Püha tabamine

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1016 kommentaari.

dt, 2006-01-03 11:11:36

Oki, keiss minu jaoks klõuzd, lähen kõrvaltuppa ja kontrollin rahva peal üle, kas olen onaneemiasse ka nakatanud (mis see siis ka ei oleks, aga küllap midagi koledat:-)) või on vähemalt see hoop minust siiski õnnelikult mööda läind.

Padre J., 2006-01-03 11:11:47

aga lugesin ma õnnetu TõdeÕigust ja sain aru meie ugrihingekese tühisest omaõigusest mis pole muud kui seesama rivaliteet mis mujalgi aga siuke väike
maavillane ja hale

Ah vaat millised globaalsed järeldused ühe enda käes kannatava kirjaniku väljamõeldisest tehakse.

Kui kunagist eesti kirjandust vaadata, siis tundub et see eesti elu oligi üks lõputu valu, vaev, pori ja lõputu sügis ilma ühegi helge momendita.

Tea kas oligi nii hullusti vä?

Po, 2006-01-03 11:29:46

Kui kunagist eesti kirjandust vaadata

Äh, ükskõik millist kirjandust vaadates, kunagist või praegust, võib teha järelduse, et alati oli elu halb eelmise riigikorra ajal. Tasuja-Villu võitlused Pirita kloostris kirjutati tsaariajal, Andrese-Pearu kraaklused esimesel eestiajal, Anniko vibutas rusikaid vene ajal, praeguse aja kirjatükkidest võime lugeda pilkasest pimedusest nõukaajal.

Nojah, Tagahoovis toimus tegevus kirjutamise ajal, aintet Lutsu peetakse vist ikka veel rohkem naljameheks...

Joosu, dt, 2006-01-03 11:33:22

onaneemia on see, kui soovitkse oma teatud pinged läbi onaneerimise ehk eneserahulduse isekskis manuaalselt maandada, kuid hemoglobiin on veres langenud kriitilise määrani ning sellest tuleneb üldine füüsiline nõrkus liigestes. sagedastemateks kaasnähtudeks on onaneemia puhkudel ka mõtteloidus või kohatised järsud meeleolukõikumised või mentaalsed frustratsioonipursked.
kuna onaneemiku füüsis on nõrk, siis pingete kogunemine sublimeeritakse siiski sellesse, et käiakse kommenteerimas kohaliku netimaastiku jutufoorumites.
seega on tegemist ilmselge asendustegevusega.
tähelepanuväärne on, et mõlemal juhul on rakendatud manuaalsus samal ajal kui ajutegevus on kaasatud minimaalselt.

/kohendades prille.

Joosu, dt, 2006-01-03 11:36:15

kirjandusteemadel.
siiskisiiski. Kalevipoeg on minumeelest ka miksingus illgelt camp lugeda. :)

Joosu, 2006-01-03 11:37:18

mu eelmine ei olnd dt-le.

eraldi.

aga nohh. dt võip ka lugeda seda. kui soovip. :))

Po, 2006-01-03 11:39:58

Kah kirjandusteemadel:

Üle-eelmine riigikord muutub enamasti heaks.

Padre J., 2006-01-03 11:48:50

Äh, ükskõik millist kirjandust vaadates, kunagist või praegust, võib teha järelduse, et alati oli elu halb eelmise riigikorra ajal.

Tea'nd... eks kirjutati ka samast ajast, kuid tonaalsus oli ikka sama hall, vettinud ja tatine.

Miks see nii oli (on), see omaette küsimus.

Ma igatahes ei tõttaks selle pärast rahvast sildistama.

Joosu, 2006-01-03 11:55:23

võimalikke variante:
* elu oligi nii tatine ja hall.
* kirjanduses oli “moodne” olla tatine ja hall.
* kirjanikud ongi tatised ja hallikarvased.

Hele, 2006-01-03 12:00:26

andrus, 2006-01-03 08:09:07
tänan ei mul on elektrikarjus

pole üldsegi võimatu tänapäeval
näiteks siuke apastraat mis närvilisuse märke mõõdab
ja kui need teatava piiri ületavad, siis lülitab arvuti välja ja pakub palderjaniga suhkruvett

Po, 2006-01-03 12:01:18

Kirjanikud jah vist sihukesed resigneerunud ja hallid, mitte-entusiastid, muidu äkki peetakse propagandistideks. Luuletajaid on rõõmsamaid, neil laulud aitavad elada võita.

ahvgepards, 2006-01-03 12:02:35

Kui kunagist eesti kirjandust vaadata, siis tundub et see eesti elu oligi üks lõputu valu, vaev, pori ja lõputu sügis ilma ühegi helge momendita.

Kus ta siis nii hall ja hull oli. Edasi on ju selge sõnaga öeldud - vahel leiab vahel ei
kuis seal ülalpool ametkondlikud tuuled puhuvad
Ehk kui kohus jälle õiguse andis, oli meri põlvini. Kuniks õigust, seniks elu .... või vastupidi ....

Padre J., 2006-01-03 12:16:51

võimalikke variante:
* elu oligi nii tatine ja hall.
* kirjanduses oli “moodne” olla tatine ja hall.
* kirjanikud ongi tatised ja hallikarvased.

Elu saab olla tatine ja hall vaid selle jaoks, kes muud näha ei taha.

Ti, 2006-01-03 12:19:16

*
Eile meenutas Andrus Jüri Üdi “Kirja vendadele”.

Mulle meenus selle peale tütre kiri isale:
/Sina, Padre ära loe. See võib olla veits hall, vettinud ja tatine.

*
Isa, ma ei tunne neid inimesi, kes tundsid sind,
ma ei tunne neid enam ära. Mitte miski ei tee mulle haiget, mul on palju uusi asju, maohaavad, aneemia ja masendushood,
mitte miski ei saa mind enam tappa, sest mul ei ole südant,
meelekohti ja märtri artrit. Mul ei ole, isa.
/—-/
Ma ei vaata enam kellelegi alt üles, sinu sõprade poole,
sõprade lambiparandajate ja kirjanike,
või kes nad olidki,
need naised ja mehed, kes ei teadnud midagi ühiselust,
kes elasid privaatset elu, kes elasid eraldi elu oma naisest või mehest, kes elasid õnnetut elu,
silmakirjalikud ja salakavalad, imeliku silmavaatega inimesed,
kes etendasid prohveteid, ettekuulutasid ja manasid.
/—-/
kes olid kristlased, aga rikkusid kõiki käske, miski ei hoidnud neid tagasi,
kes olid ogaramad kui salaluure töötajad mu lapseea vastaskorterist ( luurajad andsid mulle vahel vähemalt nätsu!),
kes olid ega läinud ära mu hirmu ja põlgusunedest ( kes rääkisid andestusest, silmakirjatsedes, et põlgust pole vaja -
varjates seeläbi inimlikke tundeid, ausat armastust ja siirast viha),
kes naeratasid omakasupüüdlikult,
kes naersid üleolevalt kui su naljade alatoon oma naist alandas,
kes jätsid oma number nelikümmend jooksukingad esikusse
kes katsusid hästi vaikselt olla
ja kirjandusest rääkida..

/Elo Vee “Ühele häälele”. Katked.

Remark, Padre, 2006-01-03 12:25:11

Tatine ja Hall on ikka tatine hall, vaatamata sellele, kas sa neid läbi roosade prillide vaatad.
Asja subjektiivne nimetamine ei tee asja objektiivselt teiseks.

Ti, 2006-01-03 12:25:33

*
Vabandust, ikka Elo Viiding sedapuhku.

Padre J., 2006-01-03 12:28:15

Kahju küll, hää Remark, kui su jaoks vaid rõlgus ja roosad prillid eksisteerivad.

Jutt käis hoopis muust, ehk inimese valikutest.

priit kelder, 2006-01-03 12:32:17

Kui juba mitmendat korda pean endamisi mõttes sümpaatilistunnet Joosu pihta tunnistama. Keep going, väga lustakas lugeda.

b-b, 2006-01-03 12:32:39

Sellest ‘tatisest’ ja ‘hallist’ eesti kirjandusest meenus mulle hoopiski, et kas mitte Tammsaarel kuskil T&Õ IV-s ei olnud tegelane, kes oma naisele ytles eesti kirjanduse kohta: ära puutu, kallis, see haiseb.. Parandage mind, palun, kes paremini-täpsemini mäletab :)

Padre J., 2006-01-03 12:42:50

/Sina, Padre ära loe. See võib olla veits hall, vettinud ja tatine.

Salamahti antud kabjahoop teeb hää inimese päeva kirkamaks, see ammu teada.

A tsiteerit' kirjakoht iseloomustab tsiteerijat üpris hästi. Sapp, röga, mäda, üdi, viha ja küll ma olen üits hea ja kaastundlik inime ;-)

***