néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

rannatüdruk, 33338, 2005-10-11 23:00:57

Kas Sa olid seal bussis ainuke, kes vaheldumisi kepsu ja kaarte uuris?

Hele, 2005-10-11 23:04:21

numbrimees, mitut keelt sa oskad?

33338, 2005-10-12 06:53:04

pommat"ään, med"aam e messj"öö.

kaartte ikka mxni túulas aga tavalisest vähäm. sest tegemist oli rohhkem rahulike tädidega (kellest mxned oma vanamehed káasavxtt), kess rohhkem karjaskäjsid ja torrnidejärrgi kohhtam'äärasid.
eraldi üppejd tegi arrva vajd mxni. ka Ljuuda, kes pärast Lúuvri minujoonistatud téedm'ööda Notrdàamijuurest Mobèeri väljaku ja siis SäänSönevjèevi tänava üleslejjdis. tema kunagine sxbrànna xpingukáaslane pidas sääl raamatuosstlat. tolle éellased panid Rassìiast Leeninieesst lxjkkama. eks iljem tulld mxned part"ejj ja valitsuse kuttsel súurde rahvaste sxppruse liittu tagasi, küüditatti Ask"aania Noovasse. nüüd pageti sínna tagasi.
Ljuuda onn üsna txénäóline uus kepsukasutaja. tal suvila Lajttses ja ekksivat sageli sínna mettsa ära. tulevat vajd oma vanamehele kärbäs pähäajada.

keelteosskuse m'ääramisega on jama, olen sellest kirjutand varem. kuj kéegi räägib et osskab norsski, tansski ja svensskat, sis loetteluna oleks nagu 3 keeltt. tegelikult on nad nii sarnased et ükks annab tejsele júurde vajd 10-15%, séega ajnult ~1.3 keeltt kokku. sama käjjb romàani, tejste kermàani ja slaavi keeltekohhta. samuti pole kinndlat mxxttu osskusem'ääramisel. mxnel ka igapäävased kxnekeeleväljändid sellged aga kirrjakirjutada ejj osska, tejne seletab pikalt lajjalt aorìstist aga kxnes on mökk mökk. väga ligikaúdu minu määratlusejärrgi ehk 3-4 keeltt kokku venitaks. samas ojjatan et näjttäks nihongo kxneosskus on samane ojrokeelteomaga, kiri aga kümmnejd korrdi keerulisem. selle xppimiseks kulub sellevxrra rohhkem aéga ja mäluvaéva.

éelium näjjb olevat vähä rejjsind, sellepärast ka ej tea erinevate rejsikorraldajate tavasid. valldavalt txessti nejjd sellised éelkóosolekud ejj uvita, vähämalt Kerrmalo, Kondvàana ja Vors"eelius (praégu visst Vortest) pole nejjd korraldand. virukad onn ikka tejjnd. ka varem olen söönd ja joond nendega samas kogukohvikus.

33338, 2005-10-12 06:54:30

pageti sínna - Par"iisse.

rannatüdruk, 33338, 2005-10-12 07:48:28

kaartte ikka mxni túulas aga tavalisest vähäm.

Mulle on alati tundunud, et need, kes matkates-reisides kaardil kogu aeg näpuga järge ajavad on üks eriline liik kiiksuga inimesi, kes kindlasti enamust ei moodusta.

/ka kiiksuga

rannatüdruk, 33338, 2005-10-12 07:57:17

Autoreisi valmistab mõni juba niimoodi ette, et alustuseks laaditakse kõikvõimalikud kaardid läpparisse ja siis kepsu järgi on sõidu ajal kogu aeg liikuv asukohamärk kaardil. Siis on ekraanilt kohe näha, kui võõras linnas õigest teeristist mööda paned.

Mina matkan seni veel kaardiga, kepsu pole kasutanud.

Hele, 2005-10-12 08:47:23

Ma olen küll kepsusõltlane, loomulik orienteerumisvõime on mul väga vilets. Sel igivanal magellani kepsul peab kaart ja kompass kõrval olema. Järgmise hangin juba sellise, kus liikuva asukohamärgiga kaart sees.

33338, 2005-10-12 08:54:05

mull autot pole, ejj osska arutleda. valldavalt tunndub se olevat mxtetu, teed níigi sellgelt eristatavad. segadusi vxjjb tekki mxnel mittmikul, kujd siis tuleks jällgi siltte, nejjd on tavaliselt líigagi palju.
aga mxni aassta tagasi Varssàavast läbisxjttes oli säl minngi tée°ehitamine käsil ja mejje Tajstomees pani 3 korrda xjjgestkohast valesti ja tegime 3 lisa tíiru. aga vaevalt siis ka kepps oleks ajdand.
kepps onn ädavajalik vajd merel, xhus, metsas ja kxrrbes. ka v'xxras linnassejgeldes on ta abiks, ise kogesin.
linnas tuleb aga ottsi vabam kohht, suurte majadevahel oli satikate lejjdmisega rasskusi. paksus metsas samuti.
kaartte ej saa aga alati usaldada. korrd Orvatskas rattaga matkates olime öhel saarel téedvalimas. káardil kena punane tee läjkkimas, kohalikud kxjkk lajttsid maha. et vajd éesel minevat läbi. mejje ejj usu. ikka edasi. ja mitu tunndi tassisime oma rasskejd rattajd koos koludega seljas. téekxrval okkad jallguveristamas.
vaatta:
http://www.puhh.ee/tehtud/index.html
ajalugu 98-03 > Horvaatia '01 > Kauri päevik ja Kauri pildid, kaartt on minujoonistatud.

ka mejjekaarttidel on sageli pandud kavandatavad mobla mastid püssti, tegelikkuses nejd kas pole vxjj on vähäm ja tejses kohas. mxxdin nejjd paar aasstat tagasi piki rannikut üle, tegin mitu parandust. näjttäkks Aúdrukantti oli joonistatud 4 massti, oli 3 ja kxjkk vales kohas. sellsuvel mxxdin üle Iiuma mastid. sajjn ka Emmaste mastid pajkka.

33338, 2005-10-12 08:57:09

korraliku kepsukáardiga pidi mejjl vel ädaolema. aga saad ise énne punktid síssevíia ja sellise lihhtsa káarditeha. paned vel sísse RUUTT ja on ka tee tervikuna sees.
praégu ma lisaks uutt ossta ej kavatse aga kujj ääd pakkumisetulevad, ehhk mxne aasstapärast mxne uuema ka angin.

33338, 2005-10-12 09:03:53

ajasin aasstad sássi. tegelikult oli se 2002. aassta, samuti Kauri jutt ja pildid. 2001 olin vel ookkeanekünndmas.

jälgija, 2005-10-12 09:42:48

Mnjah.
Pole harvad juhtumid, kus närune pakend hävitab kuitahes väärtusliku sisu.

DiaTheo, 2005-10-12 10:19:06

Otsa vaeseke, ostid kalossid endale, viletsas pakendis, jälgija?

Tunnen kaasa:-(

DiaTheo, 2005-10-12 10:28:32

"väga ligikaúdu minu määratlusejärrgi ehk 3-4 keeltt kokku venitaks."

:-)))))))))))

Vilets vend oled. Kes meist siin 4-5 “kokku ei venitaks”:-)))

Aga sa pane siia kirja, kuidas sa need “3-4” kokku said! Me aitame sind siis liitmistehte juures edasi:-)

rannatüdruk, 33338, 2005-10-12 10:36:44

mull autot pole, ejj osska arutleda. valldavalt tunndub se olevat mxtetu, teed níigi sellgelt eristatavad.

Mõttetu või mitte, aga mõnel lihtsalt kaardikiiks kombineerub tehnika viimase sõna kiiksuga.

Siiski, võõras linnas tipptunni liikluses tähistus üksi ei pruugi olla piisav. Kui ikka ette ei tea, et kilomeetri pärast on vaja paremasse harusse hoida, ja õigel ajal ümber ei reastu, siis on pärast juba hilja, kui silt nähtavale ilmub. Kaardilugejast juhi kõrvalistmel on sellistes olukordades abi. Ainult et kaart ei pea tingimata just elektrooniline olema.

b-b, 2005-10-12 10:40:58

Noh, aga jälgijast võib aru saada :)

Oli ikka krt raske lugeda kyll, hommuku kell 9 alustasin ja alles nyyd sain läbi. Ja mida mu niigi vaesed ja vaevatud silmad selle peale ytlevad..

Sa, hyva 33338, riskid sellega, et saad ykskord põrgus 3000 aastat 300-korda suurema intensiivsusega kui siin ilmas vana-heebrea kirja lugeda.. Või on veel mõni julmem karistus, mina ei tea..

33338, 2005-10-12 10:57:57

tiateo,
norssk 1.0 + tanssk 0.2 + svensska 0.1 + ...
ja nii ned 3-4 kokku tulevatki.
selle 1.0 panin sell pxhimxttel et saan korralikult akkama ja aru ka 95%'st kirjutatust.
tanssk annab júurde 0.2 osa, sest ta on nii lähädane. kirjas ehk vajd 0.05 isegi, kujd 'ääldus on jube. ja svensska on kahh muda, -e asemel onn -a ja kk asemel ck; ø, æ ja y asemel ö, ä ja ü.
ülejäänd karrja ej viitsi lahata. ekks juba espanj"ool anna oma 0.8-0.9 júurde, ingliss samuti.
kurat, kipub juba üle 3 minema.

jälgija, 2005-10-12 11:09:32

Tunnen kaasa:-(

Eelistan asju õigete nimedega nimetada, selmet teha kaasa “Kuninga uute rõivaste” peaproovi, saates rämpskeelset üllitist hüüetega “vahva!”, “tubli!” ja “vaimustav!”.

Autoril soovitan järgmise kepsu asemel hankida lugemiseks elu esimene ilukirjanduslik teos, veendumaks, et eesti keelt on võimalik kasutada ka nii, et ei kirjapilt ega kasutatavad väljendid lugejas vastikust ei tekitaks.

(Viimane lause ei puuduta pseudointellektuaale, kes isegi purki pistetud sitajunnis sügavat kunsti näevad, kuna see on nii originaalne.)

Kusjuures, oh imet, raamatutes esinev eesti keel on täiesti arusaadav, hoolimata selle kõlbmatusest mõne iseõppind isemõtleja meelest, kelle enda konstrueeritud kirjapilt näeb välja nagu tindi sisse kukkunud tarakani viimane teekond mööda mõõdukalt kasutatud tualettpaberit.

Vaat nii.

Po, 2005-10-12 11:23:01

See purgistatud junn...
Kui vaimlisi ekskremente väga-väga sageli suure kunsti pähe serveeritakse, miks siis mitte kehalistega sama teha ei võiks? Keha ja vaim ju võrdsed partnerid või Siiami kaksikud siin maapeal ikkagi.
Niimoodi oleksin ma mõelnud kui ma Toomik oleksin.
Muidugi ma ei tea mida Toomik mõtles...

33338, 2005-10-12 11:26:14

oleks jällgia tatikast p'äälä xppind ‘äälduslikku kirjavíisi, räägiks ta ooppis vasstupidist juttu.
vxrrelge vxj orvatskat, pelar’ussi, tseskot ja slovènskot, sansskritist rääkkimatta.

Po, 33338, 2005-10-12 11:33:27

Kui kaua sa oled oma kirjaviisi propageerinud? Aastaid igaljuhul. On’s keegi su jüngriks hakanud, kirjutab juba keegi teine nii, nagu sina?

***