Püha tabamine

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1016 kommentaari.

RJR, hr ja trixter 4, 2006-01-01 17:46:27

Narri kuju ilmub ühiskonda reeeglinea pärast teise kasti ja/ või seisuse ehkvõitlejay/kshatrijate mässu, mida me võime kohata teatud etappidel suures osas traditsioonilistes ühiskondades.

Selle mässu või revoutsiooni (revoltio- tagasipööre)olemus on selles, et aristokraatia esmalt ei tunnusta vaimulikku võimu endast kõrgemana ja teisalt ei tunnusta enda kõrval.

Seega esimese seisuse ehk preestrite/vaimulike tähtsus ja autoriteet väheneb. Edasi allutatakse vaimulike salaühingud ilmalikule võimule.

RJR, hr ja trixter 5, 2006-01-01 17:47:59

Me võime seda seda Assüüria sõjalise võimu rünnakuis Egiptuse preestritevõimu vastu,
me näeme seda kuningas Ashoka reformides Indias,
me näeme seda Templiordu hävitamises keskajal jne.

Väikeste vürstide võimujanu ja ahnus on põhjuseks, mis reformatsioon sai just selline kui ta oli.

Me näeme seda Nikoni reformides ja vanausuliste kõrvaletõrjumises vene õigeusus ja lõpuks näeme seda Peeter I reformides ja Püha Sinodi allutamises ilmalikule kontrollile.

RJR, hr ja trixter 5, 2006-01-01 17:49:06

Võitlejate mässus asendub ortodoksne sakraalsus hetereodoksega.

Kuid ka ematsipeeerunud rüütlid-võitlejad säilitavad sideme sakraalsega. See on saamise, väe, dünaamika, tegemise sakraalus.

Tuletame meelde, et alkeemiat peeti kuningate kunstiks ja mitmed valitsejad - näiteks Austria keiser Rudolf ja pärimuse järgi ka Richard Lõvisüda - tegelesid sellega tõsiselt.

Hispaania kunstnikku El Grecot peeti sajandeid narriks, sest ta oli tunnetanud mõistust kui narrust, teda peeti inimkonna õuenarriks, nagu Calderon teda esitleb.

Kuid just seepärst on ta koos Ignatius Loyola ja Don Guijotega hispaania baroki kõige tugevamaid viljelejaid etc.

RJR, hr ja trixter 6, 2006-01-01 17:50:00

Traditsioonilises ühiskonnas oli arusaam erinevatest mõtlemistüüpidest, mis enam vähem vastasid ühiskonna hierarhilisele struktuurile.

vaimulikep/rreestrite mõtlemistüüp on intellektuaalne intuitsioon, see on ülemõistuslik tunnetustüüp, mis kätkeb endase ka mõistusliku – seepärast ei nimetata seda ainult intuitsiooniks vaid intellektuaalseks intuitsiooniks.

Võitlejatel-aristokraatidel on tunnetus mõistuslik tugeva emotsionaalse värvinguga.

RJR, hr ja trixter 7, 2006-01-01 17:51:42

VAIMULIKE TASAND

Tpoome siin näiteks mõtlemistüüpide erisused:

1. VAIMULIKE TASAND

MÕTLEMIE ON INTENSIIVNE
intellektuaalne intuitsioon,
side ülemõistuslikku ja mõistuslikku vahel
haarab terviku,

2. VÕITLEJATE&ARISTOKRAATIA TASAND

ÕTLEMINE ON EKSPANSIIVNE
kirglik ja mõistuslik
arukas ja emotsionaalne
opereerib polaarsuste ja duaalsustega.

RJR, hr ja trixter 8, 2006-01-01 17:52:39

Täielikus tradistioonilises ühiskonnas on diskreetne mõistus allutatud sünteetilisele tarkusele nagu seda võis näha ka heebrea prohvetiusus versus juudi templiusk.

Aja jooksul aga vaimulikku tarkust enam ei tunnustata – mõista ei saadud seda täielikult kunagi.

Paljude jaoks omandab see aga vaimuliku või taevaliku rumaluse - püha hullumeelsuse - oreooli ja nii sünnibki narri-triksteri figuur.

RJR, hr ja trixter 9, 2006-01-01 17:54:20

Triksteri olemus seisneb selles,
et sakraalsuse mõistetava poole kõrval,
mis väljendub siis kosmilises korras, aastaaegade rütmilisuses, ühiskonna hierarhilises struktuuris jne,
on ka sakraalsuse raskesti mõistetav või mõistetamatu pool, mis ületab ratsionaalsed vormid ja moraalsed koodid.

Triksterile omseid jooni on skandinaavlaste Lokil ja kreeka Hermesel ja meie vanapaganal ja Kaval-Antsul ja Rehepapil

Vannebago indiaanlastel kannab trikster Vadjungaga nime. Ta rikub tabusid ja tema tegevus on kui paroodia sõjakäiguks valmistamise, kaitsevaimu saamisse jms. rituaalidele.

levi, 2006-01-01 17:55:26

Magnet on ka huvitav yin-yan sümbol

Tundub, et õigem oleks, kui et hoopis vastupidi.

RJR, hr ja trixter 10, 2006-01-01 17:55:31

Prantsuse ajaloolane Gracet d`Orcet annab omapärase tõlgenduse prantsusepärastele commedia del arte kujudele.

Pierrot esindab alamat kasti ehk siis teenijaid. D´Orcet ütleb, et inglise “clown” tähendab sama, mis Pierrot, pärinedes ladina sõnast “colonus” ehk siis kolonist, talupoeg.

Pierrot pidevad pisarad peegeldavad alama seisuse nutust olukorda. Kätega aga teeb ta veskitiibade liigutusi.

Pierrot tuleneb ladina petrusest, ja tähendab kivikest. Ta sümboliseerib aasta madalaimat aega, ööd, unustuse jõge Lethet ehk siis aega talvisest pööripäevast kevadise pööripäevani.

Polichinelle oma valgete juuste ja punase näoga sümboliseerib käsitööliste seisust. Tema nahast vöö oli keskajal müürseppade märgiks. Polichinelle vastab kevadele. Capitanol on kõik sõjaväelase atribuudid

Ja lõpuks Arlekiin oma mustvalges kirjus kostüümsi vastab preestrite seisusele. Õigupoolest on Arlekiin figuur, kes kehastab narriks muutunud preestrit. Tema kostüümi must-valge värv sümboliseerib piiriseisundit – talvist pööripäeva.

Arlekiini etümoloogia on küllaltki tume.
Saksa käsitlus annab “Hell-Konink” – allmaailma valitseja, prantsuse etümoloogia “hurler chien” –
“see kes paneb koerad haukama”.
Bretooni keeles tähendab “arlechin” koshmaari, mida nähakse unes.

RJR, hr ja trixter 11, 2006-01-01 17:56:48

Nagu artiklis juba öeldud, on sakraalne on laiem mõiste kui religioosne. Siin on oluline mõista, et sakraalne – püha – võib väljenduda ka selle kaudu, mis pole religioonis aktsepteeritud, sakraalne ei pruugi avalduda ainult templis või katedraalis vaid läbi kogu loodu.

Narr/trikster võtabki enda peale selle religioossusest üle jääva sakraalsuse.

RJR, hr ja trixter 12, 2006-01-01 17:59:00

Paneme tähele, et sakraalse asendumisel muutub esimesne ehk vaimulike seisus: osa jääb preestriteenistusse, teine osa maagiasse kuni nõiduseni väälja ja kolmas osa võtab uue sotsiaalkultuurilise rolli – nimelt narri osa.

triksteri roll sarnaneb shamaani rolliga. Nii narri kui shamaani riietus on eriline. Triksteri/narri riietus on sageli “vastupidi tavalisele” Ka shamaan on teatud mõttes “inimene teisipidi” ja tema riietus vastandite kokkusulamine.

Narriprotsessioonid nagu eesliparaad ja lollide kuninga valimine olid keskaegses maailma süsna olulised.

Need olid ka kristlikule vaimulikkonnale teatud religioossest tõsidusest&sidumisest vabanemise ja sakraalsuse taastamise võimalused. Sel oli ka ühiskonnateraapiline mõju.

On huvitav, et vast pärast nende lõpetamist puhkes Euroopas musta maagia epideemia ja algasid nõiaprotsessid.

RJR, hr ja trixter 13, 2006-01-01 18:00:57

“Lollide pidusid” korraldati mitu korda aastas. Üks oli Püha Stefanose päeval,
siis uue aasta esimesel päeavl efk täna
ja süüta laste päeval ja lõpuks veel jaanipäeval. Algul kirikus ja pärast juba tänavatel ja platsidel.

Pariisi ülikooli teoloogide koostatud tsirkulaar 12. märtsist 1444 ütleb, et lollide pidu on vajalik, et rumalus, mis on meie teine loomus saaks vähemalt kordki end välja elada.

Pariisi skolaarid kirjutavad, et veiniastjadki lõhkevad, kui aeg ajalt neid ei õhutata ja nad ü
tlevad, et inimesed os astjad, kes lõhkevad tarkuse veinist kui see on pidevas käärimises. On vaja anda õhku, et tarkuse vein ei rikneks.

RJR, homo religious ja trikster 14, 2006-01-01 18:01:43

Teine suur rõõmupidu oli “eesli pidu”, mida korraldati Jeesuse ja Maria Egiptusesse põgenemise mälestuseks. Selle peo kuningaks oli eesel ja tema karjatus “Hinham”.

Selle kohta kirjutati ja koostati isegi vastavad missad, mille lõpus siis preester karjus kolm korda “hinham” ja koor vastas samaga.

RJR, hr ja trikster 15, 2006-01-01 18:05:12

Eriti suures aus olid narrid ehk jurodivõe - ortodokses traditsioonis. Alates Loll-Ivani muinasjuttudest kuni XIX sajandini, nagu võime näha kasvõi Dostojebski teostes.

Narrr - inglise joker, prantsuse bouffon – tähendab paraku ühtlasi ka lollikest

Kui inimene läheb lolliks, siis kaotab ta midagi olemuslikku…sest inimene olla ju homo sapiens ehk mõistusega olend ja arukas loom…vähemalt nii

Inimene saavutab oma olemise piiri kahes seisundis: surmas kui elav olend ja hullumeelsuses, kui mõistusega olend…

Surm kui elu kaotus on vaidlematult tähtis. Kuid kas pole inimesele veel tähtsam oma eriomaduse – mõistuse kaotus? Sest hullumeelsus on ju inimeseks olemise piir.

Seega,kas pole siis hullumeelsuse probleem inimkonna kõige salajasem ja varjatuim sisemine küsimus?

Ilusat hullu uut astat kõigile!
ikka teie
trikster
rjr

W, 2006-01-01 18:29:20

Ei tahaks küll olla seapoisi toapoiss ehk triksteri trikster.

Aga.

Kus on ülemklassi toredates skeemides Jumal?

A näpp süüdistavalt sõdurite ja kaupmeeste peal.

Trikster, kuhu sa Jumala panid?

Joosu, 2006-01-01 18:53:00

ma arvan
trixter ei pane jumalat “kuhu”.
tixter lihtsalt paneb jumalat.
KUI ta ikka on trixter.
ehk nagu...teemal: kõik panevad kõiki.
kuhu tahavad ja kuipalju tahavad.

selline... noütleme: sakraalne seksuaalsus.
kui lähtuda W sõnast “paenema”.

ei, palun ärge õiendage nüüd minuga.

jah, mõtlen küll nii.
vähe sellest, ma arvan, et nii ongi.

ee... /veel oli justkui miskit/
õigus.
headuutaastat ma ka ei soovi.
no mis soov see selline on?
umbes nagu “häid uusi trussikuid”, eksole.

samas..
olge ikka niisama mõnusad.
kui vähegi nagu saate.

/ise sööb piima ka sellel aastal. :)

ahvgepards, 2006-01-01 18:54:16

Et kõigepealt oli miski homo religiosuis, ning ajapikku arenes (taandarenes?) temast välja pärisinimene? Tuelb välja, et homo religiosus on midagi neadertaallase moodi või?

Neandertallane ei ole siiski inimese eelkäija nagu lõssenkistlik propaganda on väga edukalt selle mõnede inimeste teadmisse juurutanud. Tegemist on siiski samasuguse kauge sugulasega nagu shimpansid ja gorillad. Praegune inimene arenes välja Ahvrika kromanjoonlasest. Küsimus ei ole siin, kas üks liik on teisest rohkem ega vähem arenenud, aga tsivilisatsiooni tekkes. Ja märgid näitavad, et tsivilisatsioon tekkis siiski väga lühikese ajaga ja võimalik, et mingi välise mõjutuse tagajärjel. Neandertallaste areng iseloomustaks pigem, kuidas oleks inimareng toimunud ilma tsivilisatsiooni tekketa, sest arengutasemelt olid nad algul sarnased kromanjoonlastega, enne kui viimased otsustasid tsiviliseeruda. Religiooni teke on omaette asi ja käib kaasas tsivilisatsiooni tekkega. Väga paljude antiiktsivilisatsioonide rahvaste mütoloogias on viiteid välisele sekkumisele, mille hilisemas astmes on ka religioonid välja kujunenud, mis oma algfaasis peegeldasid ehk pigem miskisugust ideoloogiat.

Joosu, 2006-01-01 18:58:09

ehk siis religioossus ongi eemaldumine sakraalsuses ehk mida vähem jumalaid seda püham olemus ehk mida vähem tsilisatsiooni seda kõrgem aste ehk Pühad Ahvid Olid Alguses.

ahmis?

Joosu, 2006-01-01 18:58:54

hoopis: ahvmis

/endal nüüd lõbus siin. :))

Joosu, 2006-01-01 19:15:44

Padre oleb jummalast mammu.
mis põed?

:)

***