Krayon. Ära mõtle inimese kombel!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2184 kommentaari.

Elfitaat, Padre.J., Joosu., 2006-01-06 14:27:50

Vaadake, selle kiirendusega on selline asi, et ma pakkusin inimestele proovida oma sõnade maagilist väge.

Saate aru, inimene ja universum, mitte midagi muud nende vahel.

Kuidas kellegil sellega läheks, ei olene ju minust, vaid ikka nendest enestest. Ja kas üldse läheks. Mind huvitaks ka teada saada, kas ja kuidas mõjus kellegile.

b-b, 2006-01-06 14:31:35

Kõik pole tarkus, mis põlvkonnalt põlvkonnale edasi antakse.

Õige. Muist on ropud laulud ja muidu rahvaluule :)

Elfitaat, Joosu., 2006-01-06 14:33:00

ei.
ma hakkasin jalgu trampima, sest justnimelt—> sa käitusid SAMAMOODI.
nagu need, keda sa ise kirunud oled.
tehes fkng propagandat, elfitaat.

Kas ma olen tõesti kusagil kedagi kirunud....ma väga vabandan siis...igatahes, olgu need kes tahes.

Hele, 2006-01-06 14:34:14

Joosu: ja ropendan ka. sest mul on halb kasvatus

tegelt on hoopis Suur Pauk kõiges süüdi :)

toomas, 2006-01-06 14:38:59

Mina jälle seoses Suure Pauguga mõtlen sellele Skeptiku mõttele, et6 kohe päris alguses oli H ja He tasakaal pärast Suurt Pauku paika pandud enne kui meie galaktikast veel undki (kes?) ei nähtud.

No vatt.

Miks siis on see mõte, et Jumal pani H ja He vahekorra kohe üsna Alguses paika nii vastuvõtmatu.

Et sellel on täpne materiaalne põhjus, et H ja He vahekord sel viisil paika sai?

No aga kas see on nii oluline.

Noh et kui kaugelt (siit) vaadata, siis on ju üsna sama asi, et kas H - He vahekord pandi paika päris alguses (Looja) või materiaalselt determineeritavas alguses (Loodus).

Joosu, 2006-01-06 14:39:28

/ei viitsi enamp nurgas seista

ja ronib saabastega pereraffa uuele soffale.

pilgutab silmi.

toomas, 2006-01-06 14:40:34

Tule, Joosu, ma teen Sulle pai,
kui ikka sama hästi nurrud
kui me valge kiizumiizu nurrus!

Marko, 2006-01-06 14:41:47

Huvitav, et tänu teistele on meil võimalik avastada endas erinevaid hirme, pingeid ja vastuolusid. Kui meie meel või teadvus oleks piisavalt puhas (plekkideta), siis erinevatest kokkupuudetest sündinud reaktsioonidest negatiivseid mõtteid, tundeid või laiemas mõttes meeleseisundeid ei tekiks. Seega peaksime olema teistele tänulikud, sest tänu neile on meil võimalus ennast tõelisemalt näha ning seeläbi sisemiselt puhastuda ja kasvada.

Loomulikult on võimalik ka teine lähenemine, nähes sellistest kokkupuudetest põhjustatud reaktsioonides – mis sisuliselt on ju kannatus selle erinevates vormides, astmetes ja kestvustes –teiste süüd.

Elfitaadile aga tänud Via keskkonna rikastamise eest!

Po, 2006-01-06 14:42:41

Nurrus?

Padre, 2006-01-06 14:43:33

Vaadake, selle kiirendusega on selline asi, et ma pakkusin inimestele proovida oma sõnade maagilist väge.

Saate aru, inimene ja universum, mitte midagi muud nende vahel.

Õilis soov muidugi.

Aint teostus veidi juhmakas.

Sama hästi võiks soovida “tahan et oleks” ja ootama jääda mis torukübarast välja kargab.

toomas, 2006-01-06 14:43:34

Ma hakkan nüdsiz siit tartust bussiga allinna poole sõitma ja bussis Chestertoni raamatut Aquino Toomasest edasi lugema.

Ja Tallinnas lähen siz nagu ütlesin kella kuue kolmekuningapäeva peamissale.

Võibolla pärast põikan läbi õigeusu kirikust, kas Nikolai või Nevski omast.

Siis lähen Viru tänavale ja loodetavasti kohtan seal (nagu tavaliselt) Rõõmsaid Krishnaiite (eriti rõõmus on üks malbe neiuke seejuures).

Siis astun Areopaagile nimega Viru Keskus ja ostan jäätise.

Vahtra-kreekapähkli oma.

Tsäuki!

toomas, Po, 2006-01-06 14:44:41

s jah. Valge kiizumiizu on nüüd uue perenaise oma ja tema nimi on Dominica.

Hele, 2006-01-06 14:45:15

kiirendusest...
kiirus on suhteline

mida kiirem ise oled,
seda aeglasem tundub sulle maailm

jääme vanemaks ja aeglasemaks, aga aastad lähevad aina kiiremini...

ehk ongi nii, et kui ise paraja kiirenduse saad,
siis ei tundugi elu enam nii hullusti kiire?

/teoretiseerip

Joosu, elfitaat, 2006-01-06 14:49:21

/joob ise morssi ja pajatab.

hääküll, kuula, vend, ma räägin sulle.

mina tegin selle läbi.
selle manamise. mantra. palve. hüüu. tänu.(kuidas teile iganes meeldiks seda nimetada)
öeldes ÜHTE lausungit aastat..no 16.
jumalale, universumile, galaktikale, absoluudile..(kuidas teile iganes meeldiks seda nimetada)

aastast aastasse. kuust kuusse. nädalast nädalasse. päevi kohati ja tunde järjepanu.
ma tegin seda.
ja ma arvan, et ma olin oma tegemises aus. ja ma olin tõesti siiras.
ei pidanud ma midagi näitama ega näima
sest sellest kõigest teadsin vaid mina ja... Tema seal.(kuidas teile iganes meeldiks Teda nüüd nimetada).
ja mul oli tõesti tunne, et kõik on TÕEPOOLEST seal norras nüüd korras ja asi voosem.

tulemus hetkeseisus: siiski. see kõik ei toiminud.
ja see on tõepoolest antud hetkel MINU REAALNE KOGEMUS ja TULEM.

niiet, tead, ma ikkagi nüüd VÕTAN endale siiski voli vähemalt kahelda. vähemalt mõnes asjas.
ja võtan voli ka see kahtlus kogu muule propagandale vastukaaluks välja öelda.
vähemalt mõnedes nendes teooriates ja *tarkustes*,
mida ma nii aplalt ka ise enne tollesama leitud Tõena suus ringi ajasin ja süljepritsides raffakogunemistel nätsutada harrastasin.

siiski. ma ei ütle, et see *näts* ÜLDSE ei toida. esialgu on alati isegi täitsa magus. uudne igaljuhul. seega põnev. tore. seda justkui alati. kuid...vitamiine on seal siiski küllaltki minimaalselt. ilmnes.

samas mullid tulevad muidugi ägedad. ei saa salata. :)

/luristab oma morssi edasi

Padre, 2006-01-06 14:54:37

päevi kohati ja tunde järjepanu.
ma tegin seda.
ja ma arvan, et ma olin oma tegemises aus. ja ma olin tõesti siiras.
ei pidanud ma midagi näitama ega näima

See “arvan” on väga omal kohal

sest mina võin jälle väita, et soovi välja ütlemine toimib vägagi võimsalt
isegi kui üks kord ütled
aga ütlemise hetkel pead olema erilises, kahtlusteta meeleseisundis
ilma selleta võid tõesti lauset korrata kuni ümber kukud
ilma vähimagi tulemuseta.

Joosu, Toomas, 2006-01-06 14:56:21

see pole päris niisama.
mul juhtub seda siiski aina tihedamini, et nurrudes vai mürades löön korraga hambad sisse ka neile, kes...
ise ka ei tea miks.
instinktid ja instruktid.
+ sitt kasvatus.
seda muidugi niikuinii. :P

Joosu, Padre, 2006-01-06 15:00:21

siis ma olin kahtluseta.
ma arvan.
nüüd ma arvan, et.. ma võisin SIIS arvata või olla midaiganes.
sest NÜÜD on mus kahtlus ja minevikuarvamised on seega suhteliselt irrelevantsed.
minu enda seisukohast siis minusse endasse.

/ikka enesekeskselt. :)

Elfitaat, Joosu., 2006-01-06 15:15:27

Kui maailm puruneb, siis on ta oma aja ära elanud. Sa ei saa sealt muidu välja, et edasi areneda.
See on sulle kitsaks jäänud, see rebeneb igast õmblusest.

Kes sa siis olid, kelleks ennast pidasid, sellise kogemuse sa said. Iga sinu palve kinnitas sulle, et sul neid asju ei ole. Kuid tunne ütles, et sa oled ju teistest läbi usu parem, sa oled jumalale lähemal.

Sinu elu oleks pidanud kohe parem olema, kuid vaadates ringi märkad, et teistel läheb paremini ka ilma usuta.

Paraku palved ei tööta alati soovitud suunas.

Midagi sellist olen ise kogenud. Sellepärast hakkasin mina otsima valikuid, mis toimiksid minu oleku järgi.

Lause, ma tahan, kasvatab vaid tahtmist veelgi, mitte asja või olukorra ligitõmbamist.

Toimib lause, MA OLEN see või teine, sellega teed oma valiku.

Joosu, Padre, 2006-01-06 15:16:42

pealegi kõik toimiski.

kõik need aastad.

justkui.

või siis ma lihtsalt ARVASIN, et toimib (???)

sest korraga... enam ei toiminud.

kusjuures mulle näis, et see toimimatus juhtuski hetkel, kui.. ma saavutasin justkui.. suurima isetuse. või rõõmu. või arusaama. või eheduse. või tunnetuse..või kuidas-iganes-mulle-meeldis-seda-nimetada (muik)

enivei.

hetkel siis.. ma tõesti ei tea ega saa aru, kust siis korraga kõik hetkega tuksi ja rappa ja sohu vai kukeleegule läks.

ma ei saa aru.

tõega.

kuid need njuueidzhi salmikutest korjatud uhuu-jutud mulle siiski enam mõju ei avalda.

ja hosiannat ma hetkel ka laulda siiski ei suuda.

/vaatab.

nii nüüd jäin siin ilatsevalt pihtima, jah?

aga.. tegelt ple vahet.

täitsa pohh.

Joosu.

Elfitaat, Joosu., 2006-01-06 15:18:57

Me peama ennast igal hetkel kellegiks ja see toimib, tahame me seda või ei. Sellest oleneb meie ellu tulev õppetund, kogemus.

Me muudkui defineerime ennast ikka uuesti ja uuesti.

***