Püha tabamine

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1016 kommentaari.

Uuk, 2006-01-03 08:31:49

Kui arm või õigus, siis parem arm.

Tarvastu

andrus, 2006-01-03 08:37:51

veel Tarvastsust

TARVASTU:

1. LÜROEEPILISED LAULUD
B. KOSJAFANTAASIAD, LAULUD NAISETÕMBAMISEST, KOSIMISEST, ABIELUST
16. ROOST ROBIN.
1.

Kuuli mina roosta robina,
kuuli mina paeosta pagina,
haavikusta astumise,
kõivikusta kõndimise.
Mõtli soe tuleveta,
karu vai kaala kargaveta.
Tulli hil'lu noori meesi,
vaie sõrmuksid vaheta:
sünni es ta tõisest sõrmest,
kolmas kulda päidelista.

Tarvastu. H II 25, 783/4 (99). 1890.

1. LÜROEEPILISED LAULUD
C. LAULUD IGAPÄEVASEST ELUST JA TÖÖST
30. VENNA KIRVEHAAV.

Oli mul utsi hellä velle,
hellä velle ma ehiti,
katel käel ma kaunisti.
Saadin saarde saatu raima,
küläl kütüstä tegemä,
vallal vankrid valmistama.
Tei ta küläl kütüssida,
raid ta saarel saatusida -
es tule viga vellele.
Nakkas vangert valmistama,
vankrerummu roovimaie,
vankreratast ravitamaie -
rais ta jala, rais ta käe.
“Minu hellä vellekene,
kas tahab süüvä süämäke,
juuva kutsub kurgukene?”
“Sõsar sõrmesuurutseke!
Ei taha süüvä süämäke,
juuva'i kutsu kurgukene!”
“Veli, hellä vellekene,
kas om valu vaevan olla,
piinä pikkä või kannata?
Ma toos rohtu Rootsimaalta,
arsti Harju või rajasta,
rohu eest viis ruunakese,
arstil annas või hallikse.”
“Sõsar noori, linnukene!
Ei ole rohtu Rootsimaala,
arste Harju või rajana,
kes om surmast suurema,
surmavikatist vilema.”
“Veli, hellä vellekene,
sõs sul meeli mulda minnä,
süäl armas hauda saia,
külmä kalmule karata,
peene liiväle ligineda?”
“Sõsar noori, linnukene,
mul on meeli mulda minnä,
süäl armas hauda saia,
külmä kalmule karata,
peene liiväle ligineda.
Sõsar noori, linnukene!
Kui saan alla musta mulla,
valge laudade vahele,
kenä kirstu keske'elle -
ära sõs kalmula kahetse,
kalmul pisärit pitsitä,
ärä’s liigu pääle liivä,
ärä’s astu pääle hauva:
sõmer sadab silmä pääle,
sõmer sõs kukub kulmu pääle,
kirst see pisaril pihastab,
lauda laiali laguneb.
Ei tule abi hauvasta,
kergitust ei kalmusta.”

Tarvastu. S. Kutti, O. Loorits, H. Tampere, Valimik eesti rahvalaule. Tartu 1935, lk. 92/3 (nr. 243).

andrus, 2006-01-03 08:47:37

122. LAULIKU SÕIM.

Mis sina laulad, lampi lõuga,
kõõrutad, nõna kõvera?
Laulad meie laulukesi,
veeretad me viisikesi.
Ära sina haugu, halba rantsi,
purela, peni punane!
Esi musta ne ku mukki,
esi halli ne ku hakki.
Eila seid sa seitse lehma,
üleeila ütsa lehma -
allap sul hamba verega,
käpa karu raipeiga.
Mõse suu soeveresta,
käpa karuraipe'esta -
siis tule muga võistelema,
võistelema, heistelema.

Joosu, 2006-01-03 08:56:46

ai, see viimane oleb hea siia.

:)

Uuk, 2006-01-03 08:57:36

Eks eneseõigus on ikka eneseõigus, juurnegu või Jumalas. See on kohe siuke hoiak, et on.
Vot kui seda mõtlid, siis saan isegi mina aru.

A teisalt kui armuga ka kohustuslikult selgrootu relatiivsustamine kaasneb, siis jälle ei saand ühti.

No küllap ikka sain.

Niiet läeme armule üle?

/ära välja, käimapeale.

Joosu, 2006-01-03 09:18:01

"käima peale saama" on eesti keeli väga hea väljend.
sama mis “õnnistatud”.
või “ootel”.
kuigi öeldi ka , et “rasekjalgne”.
“rase” muidugi öeldakse ka.

/konstanteerib siin Uuki.

Joosu, 2006-01-03 09:18:56

> raskejalgne.

Joosu, 2006-01-03 09:29:43

a. siig (või kes?):

lähen ilma peale käima
ennast näitama
ja näima.

dt, Ti, 2006-01-03 10:07:16

Niisama, igavlen targutades ... või targutan igavledes, kama2.

Ja see, mis järgi jäi- mingid haakumata sõnumid- see on naeruväärne..

/Lööp käega.
Olgu peale.
Ega kõigest peagi aru saama.

Kui tsensor käiks sedasi järjejutust üle ja siis tiražeeritult lugejatele ilmutaks, oleks see tõeste probleem.

Aga sedasi ... vanaaegsena, bitijada augustatud kartongitükikeste abiga poleeritud metallsilindrile salvestajana, on mulle üldse arusaamatu see priiskav mälu raiskamine - sajad ja sajad triidid ning tuhanded ja musttuhanded kommentaarid eiteamisajast muudkui nii täna kui eila kui ületulevaastasügisel võtta ja lugeda ... milleks? Elik, kahmulasi, haakumata sõnumid rippuma jäänud, mida vaid väga üksikud ülelugema satuvad, kui satuvad ...

Tõsisemalt, praktilisemalt. See ju alternatiivide heitlus, rivaliteet, dekonstruktsioon, kui ühte arvamusliidrit meenutada. Rivaliteet, kus ükski variant ei esine ehedalt, ilma kohustuslike manusteta.

Ja nii saabki küsida, et kumb siis etem on, kas kohati haakumata sõnumite kõlkumine muidu tihedalt sõnumistatud pesunööril või ... lõputute jagelemiste permanentne ahel?

Aga sellestsamast ju sinagi alustasid, sellest alternatiivisundusest ...

Ti, Po, 2006-01-03 10:15:18

*

hoiad ukse lahti... ja lased sooja toast välja

Noh, vaata Po, see juhtub siis, kui su toal on ainult üks uks: sisse-välja.
Lased sooja välja ja külmetad pärast ise ning linnukestelegi pole midagi jagada.

Aga kui toal on teinegi uks ja mitte lukus, siis võib juhtuda nõnda, et lased küll suure osa oma toasoojusest välja, aga külma ei jää.
Sama palju tuleb teisest uksest tuppa tagasi.

Tuleb-tuleb, usu..
Vahel hoopis ootamatu hoovusega ja ootamatust kandist. Aga tuleb.

dt, Ti, 2006-01-03 10:20:04

Ühe hoopiski olulisema mõtte unustasin - lõpliku ja lõpliku vahel ikke vahe ka. Ega siis siinne “lõplik” eraldamine-eristamine ei tähenda ometi kelleltki millegi sellise äralõikamist, millel eluliselt oluline funktsioon kanda ja mis enam iial ei taastu.

Teisisõnu, pole vist paslik seda va lõplikku üledramatiseerida. Näedsasiis, mingil hetkel läksin minagi sinuga kaasa, uinutasid minugi kõrvalharule tammuma:-))

Ti, DiaTheo, 2006-01-03 10:24:49

*
Ah, mis..
Mis me ikka riidleme.
Tean, et siin pole head lahendust.

/Läksin öösel nats ägedaks ehk.

Ei tea jah, mis õige.
Haakuvad- mittehaakuvad mõtted..

Keegi W on Ti-le öösel midagi vastanud. Märk on maha jäänud, aga mõtet ennast pole.
‘Kustumasin’ otsustas mu eest, kas mul sobib sellist mõtet lugeda või mitte.

Joosu, 2006-01-03 10:25:43

no arvab mina siiski kaaa, et suuremalt jaolt nagu KÕIK on muudetav, ümbermängitav, parandatav, heastatav, lepitatav, silutav, uuestikasutatav, uuestiolev..

aint surm on lõplik.

muud kohalikud või kohatud murumängud ja raffa tantsud on ALATI ümber- või TAASõpitavad.

Joosu, 2006-01-03 10:28:13

ehk siis POLEolemas mingeid lõplikke otsuseid või malle või mudeleid või valemeid niikaua kuni hing sees.
kellel/millel iganes.

teisisõnu: ei maksa niiväga üledramatiseerida nehh.
toda keda vai mida.

levi, 2006-01-03 10:37:51

Ega siis siinne “lõplik” eraldamine-eristamine ei tähenda ometi kelleltki millegi sellise äralõikamist, millel eluliselt oluline funktsioon kanda ja mis enam iial ei taastu.

Ehh, ei ole need nii süütud asjad midagist.

Ehkki sa rääkisid seda Ti-le, tahan ma öeda siinjuures üldiselt seda, et ega mõnel ei pruugi ikka taastuda küll. See on vaid illusioon, et ‘lõplik’ emotsionaalne eraldamine-eristumine ei tee midagi lõplikku paha. Veelkord: mõnele võib teha küll, ja lausa pöördumatult-parandamatult. Nii näiteks, kuidas ja mis põhjusel võib ühel inimesel ilmneda täiesti äkki (järsku) skisofreenia või mingi vaimutegevuse häire. Neid põhjuseid on uuritud, ja nii palju kui mina sellest oleb aru saanud, võivad sellised asjad juhtuda pikaajalise või eriti ränga ja järsu vaimse pinge korral.

Inimesed on ju taluvuselt erinevad. Erinevatel põhjustel, mis ise veel ei ole näiteks skisofreenia, kuid teatud tõuke saamisel võivad asjad selles suunas kulgeda küll.

Joosu, 2006-01-03 10:49:29

see, kas skisofreenia või aneemia või tüsenteeria kelleski vallandab kellegi kommentaar kuskil jututoas või õhuniiskuse kontsentratsioon või madal veresuhkur või liiga äkshhönstseen kuskil nähtud märulis - see on siiski üksjagu juhhuu-oletus, kasteteate.
et käime aint kikivarvul ja hingame ainult sisse nüüdsest ve?
IGAKS JUHUKS ja nii.
mh?

dt, 2006-01-03 10:49:37

levi:
Neid põhjuseid on uuritud, ja nii palju kui mina sellest oleb aru saanud, võivad sellised asjad juhtuda pikaajalise või eriti ränga ja järsu vaimse pinge korral.

Nonäedsasiis, milleks luuaga ülekäimine veel hea on - hoolitseb tõhusalt rahva vaimse tervishoiu eest, kaitstes lugejaid-kommenteerijaid kellegi “eriti ränkade ja järskude” rünnakute vastu:-))

levi, dt, 2006-01-03 10:55:05

Võib ka nii võtta.

Samas arvan, et ega see luuaga ülekäimine olegi jah iseenesest halb.

Joosu, 2006-01-03 10:57:23

ja praegu öeldi kõrvaltlauast veel üks haigus:
onaneemia.

:)

ahvgepards, 2006-01-03 10:58:24

aga lugesin ma õnnetu TõdeÕigust ja sain aru meie ugrihingekese tühisest omaõigusest mis pole muud kui seesama rivaliteet mis mujalgi aga siuke väike maavillane ja hale
mis otsib koguaeg kõrgemat ja Jumalaleligemat õigust
vahel leiab vahel ei
kuis seal ülalpool ametkondlikud tuuled puhuvad

Ohjah, mulle tundub, et siin on midagi kurba, aga tõepärast ära tabatud. Nii see paraku kipub olema, see sobiks hästi motoks võimalikule neandertallase nurgakesele :)

***