Püha tabamine

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1016 kommentaari.

priit kelder, 2005-12-25 12:08:11

Süütu ja patune kirjutab kaunilt. Ülev lugeda kohe. Kõik võibki nii olla, tõepoolest. Kuid mille alusel jaotad sa aegu pühadeks/mittepühadeks?

v.l., 2005-12-25 12:40:00

Eks igal inimesel, inimeste grupil, rahval on asju, mida nad peavad pühaks. Rahvas koosneb erinevatest inimeste gruppidest ja kõik ei ole kõigile ühte moodi püha.

priit kelder, 2005-12-25 12:45:50

v.l. Sedan’t küll, kuid kas pole nats variserlik kuulutada mingi päev pühaks, siis selle kallal haliseda õndsa näoga, ning seejärel muudel päevadel toime saata jõledusi?

Joosu, 2005-12-25 13:34:14

hetkel lund sajab.

see on väga ehe.

peaaegu et.. pühalik.

.)

muu on aga suures osas üks paras butafooria küll.
sihuke “pühaduse” mängimine.
veidi vägisi ilustatud tunded + palstmassist tilulilu.

see, et mõned töövabad lisapäevad on, selle puhul kõigile muidugi palju õnne.

Joosu.

Joosu, 2005-12-25 13:36:36

et jah. ma nagu Priit Keldriga nõus.
ma igasuguste kampaaniaüritustele ikka põhimõtteliselt väga vastu.
ka “pühadusse” puudutavalt.

Telgip, 2005-12-25 14:09:46

Igavikus ei ole jõule, ei ole ka pühasid ega nädalapäevi, igavikus on kõik päevad pidupäevad, sest Jumala igavik ongi võrdne pidupäevaga.

33338, 2005-12-25 14:48:03

eks pühad selleks olegi et oleks vxj tehislik pxhjus víinajúua ja pärast lakkutäjjs p'ääga ló.llusiteha. nxúkogudeajal oli lihhtsam. iga t'ööpääv oli püha, sest siis sajj alati mxnelt pudelilt korgi mahavxtta. kuj mitte énne lxunat, sis pärast ikkagi. ja kuj sis tulid laúba ja pühaba vxj mxni ametlik püha, oli t'öömees lausa ädas: akka tegevusetusest vxj jóoma!

Süütu ja patune, 2005-12-25 15:37:35

Süütu ja patune kirjutab kaunilt. Ülev lugeda kohe. Kõik võibki nii olla, tõepoolest. Kuid mille alusel jaotad sa aegu pühadeks/mittepühadeks?

S&P: Seda jaotab mu patune pool - kui küsib Su süütu (või kõik Sa tervenisti). Jaotan oma ajaliku minaga.

Mis veel pühaga seondub: mulle tundub, et vanasti tundsid inimesed üksteisest rohkem rõõmu, ilma et oleks pidanud seda eriti õppima. Ei tea täpselt, millal või kus, aga teisele läheneti pigem kui imele ja kingitusele kui takistusele minu teel. Isegi kaubandus oli kuskil ja kunagi “annetav”, kinkekaubandus: anti seda üksteisele, mida oli anda, mis oli üle, vahel isegi rohkemgi.

Ega minagi tahaks pühast teha mingit tilu-lilu - vaid püüda uurida mitte ainult kui “miskit seal”.

Küll kirikuteski püüta enamat - püha inimese hinges esile manada, et see saaks selles hingata. Iseasi, kui väga see alati õnnestub. Hea nimi: “pühad” - päevad, mil aeg kaeda oma süütut poolt.

Süütu ja patune, 2005-12-25 15:51:47

Küllap võimegi inimesele läheneda süütu või patuse poole pealt.

Näha ainult esimest - mis täiesti olemas - tähendab toimida üleliia ülendavalt.

Näha ainult teist - mis täiesti olemas - tähendab toimida üleliia alandavalt kui Saatan.

Näha mõlemit - mis täiesti olemas,- andestades patuse poole suureneva süütu kasuks, tähendab toimida kui Jeesus, kes koos oma “vendadega” teel Taevasse.

Näha mõlemit, minnes marru patusest ja nõudes selle “lepitamist” tähendab toimida kui Vägede Jehoova.

Seda muidugi seni, kuni ma pole saanud terveks.

v.l., 2005-12-25 17:42:23

Mis seos on pühadel päevadel ja mõnede inimeste pahelisusel? Kes paheline juba kord on - ei seda hoia tagasi ka päeva tähendus.
Tegelikult - nagu mõned targad on öelnud kaasinimestele - "Olge Pühad"

nj, 2005-12-25 18:07:07

Ühe müstiku käest küsiti: mida tähendab olla pühak? Pühamehe vastus rabas kõiki, kes sellest kuulsid: Pühak on see, kes on Jumalale andestanud.

Siit järeldan, et Fransiscus eksis. Pühamees, kelle naabriteks on jota ja liiakasuvõtja, on lausa jumal ise-sallib enda ümber kõiki. Sellisena, nagu nad on.

Joosu, 2005-12-25 18:12:18

"olge pühad"
no mis käsk see nüüd siis on?

häh. olge nagu olete.

kui pühaks saate, eks siis vaata edasi.
end miskite pühade puhul pühaks punnitada ka ehk pole vaja.
ma arvan.

/veits paheliselt

Joosu, 2005-12-25 18:15:51

ja üldiselt ma arvan, ka nonde frantsiskaanide loo joodiku ja liigkasuvõtja puhul oli siiski ka ülimalt kena, et nad ühte pühakut enda naabruses na rahulikult talusid.

paljud poleks ehk talunud.

reeglina löödi liigapühad mehed üsna ruttu risti vai loobiti kivimunadega surnuks ärr.
mh?

Padre J., 2005-12-25 18:20:17

Kui keegi sooviks põleva maja ümber
sagivatele inimestele
tulerõõmu ja rahu südamesse,
siis vaadataks teda kui napakat
aga jõulupaanika ajal
on see täiesti loomulik asi

Heelium, 2005-12-25 18:36:27

Soovin siis kõikidele kõike seda, mis jõulupaanika ajal loomulik on!

Ti, Padre, 2005-12-25 18:36:43

*
Kui keegi sooviks põleva maja ümber
sagivatele inimestele
tulerõõmu ja rahu südamesse,
siis vaadataks teda kui napakat

Ei.
Me mõtleks, milline ideoloogia oleks parim tule kustutamiseks.
Ja vaidleks selle mehe juuste värvuse üle, kes vett toob.

/Ei ole minu mõte.
J.Krishnamurti hoopis.. :)

Süütu ja patune, 2005-12-25 18:39:23

Joosu: häh. olge nagu olete.

kui pühaks saate, eks siis vaata edasi.
end miskite pühade puhul pühaks punnitada ka ehk pole vaja.
ma arvan.

S&P: ... ehk ärgu te olgu maitsnud Hea ja Kurja tundmise puust (ka endas)...?

Või: olgu te selle maitseerinevuse juba ammu unustanud...?

Tüütu ja Hatune, 2005-12-25 18:46:01

Kui teie pea on puust, siis maitske selle vilja.

Joosu, 2005-12-25 18:53:22

maitseerinevustest.

kaks valget kruusi olid kõrvuti. ühes piim ja teises vesi. mõtsin, et lonksan lonksu piima.
võehh. mingi jälkus sattus hoopis suhu. puristasin samapidi välja tagasi ja kirusin, et piim solgiks läinud.
aga ei olnud.
oli lihtsalt veega kruus, millest piima pähe rüüpasin.

ühesõnaga: kui aju (ratsioon) on ettevalmistatud ühele seisundile ja mingi meel saab (kiuzu pärast:) muud, siis on maitse üle vaidlemine loomulikult ja ülimalt innovatiivne tegevus.

veel õuna?
kumba?
toda punastja prinki vai tohletanud ja närbi?

aa...tegelt ma muidugi ei saanud ehk aru, millele auväärne kahestunud kommentaator oma 18:39:23 saabunud kommis vihjas.
pardon.

Joosu

Ti, Süütu ja patune, 2005-12-25 18:53:33

*
Või: olgu te selle maitseerinevuse juba ammu unustanud...?

On’s see maitseerinevus kunagi olnud? Sel Hea ja Kurja tundmise puul?
Mina küll ei tunneta nende maitseerinevust. Kui mõtlema hakata, siis justkui polegi..

Kui sina tunnetad mingit erinevust, siis too mõni näide, mis pole hea.
Võid tuua muidugi midagi äärmuslikku, aga soovitavalt.. too mõni näide, mis sobiks meie siinsesse keskkonda, midagi, mis poleks hea. Mis oleks selgelt kuri.

***