néeger rejsib Ojroliidus

torni alléellugu
kuna éelmise aasstalxpul kavandatud rongisxjtt piki Pámmi Kamsam"olsskísse ja edasi Vladivastòki, Arbìnni, Portt Artùuri, Pejtsìngi ja Ulaanb"aattarikaúdu tagasi tuli kevadel viisajamade ja papivabriku nigela toottlikkusetxttu ajjatahavisata (ehk viisakamalt’ööldes edasilükata), tuli pilkkpöörata taas OMA rejsipakkujatepóole. síssejuhatuseks valisin odava pxdramaa järrväde tuuri. ja panin kínni koha ka Rom"xxniásse. varssti teattatti aga esimesest et rahvast napib ja - jääb ära. ejj osand vel lisarejjsi ottsimagiakata kuj tuli teade ka tejseltpakkujalt. pussis tuul puhub ja kahhjudega ej kaubelda. kohe tuli méelde et netis rippus odav vxjmalus oma xhuga Íislandisk’äjja. sellist vxjmalust ej saand mitte kasutamattajätta. siin olid lood vasstupidised, sajjn löögile lausa viimasteulgas. ja tejsetki lennukid olid täjssaadud. eks ta rahaline löökk olld aga varanatukest ja kihhku omavahel sobitades lejttsin et ükks lahja rejsike poleks vel sugugi vxjmatu. juba ammu vaévas minnd vallge lajkk läänäs – Letsebürkk. tejsed pisiriigid ammu arrvel, see aga vahelejäänd. nüüd vana tuttav rejsipakkuja pakkus ja nxus ma olingi. juba 4. rejjs virukatega anndis ka kümmnendiku innavxjttu.

16.09. R
rejsiéelne kóosolek, Txnismä raamatukogus lauataga. rejsijuhiks juba varasemast Tseskorejsist tuttav K. rääkkiski lühidalt miss ja kujdas ja kuj palju maksab. et Vaterlo jääb ära sest see on tejsestrejsist ekkslikult mejjle ülekanttud. et ejj xljuki ega parrvlaevaga me sammukest Kal"eesst ejj ületa, on kallis ja aéganxúdev. muu nagu klappivat.
nagu kohalvíibind se.lttskonnast näha, kippus taas vxjmutsema najste vägi. vällja°arvatud peldikutesabas.

19. E
omal jxul riikkliku raamatukoguette, ummbes 3000 kroonieesst välisraha káasa, väjkä póoltühi ko.tt pakirúumi ja 0658 läkks sxjtt lahhti.
minu kohaks on ülakorrusel 2. rida, paremal akkna all. rejjsi kínnipánnes sajjn tagareas paremalepóole akkna álla aga vahepääl tuli rahvast júurde ja minndi üle 2’korruselisele ning kohad jagati ümmber. olin ees valimas ja nii ma selle mxnusa koha sajjngi. saab piltti teha ette ja paremale ja päjkä ej pajsta kaa otse sillma.
Pärnu pussijaamas vxtime p’äälä viimased 10 rejjsiat Vänndrast ja Saaremaaltt.
minu kxrval istub minust vanem Ljuuda, eestikeeltt osskab vähä. aga russid onn oma avaméelsusega téada. juba 5 minutiga sajjn ta eluloosst píisava pildi. varem xppind rautte insituudis Leningràtis, kavandas úusi rauttejjd. nüüd eraettevxttjana Ergo kinlustuses teenib pinsile lisa. varem rejjsind vajd nxúkogude ajal, nüüd 4 aasstat tagasi käjjnd tuttavatekuttsel Svärrjäs. sxjdab mehega vaheldumisi, mxlemat ej pidavat éelarve ülal. xnneks on ta kxhhn ega vxta palju rúumi. ja ette’ööldes mul temaga vedas, ej tülitand ega virisend ega ajjsend sigaretijäräle nagu ummbes veerand ülejäänd najstest. uvitav oli temajuures see et isstudes p’üüdis kanngesti norsskama°akata aga alati esimese obusenorsatuse järäl ärkkas üles, ehhmus, ja alustas ujjnumist uuesti.
rú.sse on 10’ümmber, séega kakkskéelne rejjs kinlustatud. K saab akkama, sest ise xpetab inglissit ja russkit.
paar esimest tunndi anndis pildi ka Prémmeri Perkkohvi pussist. liikkumiselt ääs korras aga pole jala tugesid, vxrkku seljatoetaga ja ej saa rihhti äälä kxvendust. K ääl karjub otse kxrrva. kaa on minu kohal ebamugavas kohas akkna raam, segab mugavat póolette pildistamast.
Pärnust lärmiga p’äälätulld najstevägi pannakse karrmide märkkustega kohe tejstepooltt pajkka, najste asi.
0904-0935 kohvipäättus Tarapitajuures 58°22.10 24°33.15, sest mxned pääl juba öjjsest Jxhvist ja Tarttust. virukatel selline vasstutulek on tavaline, tejjsi su elukohht ej morjenda.
1016-1025 Lattvia piiril. síiani lassti vel unistel tukku, nüüd akkas K rejjsitutvustama. nejjle kes kóosolekul polld.
1204 ületame Valga-Riiga rautte, 1226 Salaspilsis Taúgava, 1316 Meemele Pausskas. minujaokks tuttav ja ka igavavxjttu tee. sujkkumine ejj xnnestu, lasen múudel lóllidel mxtetel lennata.
1347-1354 Ljeettuva piiril 56°16.62 24°21.79.
1411-1447 lxúnapäättus Pirrsaj lóoduspargi kohvikujuures 56°07.35 24°28.24. asub selle lóoduspargi edela nurgas. eks nad säl eesstlastekulul elagi. sest asub jusst sellises sobivas kohas et mínnes ja túlles sobib lxúnapäättuseks. ise ma näsin oma káasavxettut. tavaliselt ostan kujjva káasa 3-4’ks päävaks. ja et séedimine tukksi ej lähäks, pean välttima ka rohelist. nii tuli tagasilükata ka Ljuuda xuntepakkumine.
Pirrsajs olemas ka väjkä looma°aed 2 jaanalinnu, 2 karu, rxngassarrvedega kitse, kanade, 2 tähnikirve ja veel mxne varjulolld elukaga. ükks pätts p’xxnas, tejne jalutas m’ööda tara ja igatses vabadússe.
1750-1826 Polsska piiril Kalv"aarias 54°18.77 23°07.75, txsisem paperitestuhhnimine. kell 1t tagasi. illm juba ilma pillvedetta. varem isegi paariskohas kerrgelt tibutas.
piiritagune Polsska oma küngastega senisest uvitavam. pxllud ja karjamaad, elu igatahes käjjb. mitte nii nagu mejjl. Suvàlkis näjttasin Ljuudale pussijáama kus praatt Ustimènko kínninabiti.
1954 Pjal’xstokis kohal 53°08.65 23°11.55. varasemast Petonstalist on pärast uuendust (éelmiselaasstal peattusimegi Vas"ilkkuvis motèllis) saand Avaparkk, sees küll minngejd erilisi muuttusi ej tähäldand, kujd prussakajd kaa polld. sajjn 2’lise toa 205, kujjd olen üksi sest ej sobi kellegagi páari. xhhtul tiir vel odavásse póodi, täjjändasin joomavaru ja ostin ka ebaxnnestund karbi liha varssi. selle söödin iljem Tauöjuures linndudele.

20. T
0604 téele. päjkä väljas.
0858-0925 päättus Mäkis 52°13.25 20°54.95. ostin raaliajakirja kettaga Tsipp 15.50 ja Tattrate káardi 13.
1228-1248 peldiku päättus 52°10.81 18°07.47. Varssàavast panime jutiga läbi, sageli olime ummikutes. kíirteel sxjdime aga kíirusega 101km/t. rekordiksmxxdin korrd 103, lubatud oli mejjesugusele rejsipussile 100.
1558-1700 suurem söömapäättus Mostkis 52°16.20 15°22.97. ostin mahhla ja kala karbi, allesjäjj 13.91. saan tagasiteel ärakulutada. Polsskast jäj mujdu ää mulje. lóodus küll erilist ej paku aga elu käjjb. pxllud aritud, vissid olemas, ajjad sadu meettrejd pikad jmt. ja ehitatakse. eriti omapärased on kirikud, mxni isegi uvitava lahendiga. et jumalgi ej suuda kohe arusáada et kirikuga tegemist.
1750-1802 Tojttslandi piiril, ületasime kohe ka Ooderi jxe lxúnapool Vrankkvurtti.
1846-1919 ostu päättus suuremas osstlas 52°19.05 13°36.12, asub Perlìinist lxúnas kíirtee ääräs. päris pirakas, mitu suurtt osstlat, Aldi ja Lidl jm koos.
2105 jxuttsime Magdeburkki ’öömajale 52°04.88 11°37.40. nüüd edaspidi 5 erinevat (kujd öhesugust) V1 ’öömaja, all lajj sänng 2’le ja ülal 1 kojj minule. tuba 203. vahetin kepsul ka akud.
tóakáaslasteks sajjn kohe mu éesisstuva paari Anttslast. nendekxrval samuti tejne Anttslapaar, varemgi koossxjtt. aga najsed lobisevad tavaliselt líiga palju ja mehel saj tast villand. lxppkokkuvxttes l’öödi najne lespidetuppa ja mejje tegime oma kejjdetoakks. najjsi otsustatti kasutada vajd tojdutegiate ja ettekanndjatena.

21. K
0618 taas téele. kerrge udu.
0656 ületime enndise piiri ida ja läänä Tojttslandivahel.
0853 Veeseri jxgi. suurematest línnadest nagu Praúnssvajjg, Ann"oohhver ja Osnabrükk pxrutame kaarega m’ööda, pole sujttsugi näha. sageli näha tuulikujd. peab ikka el"ekktrit üleolema et nejjd kolakajd rinngiajada.
ja veel ükks märkkus paarist esipäävast. kuj mejjl tallalakkujad edvistavad inglissikéelsete silttidega, sis Polsskas ja Tojttslandis nejjd lihhtsalt pole. ej siltte ega loodetavassti ka tallalakkujajd.
0902 Paad Öjjenaúsen, kena külake läbisxjttmiseks. maasstik lähäb ajna kenamaks. siin nimejärrgi visst ka minngid terrvisveed.
1008 Torttmuntt Emsi kanal.
1015 Emsi jxgi. üsna armetu tejne, nagu Emajxgi. aga Amasòonaselsxjttnuna pole ma küll xjjge inndaja.
1026-1050 kuse päättus énne píiri, osstlajd polegi 52°20.20 7°06.27.
K kogus raha, téllisin kalarestus s’öömiseks 15 ojroeesst sinkk+lxhe+jäättis. muud jätin ära, jalutan omal kääl ja kepsu ja káardi juhatusel.
Neederlannd1054 jxuttsime Neederlanndi. loottsin kohe näha lagedat ala kuss maja majaküljes kínni, xjttsvad mooni, roosi ja tulbipxllud, kanalid ja laevad. tühhjagi. nagu mejjlgi vxsa, metsasalud, kraavid, pxllud. vett siisski akkas sagedamini sillmatorkkama, samuti korras taluóoned. ja täjjästi erinesid juba lehmakarjad. sihukesed suured, vägävate värkkidega..., visst tegelikult pullid olitki. oli ka setukajd ja lammbajd. linnakesed Engelo, Tev"entter, Apeldoorn, Amersvoortt ja Ilversümm jäjttki taas vxsa taha. olen nejjd kíirtejjd selle koti pähätxmmbamisepärast alati vihand.
panime vungiga Amsterdàmmi altt läbi otse kohalikku Rokalmàaresse. et iljem sínna enam tagasi mittemínna.
1250-1502 Saandamis vabaxhu múuseumis 52°28.4 4°49.3. parajalt suur, anndis jalutada. ja kena kohht kaa. ejj imesta et Peetja suur säl pujjdlxhhkutahi. nägime päältt kujdas 5 minutiga puu kinng vallmissajj. nagu vx.ttmetegemisel panndi näjdis kxrvalpéssa ja tejne lxjgati selle järrgi kenasti vällja. siis minngite óobadega aetti suur ümarpuur (nagu ammbaravis) sísse ja tehhti kota seesst tühjaks. järrgnäs tuttvumine juustutegemisega. see uvitas minnd vähäm, pole piimatoodete sxber. minngid kääritamised ja segamised méelde siiski jäjjd. aga énne saan kotaga maha kuj juustuga.
siis jalutasime kena ilmaga rinngi. txrrjusin ka 3 pardi rünnakujd. eks nad ole arrjund et nejjd säl tojdetakkse. lubasin nejsst pilttiteha, nii sajjn pxgenema.
1525-2032 Amsterdàmmis, jalutin ise linnas. ostin 2 raali ajakirrja ketastega. samuti külastin páari raamatuosstlat. visst valed, sest innad kállid. üllatas rataste parkkla, üle 1000 oli küll. 3 korrust täjjs. kujd mejje ratastega vxrreldes ej tahaks küll ühhtki ära°ajada. kxjkk sihukesed 50.’te Minsski vxjj Arkkivi rataste sarnased. aga ehhk see éesmärgiks olegi et kéegi ej taha.
juhuslikult sattusin ka laternatetänavale. aga kirikupóolsele tänavale, sääl rohhkem pinsieelikutest néegrimammid. paar tükki olid xjge agarad minnd k’üllakuttsuma. xnneks klaasitagant. mujdu poleks ehk vasstu suutt sejssta. Antv"erppeniomast oli küll parem muljejäänd. sääl kaupp sihuke et...
ja veel ükks tähälepanek Amsterdàmmi kessklinnast. p’äälä selle et se néegritele ja múudele tumedatelekuulub. nimelt vxjmutses ÜLIM MAJTSETUS. nagu vxjsteldi selles et se.llgapánna vxjmalikult lohmaks ja jubedat värrvi x.lsst. ej tegumóodi ega muud miss mejjemxjsstes riietusejúurde käjjb. ja moes on sääl praégu saappad. mitte mejje kxpps najsteomad, vajd midagi kalòosniku kummikutetaólised. et vxjmalikult vastikud välljanääkks. ja kehhv k’äjjaoleks. sama nähhtust nägin kohati ka iljem Lanndönis ega imesta mikks priti pojssmehed käjvad siin Kaaljade ja Katidejuures silmar’xxmuottsimas. aga kxrvaltvaadates – kuj selline majtsetus on MOES, sis mina selle välisena pidin nendesilmis näjjma nagu omamóodi kensakas ilpparakas. nii on selle tunndelise ning suhhtelise inndamisega.
tejsed jäjjd paadisxjduga (laévadeks oleks nejjd alusejd küll patt kuttsu) rahule. múuga samuti. st sekks múuseumiga visst. paljud lubasid kodus mxnndagi järälepróovi.
pussile jalutasime taas laternate tänavajtpidi. nüüd juba pimedus vxjmustvxttmas ja laternad xjjget värrvi. visst oli vahepääl tejne vahetus t’ööletulld. minu néegrimammid olid kadund, pisut nooremad asemel. kanali’äärsätel akendel oli välljapandud juba midagi väärttuslikumat. kusskilt Ant"illidelt visst. mxni oli isegi asjalikult ríides. olgu, mis ma ikka tejje isul mängin. mejjearrvelt ej saand nad midagi.
2032 ärasxjtt Antv"erppenisuunas ’öömajale.
2211 ületime Pellhie piiri.
2235 jxuttsime kohale 51°16.04 4°24.10, tuba 322. paarid olid laternate tänavatel vist äraleppind, edaspidi pidime kahekesi öhe najsega tojjmetulema ja tejnemees kahe najsega.

pissiv pojss22. N
0858 ääläd sísse. eks ajad olld ikka määratud ümmargused, nii vxjjb näha mitu minutit mejjl venis vxj varemjxuttsime.
Prüss"elli síssesxjttes nägime NATO p’ääoonet, mitu rida okastraatti ümmber. ja tobedate ojroametnike tobedajd elamukarppe. küllap mejjegi reetturid sääl pesitsevad. paras nejjle. ja ärgä siin kahetsege midagi.
1030-1042 Prüssèllis kuninga lossijuures 50°50.57 4°21.78. siis tiiruke linnas. eks ned tänavad kittsad ole, péagi tuli pu.ss SäänMissèlli kirikujúurde kxrval tänavalejätta.
1050-1458 jalutin linnas omapäjj rinngi, ostin odavalt 6 raamatut, 19 ojrot kokku. olin sääl aasstat 9 tagasi korra olld (ja visst ka midagi osst) aga enam mujdugi ej mälätand. nüüd oli äratunndmine seda r’xxmsam. ja pissiva pojsi lejttsin taas ruttu üles. pole selle 9 aastaga ülttse kassvand, sihuke äbarik. aga sée°eesst soristas ässti.
sxjme ka kalarestus Lapt"itt (väjkä) oma 15 ojrot ära. sinkk oli puhas pettus, see oli minngi vinnutatud póoltoores séedimatu lihaviiluke. kalaks oli lxhe, kurat seda teab mis ta tegelikult oli. kujjd oli s’öödav. ehhki vastaslauas xgis mees sellgelt parema isuga muu lihakänsakat. ja jäättis oli samuti petu värkk. suuremaosa xjjvas vahu koor, selle all oli lusikatäjjs ka jäättistunustatud. no majttse pärast kahhtlast lxhet siisski suhu sajj.
Prüss''ell kiriklahhkumise°eel tegime külaskäjgu ka SäänMissèlli kirikússe 50°50.89 4°21.54. nagu minul kommbeks, ej minngejd pallvejd. lasin pildikaga üle saali, vxtin páarkümmend sekundit vidikat ja ruttu vällja vabadússe omasuguste patustesekka tagasi.

Prüss''ell kirik

1458 asusime téele Kal"eepóole.
1719 jxuttsime Vraanssi. olime m’öödund Entist ja Oostende°eel p’öörasime Tönkèrkisuunas. aga merrd ej näjnttki. ej nüüd ega iljem. sest kíirtee taas kullges kusskil kaúgemal.
1759 ojrotúnneli p’ääslas 50°56.17 1°48.90.
1803 prittidele pássinäjttamas 50°55.94 1°48.82. see oli omaette kino. oleks vxjjnd vabalt mittek’äjja. sest tejsest uksest taas samas kohas oma pussip’äälä. ja iljem polld ühhtki urgitsejat. kaa ej tohhtind säl passiruumis pilttiteha aga sillmasin seda alles pärast vidika lxpetamist. ja minnd ejj avastatud kaa.
sellest ojrorongist samuti paar allba sxna. jusst selle korraldusekohalt. sest se p’ääläsxjtt onn ülim tobedus. sxjdad 2-3 kiltti minngejd sinka vonka tejjd edasi tagasi, sxjdad mitu magavat polism’änni lajbaks ja lxpuks avastad et SINU RONGILE POLE ENAM KOHHTA! aga pileti ned nahad oma ráalidetaga müjjd! xnneks tööttab se ojrotúnnel ala kóormusega, eelistatakse parrvlaévu. ja xjjeti tehakse. et se sáadana lejjutis pankkrottilähäks. merel oleks palju uvitavamolld. oleks midagi pxhhjaläjjnd vxj mxnega kokkupxrgand.
t'unnelironng1916 sxjdime ronngi sísse. nejjle kes pole vel selle túnnelirongiga sxjtt, väjkä kirjeldis. kogu ronng on nagu pikk voolik. sínna sxjdavad öhelt vabalt aluselt autod ja pussid ise sísse. nn vagunid jäävatki omaette, vahesejnad sullguvad. kujjd nendes onn uksed ja saad nii ikka kuselk’äjja. peldikud onn ajnult esi ja lxpu vagunis. erilist isstumisvagunit pole. sxjtt kestab pool tunndi. välljasxjduks avaneb esimesel vabal alusel vahesejjn ja sxjdetakkse selle alusekaúdu vällja ja kohe edasi. Súurbritánnias enam kéegi su vasstu uvi ej tunne, tagasisxjttes samuti. vajd pilet tuleb ossta.
1939 läkks sxjtt lahhti. paar kiltti máapääl, siis läkks äki ämaraks ja jäjmä tuledeooleks. sxjttis päris ühhtlaselt. kujj ülal torrmab, eks siis ole ka rööbastel kxjkkumist rohhkem.
kell 1t tagasi.
1911 jxuame Voukkstoni, edasi videvikus téele ’öömajale. kuna énne ej tead, sis kepsuga jällgisin sageli teed. mujde, akkna ääräs tööttab korralikult. sajjn péagi aru et Lanndöniga pole me ’öömajal minngit pisstmist. líiga idasolime, ikka 15-16 minutit Krinitsist. lxpuks sxjdime Tejmsialtt läbi ja akkasime tejttpróovides xjjgetottsima. esimese raksuga panimegi nihu, tejsekattsega läkks xnneks. asusime Varokis.
2046 ’öömajal 51°28.63 0°16.08. ostin lähädalt Vostersist 2’liittrise joogi 1.29 paúndi. mujdu töösstus ja laod ümmberrinngi.

23. R
Tauö silld0920 téele Lanndönipóole.
0949 ületime 0° pikkuse 51°30.76. linnas olimegi pxhiliselt läänäpóolkeral.
1016 sáabusime Tauöjúurde 51°30.5 -0°04.5. annin K’le lossi ja Vesstminssterieesst 20.50. Tauö oli üsna asjalik, tasus raha ära. nägin aúvalvet, kullda ja karrda, ehhtsajd króo.ne (päässkanttavajd!), kahurejd ja mujjd tappmisriisstu, raúdr’üüsid, kilppe, lxpuks ka kärbitutíibadega ülesöödetud káarnajd. ja palju pilusillmsejd tur"isste.

Tauö  Tauö varakammber

12 olin Tauöst väljas ja asusin omapäjj sejkklema. ajuti pisut tibutas. vxtin Sitist suuna Sohopóole. olin pxhiliselt raamatu osstlates. enim méeldis Vojjls (Foyles), 4 korrust igasugu vana paberit papi, ríide, naha ja plastivahel. aga innad sellised et osstmiseks peakks raha kaartt olema súuruses A4. palju arukam télli Abebuksikaúdu. lxpuks otsustasingi seda pakutavat kauppa rohhkem ülevaadata et teakks mida tasub télli ja mida mitte. ega kxjkk méelde jäänd aga ettekujutise sajjn. ja aja sajjn samuti parajaksteha.
päässt käjjs läbi ka Pejkkerstriitt oma Serlokiga aga natuke kaúgelejäjj.
Sitis nägin ka villmidestuttavajd ärikajd. kxjkk korralikes ülikonndades, najsed tumedas ja seelikutes. päris kobedad. mejje pulkknejjdudest erinesid siisski sellepoolest et nejjl ka säärtäl marjad olemasolid. paljud jupid olid moblade orjad. ej saand éemalt sotti kas nad liigutasid ka tänaval milljonejd vxj teattatti kodunt et xhhtul sáabub ju ämm.
Soho Tsajnätaun oli rahulik, Önkòngitänavatele jäjj álla. vxjmutsesid mujdu kenad nukunäod aga kxverad jalad.
V1'öömaja19’pajkku sajjn Lessterskvääril kokku oma rühmaga, 1930 kxjkk koos jalutime pussile Vikt"ooria kalldap’äälsäl. tejsed olid külastand vahakujusid, olid ka rahulejäänd. kuna innda oli txstetud 23 paundini ja olin juba varem nejd kujusid mujal näjjnd, sis lóobusin ette. paadisxjtt Tejmsil oli kxjgile pettumuseks. 8 paúndi ja ajnult pool tunndi sama rada mis nejjl käjdud kalldap’äälsäl. kusskil käjsid nad veel aga enam ma ej mäläta. visst kusskil midagi xgimas.
2007-2053 tagasisxjtt ’öömajale läbi tuledes Lanndöni ja éeslínnade.

Piig Penn24. L
paúnde järäl 11.98, ojrosid 94.28.
0835-0924 teel línna. allgul jalutime rahulikult Trähvälgä väljakujuures, iljem Pakingämi pal"eejúurde vahh.tkonna vahetustkaéma. rahvast oli paksult, ejj osand allgul kohhtagilejjda. minngis punases vormis pakksude kübaratega sellid aégajalt márssisid, oli ka törtts mu.sakúulda. tähälepanu txmmbas enndale aga ükks kxvasti üle massikxlkkuv tsunng. tsungist 'iiglanekuj 1.7-1.8’le veel 70-80 sendimeettrit ottsapánna, sis tegi ta pikkuseks 2.3-2.4 meettrit ära. aga ega selle selli elu minngi pidu ole olld. ega seda kolakat jalad ässti kannda taha ja kahe kepiga ta säl komberdas. igaks juhuks oli saattja kaasas. ej saanttki téada kas kohalik vxj tur"isst. aga paljude pilkku ta p’üüdis ja tegin sellest lóodusnähhtusest vidika minagi. saj se márssimine kaa lxpuks läbi ja jalutime Vesstminssteripóole.
VesstminssterÄbi1233 olime VesstminssterÄbijuures 51°30.0 -0°07.8. jäjjn aga kusesabas najstejúurde pássima ja magasin tejste síssemineku maha. uutt piletit enam osstma ejj akand ja käjmata jäjjgi. nii sajjn 7.5’paundise tillika. esimese, kujd mitte viimase. Prüssèlli kalarestu oli sellekxrval köömes.
vaattasin mxnnda°aéga minngit rahumárssi – "killö nambö 1 – Sootts Puss!", "vríidöm vo Pälistajjn" ja jalutin Vootelu jáama ja säältt üle silla Träfälgä väljakule, ostin jookki ja allesjäjj 10 paúndi paberis. järälejäjj 1 pe.nn, mille pussis öhele pxllumehe abikaasalekinkkisin.
kokkuvxttes ej jäänttki Lanndönist kehhva muljet. etem küll kuj linnake Amsstelil. ent kinndlassti ej saa vasstu Par"iile, mälätasin toda juba varasemast.
1429 pussiga téele.
1458-1515 tegime vel päättuse SänPòoli kirikujuures. ej midagi uutt.
1538 üle Tauö silla, läbi néegrite rxveda éeslinna ja taas rongile.
1721 túnneli p’ääslas 51°05.59 1°07.16.
1729 rongile oottamiskohas 51°05.79 1°07.51, 1746 ronngisxjtt 51°05.80 1°08.25.
t'unnelijaam pu.ss vagunil

1800 välljasxjtt.
kell 1t edasi.
Kal''ee kirik1930 kohal
1933 mahasxjtt, selle lähistel perròonil 50°55.23 1°48.56.
1946-2000 K lubas mejjle ka Kal"ee kirikutnäjdata ja Kal"ees kirikujuures 50°57.17 1°51.25 ka olime. xnneks oli kirik kínni.
2010-2110 Kal"ee Karhvùuri osstlas 50°57.17 1°53.49.
2210 jxuttsime Pet’üünilähädale Vukjèeri V1 v’xxrlásse 50°30.66 2°36.72. mujde, sääl lähädal kloosstris kokksas milèedi mad"aam Ponasj"öö ära.

25. P
0738 téele Par"iipóole.
0830 Sommi jxgi.
1020 jxuttsime Verss"ajsse. nii oli arukam, allgul Verss"ajjga öhelepóolesáada. pilet 7.5 ojrot, jalutin lossis rinngi. rahvast oli palju aga minu sillm jäjj öhele Nipponi plikalepäättuma. oli kohe igapidi kena. temajäräl ma sääl sáalides jxlkkusingi. oli üsna pxhjalikult pildistamise ja rejsijuhi lugemisega ametis. ega múlle muusst säl rohhkem méelde jäänttki kujj et olid minngid pildid ämarates sáalides, minngid kaminad ja vóodid, lauad toolid samuti. mitte ej saand aru mikks se Lu"ii selle nii müraka pidi ehitadalasskma. ta poleks nagun"ii jxud kxjkkjal k’äjja. aed oli kaa vinnge. eriti olid xhinal mejje máanajsed. kogu tajjmede nimekiri vxetti läbi.
pärast linnas jalutamas. oli küll pühaba aga mxned eduméelsed ärikad olid äälästatud jusst tur"isstidele. sxjjn suure purrgeri 5.65 ja jalutin ka turul.
kuninga kuju asukoha panin kaa üsna täppsält kirrja: 48°48.262 2°07.338.

Verss''ajj   Verss''ajj 

1400 téele Par"iipóole. allguseks külastime lxhnaxli múusemi Vragon"aar, juhatas ukra"iinlanna Natàassa. jäj mulje rússide mahhviast. samasugused "sva"ii" olid juba tuttavad Türkìiest ja Sanmarìinost. uvitav oli vajd lxhna orel. teravamalt lxhnalt lamedamale jne. Natàassa rääkkis ka NUUSUTAJATEST. ametlikult tunnustatujd on üle 200, ligi kümmnendik najsed. najsed on nimelt kehva ninaga! ja pärast lasst on lxhnatunndmine plakksti kadund, eksivad rängalt. Vraanssis tööttab oma páarkümmend nuusutajat. 2-3 tunndi tööd ja vänngä palkk. aga ej tohi sujtsetada ja kärakatpánna. minngid muud piirangud olid veel. lxpuks mujdugi pakuti ka igasugusejd vedelikkeossta. selgitatti ka seda et parhv’üümid onn ajnult najstele ja lxhnaveed meestele. mejje sopakad seda xnneks ej tea.
EPjahvi kallmjärrgnäs PeerLassèesi kalmistu 48°51.87 2°23.82, olime Viiralti, Vajldi ja Pjahvi aual, viimane asub 48°51.582 2°23.937 +/-7m. lilled olid ajnult tema aual. K pani vist midagi mejjepooltt ka Viiraltile.
annin K’le 10.60 Ejhvèeli tornieesst. aga 3.’le ej saanttki piletit (rahvast líiga palju) ja osstis 2.’le kuhu oleks ka jalasaand. sajjn 3 ojrot tagasi. nii sajjn tejse tunttava tillika. sest allgul kavatsesin kohe jala ülesmárssi ja siis edasi 3.’lesxjtta. nüüd sxjdin rahaeesst 2’le ja 3.’le ej jxuttki. pikk sabaoli, ej viittsind oodata. kaa olin sääl varem käjjnd ja teattsin et pildistada on etem 2.’lt korruselt.
torni all 48°51.522 2°17.653, aga näjttas suure vea, ej püüd 4. satikatkínni.

torni jallg   torni sxrestik 

Sajj''oo lo.ss ja Tehv''aanss   Marsi väljak

torni all   torrn tuledes

tejsed jxéle sxjttma, mina isstusin Sajj"oo lossijuures. ka selle paadisxjduga olldi rahul, küllap männgisid tuled oma osa. tegid tiiru ümmber Sit"ee saare ja siis tagasi tornijúurde.
2150-2246 teel Sarss"elli ’öömajale 48°59.19 2°23.32.

26. E
0832 linnapóole. järäl 66.97 ojrot.
Mul''äänRuus0930 Monm"aarttril, m’öödusime Mul"äänRùusist. tegime ka päättuse, najsed sajjd rünnata Semp"aa, Etàmmi ja Tat"ii odavajd osstlajd. mina jalutin Rossu"aarim’ööda Pigàllipóole ja asstusin ka ühhte sekks poekkéssesísse. píinlik aga seni pole sellistes käjjnd. tahingi oma silmaga sis kaéda mis säl lejjda onn. visst olen juba mahakäjjnd aga ej midagi uvitavat. kummist jubedused, miss ejj anna küll Pämela ega seksuKristi mxxttu vällja. siis oli minngi jube nahast vxj kummist pesu mida vast sokudostaks. kettajd ej kaenttki, need pole minnd kunagi uvitand. aga kxjgeuvitavam oli see et valldavalt olid sejntel meeste kehaosad, najjsi osstmas aga mitte. külastajajd oli vähä ning neettki eranditult mehed. ega osst nematki midagi. müjjaks oli néeger kess ennd suureks asjatunndjakspidas. ajasin taga pisut juttu aga lxpuks jätin ta pika ninaga. lahhkusin igatahes orgàsmita ja soovita sínna véelkorrd naassta. mujde, akknad on nejjl kaettud, ej tohhtivat p’äälä osstla nime midagi näjdata. ja alaéalised tuleb kohe välljakihutada, olevat ka minngi kolmas sillm nejjl pääl, nii et nejjd ettekirjutisi rikku ej soovita. aga mis ma tejjesugustele asjatunndjatele ikka seletan.
1242 sxjdime triùmhhvi kaarejúurde, 1410 taas omapäjj. kepsuga linnas liikkumine on kasulik värkk küll. kujj ööldakkse et see kell saame siin taas kokku, sis vajutad koha sísse ja vxjjd alati kaéda kaúgel oled ja kuhupóole pead kxmppima. soovitan. aga kepps osstke ikkagi Eestist, Par"iis oli mejje 2000’ne 2500, mejje rahas.
Notrd''aam18’ks Notrdàamijúurde, s’äälsä nu.llpunkti asukohht on 48°51.210 2°20.923. tejsed olid paar tunnikest ka ennast Luuvrigapett. Moonaliisat ej näjjnd kéegi, saba olevat olld mittme tunnine. jalutime vel 20’ni.
2004-2048 tagasisxjtt. Par"iiga sajme kaa öhelepóole. ja kxjkk keda kuulin, pidasid Par"iid kxjge méeldivamaks. oli rúumi liikku ja mida ka vaadata.

Vraanss27. T
0558 téele Lettsebürgipóole.
0635 ekksisime teeltt ja sxjdime Sarrldögòoli lennuväljajuurest läbi. pani imestama et polld kedagi mejjd txkestamas. oleks pu.ss tünamentti täjjsolld, oleks me selle lennujaama xhhkulasst.
0825 m’öödusime juba Remsist.
1042 jxuttsime Lettsebürkki, minu 53. riikk ülttse. sajjn ka selle vallge lajgukustutatud.
1047-1115 peldikupäättus. ostin jookki 2.70 ja s’üjja. alles 0.37.
Letsebürkk1128-1235 päättus Letsebürgis. ega midagi ossta olttki, lihhtsalt nauttisime rahulikku elu. välljasxjttes oli ka lóodus kena, samuti xjttses karjandus. mujdu ikka liigutatakse raha mägäsid, sellepärast ka pensu innd náabritest odavam ja lóllide ning ahhnete tojttside ja vranss"eedearrvel teenitakkse kaa oma osa júurde.
Mooseli vejniväljad1309 jxuttsime tagasi Tojttslantti. sxjdime Triir-Kooblents-Kö.lln-Ann"oohhver kaúdu. mujdugi m’öödusime nejsst línnu nägämatta. eriti kena oli Mooseli jxe oru serval. tuttavale kíirtéele jxuttsime Osnabrükijuures. ja Ruurist kuj sujtsupillvest polld ajjsugi. kxjkk nii roheliseksmuuttund.
2150 jxuttsime taas Magdeburkki ’öömajale. illm akkas kaa pillvekisskuma.

28. K
0700 téele. sajab. aga mejjd se enam ej sega. vajd vungiga kojusxjtt jäänd onngi. vaattame Elisevat muusikat ja Minu veettlevat leedit.
0900-1039 ostu päättus vanas tuttavas kohas. jalutin nii sama, ossta polld enam midagi vaja, Polsska oma osstlaga oli ees.
1138-1155 Polsska piiril.
1238-1328 Mostkis sajjn ka slotxdest lahhti. ostin júua ja vorssti.
edasist teed eriti ej mälätagi. vaattasime vidikat ja Varssàavastki sxjdime séekorrd m’ööda.. vihhm jäjj xhhtueel samuti järäle.
2228 Pjal’xstokis ’öömajal. taas üksi 2’lises toas.

29. N
0635 alustime viimast p’ääva. K’le ja pussijuhhtidele antti üle kingitused. annin ejle selleks ka oma viimased 37 ojrosentti. visst oli midagi vejjnidest ja midagi veel. päävavallgel vahhtisin vel Polsska kirikujd, mida sáabudes ej näjjnd.
0850-0912 Ljeettuva piiril. kell 1t edasi.
1357-1431 Pirrsaj söömapäättus, ävitasin viimased ollused ära. vaattasin veel karud, irved ja jaanalinnud üle.
1445-1453 Lattvia piiril.
1531 Meemele jxgi.
1832-1837 Eesti piiril Ikklas.
pisipäättus Pärnus ja edasi, juba pime.
2130 Tallinas ja 2210 jxuttsin koju. viimane pääv onn ikka selline igav ja téadvusest väljas.

kokkuvxtteks
jäjjn rahule. sajjn 53. riigi kirrja. kus k’äjja ej kavatsend, ka ej käjjnd. 2 kavandatud ning makkstud käjkku jäjj ära, sajjn séega 2 tillikat, ligi 300 króoni. raamatujd xnnestus küll loodetust vähäm ossta, kujd kinndlajd kavasid polttki. xnnestus ossta aga 7 raali ajakirrja koos ketastega (PC Utilities, Komputer świat, PC Pr@xis, PC Magazin, ComputerBuyer, Chip, Sky at Night), saab úuri miss illmas uutt.
kepps ja káardid xjgustid ennd täjjälikult. midagi liikkset káasa ej vxtt (p’äälä 1 sokipaari).
ojrotúnnel on laevagavxrreldes mujdugi suur jama.
ja véendusin et najsed rejjsi ejj osska. kxjgepäältt jubedalt pamppekaasas. siis ejj osska nad vxtta vällja pääva tagavara, ikka 2-3 kotti ja välljudes suur sebimine siitt ja säältt, lxpuks pole póoliassju vajagi.
ja ikka rejsitakkse mobladega, need onn isegi vallvel. et saakks jura°ajada. kuss ettkel ollakse, palju misski maksab jmt.
vedas ni koha, pingi kuj ka tóanáabritega. ja ülttse oli see se.lttskonnd asjalik ega virisend. mujdu ikka 2-3 inisejat lejjdub. ka K sajj asjaga korralikult akkama.
Eesti ja kodused asjad ej tulld ülttse méelde. kuna elan ka telehvonivabalt, sis puhhkus läkks täjjäette.
riikkide majandusest mujdugi ülevaadet ej saand. sillmajäj vajd polakate rabelemine ja tojttside unelemine. elavad vist vanast rasvast ja nüüd vinguvad et Osstlantt elab nende kulul.
järälejäjj 10 paúndi, séega tulin välja ummbes 2800 krooniga. kuj ottsaliitta 4041 rejsieesst, sis pisut üle 6800’ga kogu lugu.
läbisxjtt p’äävadekauppa oli ummbes selline: 780+840+645+375+90+260+270+70+950+840+780=5900km. ka viguarvestades ej saa 6000 täjjs.
virukad ähvardavad järrgmiselaasstal ettevxtta ka Rom"xxnia. kuj taas Pammi raha kokku ej saa, sis tuleb se ehk ettevxtta. soovitus vxj välljakutse ka tejjle.

33338, 2005-10-11

Artiklile on 353 kommentaari. Loe kommentaare »

***