néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

mina, 2005-10-12 14:29:22

On olemas sõna “kaalpuu”= kaelkoogud. Aga see pole see.
Mul sihuke tunne, et Andrus viskas meile lõhnastatud plastmasskondi, mida me läbi ei näri.

b-b, 2005-10-12 15:17:30

Ei puutu kyll otseselt reisimuljeisse (ehkki - mine sa tea), aga kisasin natuke rubriigis ‘Kusagil toimub’. Vaadake järgi ja võtke ette :)

Ants, 2005-10-12 15:19:51

Ma ehk mõistangi DiaTheo rõõmu, kui pannakse ära taastuvenergiale, aga mida see peaks tähendama:

paar kiltti máapääl, siis läkks äki ämaraks ja jäjmä tuledeooleks. sxjttis päris ühhtlaselt. kujj ülal torrmab, eks siis ole ka rööbastel kxjkkumist rohhkem.

33338, 2005-10-12 15:36:06

Antts,
midagi pidi ju máarottidele ette laúlma.

Ants, 2005-10-12 15:42:32

midagi pidi ju máarottidele ette laúlma.

Noh, hea vähemalt, et sa tunnelisse heeliumi ei lasknud, muidu oleks ta tõusnud pinnale ja hakkand laulma: ” Surnukirstul viisteist meest, hõissa ja pudel rummi”.

33338, 2005-10-12 16:07:38

ej suuda mxjssta kujdas sa nii kxva kúulmise ja jäjga mxttelaadigaoled?
1) Õ vxj X on kokkuleppe küsimus. nad ise°enesest minngit äälikut ega eli ej väljända. súlle õ méeldib, múlle mitte. kujd talun seda portùugessis ninaäälä varjundina.

2) sinu Maximus on ju tegelikult Maksimus. pole ju mxtet minngi liikkse tähäga eputada.

3) v'xxrkéeli ega nende kirjavíise ej puuttu ma ju ülttse. ej saa aru.

4) paberites poleks minngit kaosst kuj me mis tahes nimesid ka ‘äälduslikult väljändaks. nagu mittelatiina nimedega teemegi. ej mxjsta taas mikks Schmidt on parem kuj Smitt? vxjj Anne parem kuj Änn (sest nii se inglissi nimi ju ’ääldub)?
sinu X-vajlid aga muuttuks sis IKKS vajjlideks. kuj sa just operatsj"ooni X ej taha läbivíia.

5) nagu majjnisin, takistab ‘äälduspärast kirrja lugemast juba varem vigaselt xpitu. mujde, minul oli ka súomeaxppimisega rasskusi, sest paljugi oli sarnast aga paljugi mxjsstusevastaselt mitte. see onn arrjumuse asi. kiikka vajd eerikeele kirjavíisi, mida sa siis küsiks?

6) eesti keel pole sugugi ’äälduspärase kirjaviisiga. seda eksitavat ‘üüdlauset levitavad énnekxjkke raugaméelsed kess midagi muutta ega ise ümmberxppi ej taha. ummbes 1/6 ej vassta mejl ’ääldusele. vxrrdle vxj minu kómme nii ja naa.
lejjad ka müüdi pxhjuse.

7) kokku lahhkukirjutamisega on jusst minul kxjkk korras. lähhtun rxhu öhenditest nagu ‘ääldamegi. nii saab ’öölda: selle p'äälä vanad eesstlased... ja sellep'äälä vanad eesstlased...
esimene onn eraldi rxhutatud, tejne mitte. tavakxnes me sxnu ej rxhuta, sellepärast ma ka nad kokku kirjutan. ka need “vastandamisetxttu” ja “kirjaviisinäol” jmt. küll tahaks kúulda kujdas sa nejjs mxttetujd ähhkimis paúseteed.

8) sina vxjjd txessti äälata ka H-, mina ja enamik eesstlasi mitte. sxna allgul ‘ääldavad H vajd mxned murrdelised ja vigase xpetusesaand tele ja raadiojutlustajad, samuti mxned näjttläjad. tavaline inime ikka INNGAB ja annab OBUSELE ÓOGU.

9) kujj ’ääldad midagi pikalt vxj tooniga, sis pole ka topelt vasstest p'ääsu. sinu MXND on kokkuleppeline viga.
OJA kxlab k'äändätti ooppis nii:
oja:oja:oja:ojasse/ójja.
kuj sa mxttled seda kirjutada OJJA, sis tejne saab ajnult midagi OJJDA.
et I ja J ‘äälduselt erinevad, peakks sa ikkagi suuttma eristada.
3 tähhtä midagi ejj anna, sest misski ej kajasta TÓONI. ma vxjjn sxna KELLA venitada palju tahes - KELLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLA - aga ega sellepärast se vel osastav/sihitav käänäole. too vxjjb kujul KÉlla ólla mitu korrda éelmisest löhem, kujd kxjkk eristavad seda omastavast toonitust.
olen sellest juba kirjutand et mejje keeletéaduse äda on suuresti ka selles et ej tunnistatta tooni olemasolu ning jauratakkse isegi 21. sajandil mujnasjuttu 3’st tähänduslikust välttäst.

minuarust peakks sa läbilugema ka mu kirjaviisialase kirjutise, ehhk mxjkkad siis rohhkem.

ja veel sellest kokkuleppelisest mxjsstemärkkidega kirjaviisist níipalju et ka tsungid ej suuda tähhti nii kíiresti lugeda nagu oma mxjsstemärkkä. viimased on vasstuvaettavad tähänduseti sillmadega. nagu vaattad joonistatud kássi ega tea mis selle eluka nimigionn.

andrus, 2005-10-12 16:08:07

runnel ise teab aga ta ei ütle teistele

33338, 2005-10-12 16:14:52

kirjaviisist kokkuvxttes níipalju et te olete liialt lubjakad ja liialt lähädal auale et midagi värsskält ümmberxppi. kujd minu kirrja vxjkksite lugeda kassvxj mxttega, saate kujjgipalju ajjmu oma (/minu) emakeelestki.

33338, 2005-10-12 16:15:27

ja silmarinng venib nii lajjaks et akkate k'xxrdi vaatama.

nipitiri, rannatüdruk, kalligraafia fänn, 2005-10-12 16:18:20

:)

korraks käis silme eest läbi, kuidas me kõik hiirega oma käega (käekirjaga?) siin “kalligraafiat” teeksime ja mismoodi siis veel loetavusega oleks...
*

rannatüdruk, andrus, 2005-10-12 16:32:43

http://www.ppws.vt.edu/scott/weed_id/calir.htm

rannatüdruk, nipitiri, 2005-10-12 16:44:23

Ma ei mõelnudki hiire peale. Ma mõtlesin lihtsalt kirjapildi ilust. Arvuti laseb ka valida kena fondi.

Po, 2005-10-12 16:48:11

Ma ka otsisin seda ‘kaalepit’ taga. ei miskit muud kui et perekonnanimena on enne olnud ‘kalep’ või ‘kalip’.

Veel tuli meelde Lennu-taadu Hõbevalge või Hõbevalgem, kus pikalt juttu Kaali järvest ja kalipuudest.

(Lähematest lautadest toodi piim kohale toobrites kalipuu abil. Kvaliteetset piima
võeti juustukotta ka ümberkaudsetest taludest. ...
www.saaremaa.ee/est/history/argielu/juust.php -)

Ja siis veel:

Sideroxylon puberulum A. DC. mauriitsiuse kalepuu. Sideroxylon sessiliflorum (Poir.)
Capuron ex Aubreville, dodo-kalepuu.

mina, Andrus, 2005-10-12 16:51:50

Kõik.
Mängisid meiega.
//Lugupeetud ...,
kui te mõtlete sõna “kaalep” eesti keeles, siis kahjuks meie
sõnaraamatud
sellele vasteid ei anna. Ka mitte murrete sõnaraamat ega seletussõnaraamat.
Kasutusel on ta meie andmebaaside järgi ainult perekonnanimena.
Võiksite küsida ka Eesti Keele Instituudist, kontaktandmed leiate
http://www.eki.ee

Signe Suursöödi
humanitaarsaali konsultant
tel. 6307 202//

Sama öeldi //Avalikust Keelenõust tel 6313 731//

Mängus pole halba, kuid halb tundus see, et sa püüdsid juttu 33338 teemast eemale viia .
Et nagu inimeste elu võõral maal pole kajastamisväärt ja bla-bla-blaa. Et räägime parem taimedest. :-(((

Heelium, jälgija, 2005-10-12 16:51:52

Mulle nt. 33338 kirjaviis kindlasti meeldib ...juba kasv6i seet6ttu, et see edastab tema keeletaju (ja seda, mida ta keele juures oluliseks peab — sest hoolimata ta jutust ei saaks uskuda, et seal on *k6ik* eesti keele h22ldus, lihtsalt veel yks l2henemine. Teiseks seet6ttu, et mulle meeldib lugeda teksti, millega tuleb lugedes mingeid lisaoperatsioone teostada — m6jub ka m6nele ajuosale arendavalt.

Ja ma arvan, et see pole probleem, et seda yle pole v6etud, sest 33338 peaks siis kogu aeg vigade kallal norima :)

Ja vahest on endal ka inglisekeelne klaver, kuigi mitte t2na ;)

mina, Po, 2005-10-12 16:57:10

Vaatan praegu sinu detailset tegelemist ühe pisiprobleemiga ja vaatan nagu peeglisse.
Kas see on põhjuseks, miks meie omavaheline jutt ei istu. Kaks kõva kivi ja muu.

Lilleke, 2005-10-12 17:09:45

Jõudsingi 33338 reisujutu ära oodata:)
Mõnus lugemine.....nii nagu karta oligi:)

jälgija, 2005-10-12 17:25:16

kujd minu kirrja vxjkksite lugeda kassvxj mxttega, saate kujjgipalju ajjmu oma (/minu) emakeelestki.

Pigem saab selle kaudu aimu inimliku totruse mitmekesisusest.

Kuid ega diletantlikus isemõtlemises midagi uut ja enneolematut ole.

Kui veel paarkümmend aastat sama trummi taod, jõuad ehk ajalukkugi, kõrvuti selliste rahva seas armastatud suurkujudega nagu Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul.

Hele, 2005-10-12 17:37:28

jälgija: Kui veel paarkümmend aastat sama trummi taod

ja millal jälgija plaati vahetab?

Lilleke, 2005-10-12 17:37:32

Minule meeldib jälle 33338 väljendusviis, mis on selline ehe ja elav:)
Tasub pusida küll tolle ‘'õige'’;) kirjaviisi lahti nokitsemisega.
Kui jägijale ei meeldi....ega keegi ei kohusta sind millekski.

***