Raamat: Mina olin siin

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 29 kommentaari.

Hele, 2005-08-10 13:18:44

DiaTheo, 2005-08-10 12:32:33
jutt ju emotsioonist, mitte selle põhjustajast:-)

Hea, et sa emotsioonigi aktsepteerid.

kolm punkti ei asenda kohustuslikku!

Paned ühte ritta vaimsed ja füüsilised reaalsused, “emotsioonid” ja nende “põhjustajad”, seisundid ja tehnikad. Jah, nende vahel on seosed, aga mitte üksühesed. Eri inimestele mõjub mets erinevalt ja üks võib oma kase all tunda “sedasama”, mida teine altari ees.

Rääkisides füüsilisest reaalsusest - igalühel on seal omad lemmikpaigad. Kõiki kohti läbi käia ei jõua keegi ega pole vajagi. Niisamuti vaimses reaalsuses - vastuseks küsimusele, kas ikka peab kõike ise läbi tegema.

Mõnele rabas väga meeldib, teise meelest pole hirmsamat kohta ollagi. Pole suurt mõtet vaielda, kas inime peaks või ei peaks rabas käima. Kellele meeldib, see käib, kes ei taha, see ei käi. Ja muidugi leidub ka neid, kes käijatele oma ettekujutuste põhjal seletavad, kui ohtlik ja mõttetu see on.

tsukts, 2005-08-10 16:39:08

Natuke ohvtoobikut.

Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli üks dokukas Sotši(vist) ühes korteris üles kasvatatud ja elavast lõvist. Vaffa elukas oli - mürgeldas lastega, ei teinud neile haiget ega midagi, magas pereraffaga ühes toas, käis poti peal.

Mudugi oli tüüpe, kes pidasid seda elukat ohtlikuks ja soovitasid ta loomaaeda anda, aga leidus üks loomapsühholoog, kes teatas, et need hirmud on alusetud, sest see loom pole mitte taltsutatud, vaid kasvatatud...

Ja umbes aastake hiljem tuli teade, et see loomake on tapnud paar selle perekonna liiget ja ta tuli hukata.

See oli täielik ohvtoobik.

DiaTheo, 2005-08-10 19:43:30

Tsuktsi ohvtoobik kutsub ettevaatusele neid, kes arvavad, et DT on nüüd ärataltsutatud, prdn, ümberkasvatatud:-)

33338, 2005-08-10 19:52:49

minu mälujärrgi juhhtus se lxvilugu Pak"xxs. pereisa oli ise tunttud lxvitalsutaja.

toomas, 2005-08-10 20:00:38

Hähh! Ja mina peaksin tsuktsi loos seega olema lõvi või vähemalt lõvi vaimuga! No tänan komplimendi eest!

tsukts, 2005-08-10 21:00:50

Kui ma tahtnuks rääkida lõvidest ja nende ohtlikkusest, siis pannuks siia kirja loo Joy Adamsonist, kes kaa lõpuks lõvide nahka olevat läinud, aga point oli hoopis selles loomapsühholoogis, kes teadis... ja kinnitas sellega tolle perekonna usku.

Mida need teised kiibitsejad ikka ette kujutavad, et kooselu lõviga võib olla.

toomas, 2005-08-11 06:33:47

kristlases ei saa lahus hoida head/kurja kristlust ja kristlast ennast - nad on üks

jahutaja, 2005-08-17 15:27:54

j. Adamson tapeti minu teada aastaid tagasi oma korteris, arvatavaks põhjuseks eluaegne võitlus salaküttimise vastu Aafrikas. Nii vist räägite ka muudel teemadel: et midagi kuulnud ja selle ümber iseenda mulli koostanud. Sass Henno peategelase mõtteilm ja käitumine on vägagi tüüpiline inimesele. Lihtsalt tavaliselt tugeva kontrolli all. Ka minu kooliajal (seitsme-kahekaskümnendad) oli selliseid vendasid küll (tõsi küll ilma narkootikumideta), sama pundarelu, õhukese ja rabeda inimlikkuse alt väljapurskav häda ja vägivald. Päris hea, kuidas vend on suutnud sisse elada. Muidugi väikseid ülepaisutusi, aga no proovige ise kirjutada (ka need, kes seda pidevalt teevad). Nii et mitte eriline teema, vaid eriline arusaamis- ja sisseelamisvõime. Ja siis ilmuvad kaarnad kommenteerima....

egert, egert.ivask@eesti.ee, 2005-11-18 17:49:14

ärge nüüd erutuge posid ja tüdukud.
ka paksu andetu sulest võib pauku tulla.
seda enam ei juhtu, uskuge mind.

***