néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

rannatüdruk, 33338, 2005-10-12 12:41:18

Ma arvan, kirjaviis on kirjakeele oluline osa.

/muu hulgas ka kalligraafia fänn

andrus, 2005-10-12 12:43:35

mistletoe on peamine jõulutaim mis aitavat sigimatuse vastu ja üldse mehele saada

jah üks taim teisel on alati kummalist imejõudu omanud

tea miks

Jõulukombed: Puuvõõrik
Baldur oli valguse, kevade, puhtuse ja ilu jumal. Tema ema oli Frigga, Skandinaavia armu- ja abielujumalanna. Baldur nägi tihti hirmsat und, et tema elu on ohus. Unenägusid võeti siis tõsisemalt kui seda praegu tehakse ja Frigga oli poja pärast mures.
Et Baldurit kaitsta, võttis ta kõikidelt jumalatelt ja loodusjõududelt lubaduse, et keegi neist ta poega ei kahjusta. Kahjuks unustas ta aga rääkimata puuvõõrikuga, mida ta pidas liiga kahjutuks ja tähtsusetuks.

Loki oli jumal, kelle komme teistele jumalatele halba soovida, oli ammu teada. Baldur talle ei meeldinud. Kui Loki kuulis, et puuvõõrikuga pole räägitud, valmistas ta sellest noole ja lasi otse Balduri südamesse. Noor valgusjumal suri kohapeal.

Frigga oli hirmsas ahastuses ja valas ohtralt pisaraid. Need langesid puuvõõrikule ja muutusid pisikesteks pärlitaolisteks marjadeks.

Jumalad armastasid Friggat väga ja seepärast äratasid nad ta poja uuesti ellu. Jumalatar oli üliõnnelik ning kõndis mööda maailma, suudeldes kõiki, kes puuvõõrikute all seisid. Siis teatas ta, et puuvõõrikut ei tohi enam keegi iial relvana kasutada ja ütles. “Need, kes seisavad puuvõõriku all, peavad sõpruse ja rahu märgiks teineteisele suud andma!”.

Lugu levis üle terve maa ja räägitakse, et isegi vaenlased panid puuvõõriku all kohtudes relvad vaherahus maha ja vahetasid suudluse.

Puuvõõrikuga seostus veel teisigi uskumusi. Iidsetel aegadel arvati seda pühaks ja taevast tulnuks, kuna see kasvas puul ilma juurteta ja ei puutunud iial maapinda. Veel peeti seda eluallikaks ning kaitseks haiguste ning mürkide eest. Taime usuti veel armastust turgutavat, head õnne toovat ja rahu kinnitavat.

Hoolimata kõikidest meeldivatest uskumustest keelas Inglise kirik 16. sajandil puuvõõriku ära. Oli ju tegemist paganliku ebausuga, mis kristlusega kuidagipidi ei haakinud. Siiski arvasid mõned kristlased, et puuvõõrik oli kunagi hoopis puu ja et just nimelt selle puidust valmistati kunagi Kristuse rist. Suurest häbist kahanes puu siis pisikeseks parasiitpõõsaks.

18. sajandil hakkasid inglased puuvõõrikut koduse jõulukaunistusena kasutama. Paganlikud kombed unustati ja taim seostus lihtsalt rahu, heaolu ning õnnega. See riputati ukseavasse. Kõik sisseastujad pidid selle alt läbi astuma ning nii vahetati jõuluajal palju sõbralikke suudlusi!

viscum album

andrus, 2005-10-12 12:46:57

ga mis on kaalep?

kes tiab

33338, 2005-10-12 12:49:58

elasin lapsena Avijxe kalldal ning osskasin säjjnad, xrnased jm äratunnda. samuti oli minngi piltt metsavahiajal. aga iljem olen nejsst éemaleland ning väga palju unustand. rasskusi ehk särjä ja latikagivahel vaheteha, rääkkimatta péenematest liikkidest. ja ülttse ej tunne putukajd. Txnu Ploomppu pedast küll selgitas lihhtsalt kujdas jallgadejärrgi sitikajd ja satikajderistada aga tänaseks séegi meelest läjjnd. visst ühel oli nejjd 6 ja tejsel rohhkem. aga kummal, seda enam ej mäläta. ühhtki näjdist kahh k'ääpärast ronimas vxj lenndamas pole.
paremini tunnen ookkeanikalu, sest kalap'üüdmise lxpetin alles 10 aasstat tagasi. korrd jäj mejje pxhjatráali isegi sihuke elukas, mille kohhta vajd 2 märkkust oli saadud. ja mejje 3. oli nejsst kxjge pxhjapóolsem. avastas selle küll mejje kalavaattleja Kanadast oma targa raamatuabil. ta oli poole kohaga s'äälsäs kalarappimis insituudis arrvel.

b-b, andrus, 2005-10-12 12:50:16

kas kaalep peaks mingi taim olema? u nagu iisop?
ei tea :)

äkki tuleks Ainilt kysida, mis tema perekonnanimi tegelikult tähendab? Ain on väga tark mees, kindlasti oskab miskit kosta :)

Po, 2005-10-12 12:58:14

Kas kaalep on pöök? Või humal?

Po, 2005-10-12 12:58:56

Või hall lepp?

rannatüdruk, 33338, 2005-10-12 13:01:47

Kas Su Islandireisi pildid ka kusagil näha on?

mina, andrus, 2005-10-12 13:08:16

Nuu jah! Tundus kah, et on mingi taim, aga minu taimemäärajates seda nime pole.
Hea küsimus!
Äkki ei tähenda midagi?
Vahel on sõnadega nii, et tundub nagu oleks tähendus aga pole.

mina, 2005-10-12 13:13:40

Kaalep, kaalep...
Äkki on mingi kanepiköis?

Po, 2005-10-12 13:20:34

Kui ‘saalep’ on sanglepp, siis ‘kaalep’ võib olla ‘kah lepp’ ehk ‘hall lepp’.

Kas piiblis ei ole? Kiikajonipuu on, kaalebipuust oleks kah nagu kuulnud...

33338, 2005-10-12 13:23:41

ejj ole. vxjkks Majlale saatta küll, ta vxjkks valikuteha. need pildid tegin ise éelnevalt väjkksämaks 640x480 súuruseks. mujdu 600-700'kilosejd oleks saattmiseks 2 tükkimahhtund.
ja nüüttki saadin pildid tagantpooltt, välljajäjjd rejsi algupooleomad. ka ükks mxnus kasstetilkkade piltt énne Neederlandi píiri jäj saattmatta.
kahjuks ej saa saatta kogukajd vidikajd, püüttsin nejjd ikka elulisuse saavutamiseks teha.

Ti, 2005-10-12 13:25:23

*
elasin lapsena Avijxe kalldal ning osskasin säjjnad, xrnased jm äratunnda.

Üks selle suve päev meenus..
Tulime Peipsi äärest suvitamast ja äkki keerasid mehed auto suurelt teelt metsarajale: neil vaja veel ‘paar korda õnge visata’.

Ja seal puude taga jõgi- Avijõgi.
Vanad puud jõe kohale kummardumas ja jõgi ise
ü l e n i vesiroose täis. Vaatasin- ja ei uskunud oma silmi.
Ma polnud kunagi varem midagi sellist näinud..

mina, Po, 2005-10-12 13:28:52

Väikeses “Eesti eluslooduses” ta küll meie puude nimede alt välja ei tule. Mul on ka veel “Maailmaviljad”, kuid seal pole rahvapäraseid nimetusi. Saksakeelses veel hoopiski mitte.

33338, 2005-10-12 13:35:13

ottsisin kaa seda kaalepit. väjkäses murrdesxnastikus pole, Saakkpakus pole, netisxnastikes pole, mujdu annab kaa vajd Ajni ja raalivenna Ejki.
aga peakks nagu olema, ise kaa oleks sellest nagu kuuld.

33338, 2005-10-12 13:37:49

Avijxgi oli kena 50.'tel. tammid üleval, kevadetti súurveed, vähid Veneveres vxtid sxrmest kínni.
siis akati kráavekaévama, lassti tammid álla, tekkisid allitused, vähid surid vällja, paljud lojmad akkasid kínnikassvama.
visst vesiroosid onngi jäänd.

33338, 2005-10-12 13:39:18

ise olen sünndind 1.5-2 kiltti Avijxe súudmest. suur osa lapsepxlvest m'öödus Avinurmes. ka suved veedin sääl.

mina, 2005-10-12 13:58:35

Intelligents pidi olema mitte niivõrd teadmised kui oskus orienteeruda materjalides.
Seni olen kontakteerunud ka Avaliku keelenõu ja Tallinna Ülikooliga, kuid vastust “kaalepile” ei saa. Intelligentsust jääb väheks. :-(

EA, 2005-10-12 14:20:36

33338

Anna õ täht tagasi eesti keelele! X ei kõlba kuhugi. Gladiaator Maximus kõlab siis Maõimus:) Võõrkeeltega läheb asi jamaks, sest neid me muuta ei saa. Segadust kui palju. Dokumentides tuleks täielik kaos (passid, seadused). X-failide asemel loeksime Õ-failid:)

Kuramuse raske sellist keelt lugeda. Eesti keel on niigi häälduspärase kirjaviisiga, milleks asja veelgi keerulisemaks ajada.

Ja miks õ asemel x ? Õ on ilus eesti täht, mida mujal pole. Kokku-lahku kirjutamine on sul segamini. Näiteks - “...vastandamisetxttu mxnnd sxna isesejjsvana 'ääldadagi, ikka peab kogu lause abiksolema. pxhimxtteliselt on mejje vigase kirjaviisinäol tegemist...”

Ja seda, et mina hääldan, mitte ei äälda; hobune, mitte obune. Hääldusega on see lugu, et eri Eesti paigus hääldatakse erinevalt.

Kaks n-i on liiast - mxnnd?
Kui kirjutada meie asemel mejje, siis ei anna see midagi juurde. Sisseütlev ojja peaks siis olema - ojjja? Võrusse - võrrru?

Maja, maja, majja
Oja, oja, ojja

Meie ei saa kuidagi hääldada mejje?

Sisu poolest on reisilugu lahe.

Hele, 2005-10-12 14:26:09

33338, 2005-10-12 13:35:13
ottsisin kaa seda kaalepit.

Runnelil on luulekogu “Kiikajon ja kaalepuu”

kiikajon on riitsinus, aga kaalepuu kohta netist ei leidnud

***