néeger rejsib Ojroliidus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 353 kommentaari.

33338, 2005-10-18 06:57:27

mu raa.l nöögib. visst on kripis vxj marus. ehhki rohhkem meenutab milljonimänngu. kujj oletada 15 astet käjvitumisel, sis korrd jxuab 3. küsimuseni, siis 10.'ni, siis 5.'ni jne aga énne milljonipaukku lxpeb kogu unistus ära. ejle xhhtupoolikul aeg ajalt teda susisin, mitte ej vxtt vedu. nüüd ommikul läkks 3. korraga.
aga ega ta sejjsma jää. kujj ummbes 15 minutit taga ej tegele, sis jääb taas ise kínni.

33338, 2005-10-18 09:15:26

Kapad"ookkiásse ej jxud. sxjdime pärast Tróojat läänärannikutpidi lxúnásse, siis tagasi Pamukal"eekaúdu üle mägäde Pursasse ja Istanb"ulli. ka öhel kujjvand soola järväl jalutasime ja majttsesime soolast muda.

Levi, 33338, 2005-10-18 15:21:58

Kas käisid ka Pamukalese travertiinides sulistamas? Ja seal mineraalveeallikas, kus Kleopatragi olevat suplemas käinud? Pidi nooremaks tegema. :-)

Levi, Uuk, 2005-10-18 15:23:17

Mis see endine Kapadookia on?

33338, 2005-10-18 15:52:20

tegin Pamukal"ees tiiru p'äälä. taga teattris ja siis piki äärtt tagant álla. sajj ää ülevaatte. aga vesi juhitakkse néjsse vánnidésse juba tehislikult, kogu kupatus onn ärakujvand.

Levi, 33338, 2005-10-18 16:08:02

Tehislikult või mitte (tegelt vist abistatakse), kuid mineraalvesi on ikka ju originaal elik seesama looduslik, mis kõikse aeg sellisena on ka olnud.

33338, 2005-10-18 16:34:31

ks kusskil minngi kaev säl olemas ole, kujd enndist vabavóolu mitte. kxjkk ajnult voolikuteabil.
olin sääl 2 p'ääva. sest öhelpääval veetti uvitatujd minngitésse kalliskivide lihhvimis tehastésse, mina lóobusin. ja minngis nahatöösstuses kaa víibiti. aga sellises olin juba Ehvesis (/Ehvesoses). puha russi modèllid ja juhid. vajd paar p'ääläkäjvat kohalikku müümas. mxned mejsst ostis kaa. ja nahhk oli txessti sittke, isegi nóaga oli rasske nüsida.

33338, 2005-10-18 16:34:55

ks —> eks

Levi, 33338, 2005-10-18 16:45:49

Seda ma ei tea, kui palju seal voolikutega seda värki abistatakse, aga see looduslik vesi jookseb siiski samasse basseini, kus ka Kleopatra olevat ujumas käinud. Olen seal Pamukales isegi ringi silganud.

Olen kuulnud sellist värki, et see maa-alune (mäestikus) lõhe, mida mööda see mineraal sealt allikast jookseb, on pea täiesti kinni varisenud. Et see on vaja uuesti kuidagi lahti teha, aga see on kallis lõbu.

A tead selles nn Kleopatra “basseinis”, mis paikneb küll osaliselt ühe kunagise tänava peal, tasub täitsa sulistada. Veetemperatuur oli vist 36 kraadi (ei mäleta, aga vist isegi pisut üle, 36,6?) ja tegemist on tõepoolest naturaalse mineraalveega. Keha tunneb selle vee kihinat. Ja maitsegi puhas “Boržom”. Igastahes väga tervislik värk...

Levi, 33338, 2005-10-18 16:52:35

Kas sa seal Efosese külje all paikneva mäe tipus asuvas Neitsi Maria kabelis ka käisid? Selle koha peal asuvas elamus olid peatunud (ajutiselt elanud) nii Neitsi Maarja kui mõned apostlid (vist ka ap. Johannes, kes väidetavalt on ka Efoseses surnud). Neitsi Maarja olevat väidetavalt selles elamus ka surnud.

Igastahes on bussiga sinna mäetippu tõusmine juba omaette elamus.

Aga ka seda tegutsevat kabelit tasub külastada.

Levi, Uuk, 2005-10-18 18:47:32

Tänud!

Uh, mis ilusad pildid!

Mul tuleb meelde, et mulle on seda kapadookia reisi ka pakutud. Vist oli nii, et need kenad seenekesed on vorminud tuul ja ilmastikuolud. Aga kui Türki satun, siis üritan ka seal ära käia.

33338, 2005-10-18 21:37:38

olime Efèsis terrve pääva. olime ka mxnetunni rannas sulistamas ja ka selle nejtsi Mirjàmmi kabelis. mina jx mxned veel sees siisski ej käjjnd, isstusime sääl píirdetara juures púude varjus. ja kes käjsid, kaa erilisi tunndejd ej väljändand.
ajnus kena asi oli pärast määsst állasxjtt. tegime ka päättuse pildistamiseks, säältt vana linnriikk tejseltpooltt küngast näha.

assistent, 2005-12-05 21:46:14

Täna, 5.dets. hommikul kogunes ühte tagasihoidlikku puumajja kummaline seltskond.
Taaruvad rämedahäälsed keskealised mehed sammusid joonelt kohvikusse ja hõivasid kaks esimest lauda otse ukse all.
Kummalisel kombel asus kõrvalmajas Päästearmee residents..
Täpselt 9 min hiljem saabus viimane neist (kuninglik viisakus lubavat 10 min hilineda), mõistagi oli see Kohk.
Õhkkond meenutas äraspidiselt nii Tarantino filme kui B. Traveni „Surmalaeva” värbamislugu.
Nn kõrtsis ei tellinud kangemat ükski mees peale reederi!
Kuidas siis kavatsetakse mehi reisile meelitada, klassikaliselt leiavad orjatöölised end avamerel laeval.
Kohe korjati ära mõlemad passid, vaja tellida lennukipiletid, ka bussipiletid...
Lepinguid täna ei sõlmi, vaja enne registreerida andmed ametiühingus...
Küll seal türgis, bulgaarias jõuame...
Palgad on ITF miinimum, tööraamat töötab, st maksame ausalt kõiki makse EV ees.
Väljasõit bussiga Lätisse 12-l dets s.a. , sealt 13-l lennukiga Istanbuli, sealt bussiga Varnasse, seal elame hotellis kuni laeva vastuvõtmiseni ja eelmise meeskonna lahkumiseni.
Siin ei pidanud vana Kohki närv vastu ja ta sekkus falsetihäälselt jutusse.
Esiteks, ütles ta, peaks iga meeskonnaliige teadma, et laeva tegelik aju ning juhtimiskeskus asub kambüüsis ja tema on olnud nõus selle vastutuse elik ch .cooki koha vastu võtma, tegelikult lausa nõudnud.
Jäägu masinate müra ning vibratsioon temast kaugele!
Meresõit pole töö, see on elustiil, elulaad... ja vananev Kohk läheb oma esimese armastuse õite juurde, selle nektari uimastava kutse sunnil.
Teiseks, milline meresõit algab 13. kuupäeval, saati siis veel lennukiga ja pealegi laeva omandusse võtmine!
Ja millal hakkab palk jooksma?
Kuuldes, et kohe bussi asudes, oli enamik nõus jalamaid kohvikust bussi astuma...
Kompromissina jäi nii, et 9-l Riiga, 10-l istanbuli ja sealt Kuldsetele Liivadele, pardon, Varnasse.
Veel hoiatas Kohk, et arvestatagu sellega, et suitsumeestest tuleb enamus tagasi mittesuitsetajana ning ateistidest saavad usklikud.
Vanale tuttavale, suurele anekdoodimeistrile soovitas Kohk lepingusse panna klausli, et too ei tohiks päevas üle n arvu lugusid vesta, kuulajate empaatiavõimet ei tohi proovile panna.
Üldine jahmatus oli nii suur, et vastuväiteid ei olnud.
Sellega oli uvertüür lõppenud ja kaptenil lubati Vahemere kaartide järele sõita.
Ühtlasi sõitis Kohk sadamasse, kus tänas oma asendajat, uut vanemmehaanikut ning andis tollele viimaseid juht.., tänusõnu edasi.
Tänan teidki.

Poi, 2005-12-05 23:55:14

See

Tänan teidki.

jäi seitsmemõtteliselt kaikuma, nagu ilma kapteni ja kompassita ilmamere hoolde jäänud suunatusse ulpiv laev.

Uusi reisikirju oodates
Paigalloksuv Poi

rannatüdruk, 2005-12-06 01:12:10

Kauaks Kohk siis reisile läheb? See mul kuidagi kahesilmavahele jäänud.

/jääp ka uusi reisikirju ootama

33338, 2005-12-06 05:14:01

ja suudetigi vana Kohuke ärarääkki. nagu oleks tegemist lxburejsiga Tájsse alaéalistesse. aga pole viga, saavad ka mustamere eeringad natuke lopsakamalt töjdulisa.
oleks mina nüüd Kohukeseasemel, sis Kol"ummbusena akkaks ma mujdugi säältt Varnast kohe lxúnapóolepxrutama. sest kusst vxjjb vanemkoka téada et Est"oonia kusskil sääl pxhjapoolasub.
sellel asjal ka kasulikumpool - ehhk avastab isand Kohuke oma jumalavallatul teel ka mxne uue Amèerika. vabandust, tahin ‘öölda: Atlàntise. sesst kxjkk muuttkujj otsivad ja otsivad, isegi kesskturu muttide, paukksonite ja tejste kohvipaksulugejatekäässt nxúküsind, aga mida pole, se onn Atlàntis ise. tunnistan Kohukesele ja ta assistendile 4 silmavahel, et sxjttsin nimelt ise sellest Atlàntisest korra m’ööda. kuj korrd sillal raaliväsimusest (sest mida sa vahhtide vaheajal ikka muud teed kuj ráalipíinad) tukkumajäjjn ja veerantsadatuhat tonni vastikut sideajnet nimega tsem"e.ntt omapäjj kúrssivalima°akkas. ärgates ma TEDA nägin. oli küll kanngesti punase tulemóodi ja üsna lähädal aga jxuttsin éemalepöörata. iljem sajjn aru et see oligi Atlàntis. kujd jahh, kahjuks oli pime ja mu avastus pole isegi öheski merekohhtus kirrjaläjjnd. aga Atlàntis onn olemas. nagu muuttki ilmutised. vxjjn seda kinnitada, sest olen näjjnd VALGUSTUST.

33338, 2005-12-06 05:23:51

ja Kohukesel poleks paha sedagi téada et XJJGE meremees Mustast merest Vahemérresxjttes ikka läbi Possporuse, Marmàara ja Tardanéllide ej sxjda (küll Kohuke káardilt ka nende ossmaninimed sellgeksaab). ja kuj sxjdapki, sis teattku et sxjdab ka üle minu laevajäljä Etseabati ja Tsanakal"eevahel. et sis seda omalt kohalt ära ejj aja!
ja ammugi ej sxjdeta ookkeani läbi Kibra. ja ma ejj imestaks sugugi kuj Kohuke jätaks vahele ka Sundi ja Trookkteni vxj Peldid, minngitest kanalitest rääkkimatta.
sellepärast ej sáagi aru miks ta mejjd nende vahemerekaarttidega siin irmutab. tall ju ammu Tonni ja Volga turìsmikáardid liisinguksvxettud läpakásselaettud ja tuleb vastuvóolu nagu txélisele karule kohane.

ja aégajalt vxjkks assiste.ntt isand Kohukesele meenutada sedagi, et sageli pärsat tattra vxjj irsiputtru saab COOK'ist COCK!

33338, 2005-12-06 05:25:33

ja nagu ma veel olen arusaand, istub Kohuke koos assistendiga sellest kóosolekust p'äälä pussis? ja loodame et mitte saastapussis. sest ka palgaga vxjb trikketeha.

33338, 2005-12-06 09:09:53

kaésin natike kaartti. kuj Kohuke mxttleb rahhva rahaga txsisemalt lä.llata, sis Eraklèesekaúdu tuleks üle 4000 miili. aga Tonni, Volga ja Nev"aakaúdu samapalju kiltte. ja mxnisada vähäm tuleks veel kuj keerata kohe elesinisésse Tóonaússe sísse ja pärast Rajni ja Elbekaúdu xkkva Läänämere sogastésse vetesset'üüri.
viimaste andmetejärrgi staalinlik Tneppri Pugi kanal ej tööttavat. isegi Kohukese paatti ej lasskvat Lukassènka ilma kal'xmmita läbi.

***