd.

guuglist, 2005-10-13 01:02:36

Luulekogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) sisaldab kõige enam homomotiive, mis selgitub võimalusega ennast vabamalt väljenduda . Saab ka väljendada oma vimma naissoo suhtes. Isikud kellele on viidatud luuletuste alguses on üle 90% mehed ja naisi mainitakse vaid siis kui nad on üle 70 aasta vanad või surnud ja ei kujuta endast sooliselt partnerit.

http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/kivilsildnik.html

33338, 2005-10-13 06:46:02

méeldetuli vel lugu Monm"aarttrilt. sääl mitu “milljonipeldikut” parajate vahedega. eks ühht läksin külastama minagi. síssepääs 0.40. ottsisin sobivad sendid vallmis, ükks néeger oli just énne minnd sísselipsand. kohe tuli veel ükks néegrimammi, minujäräle.
astub sis minuéelne vällja, mina vel kokutan. mammi kohe minndässitama: VITT, VITT, MSJ"ÖÖ! jxuttsin viimasel ettkel sullguva uksevahelt síssepugeda.
nii et ka sääl ojttakkse jallga uksevahel. et mitte seda 40 sentti linnavalitsusele mitteannda.
kas kéegi teab, kass mejje rahhvuspeldik Toomppäl tööttab samamóodi?

33338, 2005-10-13 06:48:05

nää, ka mull tuli mitu ejttust jutis. see juhhtub siis kujj allgul kavandad lauset ühhtmóodi, pärast mxttled selle ümmber, vea jätad aga xjjendamatta.

mina, hmkst, Po!, 2005-10-13 07:22:17

Keelenõustajad ütlesid mulle, et kaalpuu (aga miks mitte ka kaalepuu, et nagu kaelapuu?) on kaelkoogud. Vt. eespool.
Kui Andrus leidis sellele kaalepile mingi vaste, siis eesti keeleteadlased seda ei tea. Aga neid keeleuuendajaid on meil varem küllaga olnud.

mina, 2005-10-13 07:24:37

Ahjaa!
Keelenõustajad palusid helistada neile tagasi kui teada saan.Et nau nende teadmised siis jälle sõna võrra rikkamad.

33338, 2005-10-13 08:52:21

kuulutagem KAALEPIasjas vällja kohhtuotsus: kuj seda sxna pole ülestähändatud Saarestes ja Viidemannis, sis pole seda sxna lihhtsalt olemas!

33338, 2005-10-13 08:52:57

kujd se ej tähända et sellesse ussku ej vxjkks. jumalásse ju kaa usutakkse.

toomas, 2005-10-13 12:18:34

Lugesin Numbrimehe reisiloo lõpuni läbi.
Aitäh muljeid jagamast!

mina, 33338, 2005-10-13 12:24:20

Ah!(mõtlesin), loen siis ikka kah, mida kirjutasid. Eks ta ole. Hapud viinamarjad.
Mul endal vaid 6 riiki nimekirjas.
Kõige rohkem meeldis info tunneli kohta. Seda pole ma näinud isegi pildil.
Ütle, milleks sulle neid kraade ja minuteid?! Netis on minu jaoks põrutavalt huvitav Google Earth. Aga läpaka kaasaskanmine lisaraskusena oleks muidugi mõttetu.

EA, ???, 2005-10-13 12:53:34

33338

Kuidas on võimalik Euro hääldada Ojro? OJROLIIT?

See pole isegi parima tahmise juures võimalik.
Euro hääldatakse täpselt euro.

Ja õ täht kohe tagasi eesti keelde!

mina, EA, 2005-10-13 13:13:12

Vaata, vanasti hääldati saksa ja muukeelseis sõnades eu ühendit öi.
Näide:
reuma= röima
neuro=nöiro

Eks ta ole praeguseski saksa keeles midagi selle taolist: Deutche= doitše (või doetše)

***