Via.ee

andrus, 2005-12-31 10:33:38

Päevakorras on küsimus Padrest?

Kes vastaks?

Järgneb küsimus Levist?

Miks ta nii leviv on?

Buldogil on hambad korras. Mis ta eriliseks teeb on kramphaare. Vaat nii kenneloloog.

jaja, 2005-12-31 10:36:30

padre on valus

kibe

tal ei jää märkamata

ega märkimata

kui keegi on alasti

kõik saavad haavatud

kes poleks mõnikord alasti

tõde on valusam

kuninga rõivamood on ilusam

hukake padre

andrus, 2005-12-31 10:38:34

MIna varjas oma alastust tavapäraselt - vihaga!

Seni kuni tol veel vähegi lehti peal on.

andrus, 2005-12-31 10:44:38

uuk ae

miks ei alusta sa lühikursusega ortost

tõigast

et naised teatud perioodel selle kirikuõpetuse järgi roojased on PK sõnul

jah raske ta on aga tõsi kas pole?

ja neid ei tohi pühisse paigusse ega pühade riistade manu lasta

minu meelest tuleb püha aususe nimel ikka kõige grotesksemast peale hakata

see oleks aus

kas pole?

priit kelder, 2005-12-31 12:08:14

Kiriku kohta: vaadelegm religiooni kui kompleksset nähtust, mil omad elemendid. Olulisim on mõistagi religioossed ideed ja ettekujutused, millele järgnevad religioossed tunded ja kultus. Kuid religioossed organisatsioonid (sh kirik) moodustavad religioosse kompleksi neljanda elemendi. Võiksime kirikut käsitada kui selle või teise usundi järgijate ühendust, mis tekib uskumuste ja rituaalide ühtsuse alusel. Funktsionaalselt “kütab” kirik alati taga ideid ja ettekujutusi üleloomuliku “reaalsuse” kohta ning kujundab usklike psühholoogilist suhtumist neisse väljamõeldistesse (kas ja kui palju karta luulut, kuidas selle ees pugeda ja kuidas lömitada selle ees). Kogu lugu. Ei midagi enamat, kui “süsteemianalüüs”.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-12-31 12:11:35

Päevakorras on küsimus Padrest?

/Mis vahet on Padrel või Padmel? :)))/

Pole täna veel see päev, et sellest rääkida.:)

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-12-31 12:19:17

Head vana aasta lõppu KÕIGILE!

Olev:)))

ahvgepards, 2005-12-31 12:22:08

Kas kirik on vaid kristlik institutsioon , ehitis, kogudus või võib kirik olla ka mõne muu religiooni pühakoda.

Eks kirik ongi mitmedimensionaalne, aga inimestel on komme need dimensioonid omavahel segamibni ajada nagu Toots köstri peenramaaga tegi, ikka sellepärast kuidas suuremat saaki välja võluda. Kuigi tavaliselt ei too suurem arv seemneid sugugi mitte suuremat saaki.

Aga huvitav teemakäsitlus on siin ikka, artikkel räägib pühadest, aga kommentaarium rohkem sellest, keda oleks tulusam pühade auks risti lüüa. see vist ongi pühade tabamine.

andrus, 2005-12-31 13:00:09

kirik on tänatavakeeles kristlik ehitis

kirik - palvemaja, tsässoviina jms

sataniste ei registreeritud põhjusel et nad tahtsid pruuki nimes sõna kirik

just sel põhjusel et kirik on kristlik termin

andrus, 2005-12-31 13:02:34

ja kirik on ka kristliku institutsiooni üldnimi

nät

eelk

levi, 2005-12-31 13:45:48

Kas on krikut ilma kristluseta?

Kindlasti on, ka ihu mõttes, kuid mitte hoone tähenduses.

Kuid kirik hoonena on tõepoolest ainuomane kristlusele elik ühele kindlale kultuurile, mida tähistatakse mõistega ‘kristlus’.

Siinjuures küllaltki huvitavaks asjaoluks ka see, et sõna ‘kirik’, tähistamaks hoonet, on sündinud tegelt valest arusaamast mõistesse ‘kirik’. Ja nii see eksliku tähendusega käibele läinud ongi, omandades ‘kirik’ tegeliku tähendusega sünonüümse sõnakuju, ehkki nende mõlemi mõiste sisu on tegelt kardinaalselt erineva tähendusega. Isegi võiks öelda, et need on omandanud lausa vastandliku tähenduse. Kummaline on sinjuures veel see, et see väärastunud ‘kirik’ vorm (tähistamaks hoonet) on omandanud suurema omaksvõtu, kui ‘kirik’ ecclesia (kogu) tähenduses. Võimalik, et selline asjaolu peegeldab lihtsalt maailma üha suuremat nn jumalaideaalist võõrdumise protsessi, mille tähistunnuseks ongi mõiste ‘kirik’ (hoone tähenduses) kasutuselevõtt ja üldkasutatavus selle ‘kiriku’ kohta, mis tegelt ja oma olemuselt on väga vähestele mõistetav ja arusaadav üksnes ecclesiana (kogu tähenduses), mitte aga hoone ega ka mingi piirkonna ja tähtsündmuse (pühad) pidamise kohatunnusega.

Küll aga võiks asja vaadata ka sellest küljest, et ‘kirik’ ecclesia tähenduses hõlmab paratamatult endasse mõiste ‘kirik’ hoone v piirkonna tähenduses, ehkki see on mu meelest pisut eksitav Teisisõnu: mõneti võiks öelda, et ‘kirik’ hoone ja piirkonna tähenduses võib siis tuleneda mõistest ‘kirik’ (ecclesia tähenduses), kui hoonet ja piirkonnatähist ei lahutata mõistest ‘kirik’ (ecclesia tähenduses) sel põhjusel, et ‘kirik’ (ecclesia tähenduses) teeb midagi (näiteks peab missat) ‘kirikus’ (hoone tähenduses), mistõttu see muutub üheks ja ainumaks ‘kirikuks’ ecclesia tähenduses. Elik siis nende 2 mõiste eraldi käsitlemine viib ‘kiriku’ mõiste õige sisu muutumuseni sisuliselt vastandlikeks.

levi, 2005-12-31 13:48:21

A kirik ecclesia tähenduses on olemas ka väljapool kristlikku kultuuri. Ehkki seda otseselt nii ei nimetata.

levi, 2005-12-31 13:54:07

Niiet kui rääkida asja olemusest (ja selles ma just räägingi), siis põhimõtteliselt on olemas ka juudi-, allahi jne usuliste ecclesia elik kirik (kogu tähenduses), mille teenistusi peetakse ka näiteks sünagoogides, mošheedes, templites jne konkreetsetes kohtades.

levi, 2005-12-31 14:07:41

Igaks juhuks lisan veel seda, et mõiste ‘ecclesia’ ei ole üldsegi kristliku päritoluga. Küll aga on kitsamalt kristliku päritoluga nn evengeelne ecclesia (kogu, kogunemine)- vt. 1 Kr 11,18, mida seostatakse otseselt kristliku evengeeliumite kuulutamisega sellises vormis, nagu see algkristlikul ajal tavaks oli.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-12-31 14:40:09

Vaevalt arhiivisügavustesse kaevama minnakse- sestap kopeerin ka siia. :))

TALVEHAIKUD

Andres Ehin

Külmunud õunas
suigub kaame ussike
viimsesse unne.
*
Nii pime on päev,
Üksik piisk vaid helendab
tumedal aknal.
*
Talv tuli äkki.
Lehe langemist lumme
kuulan ööd läbi.
*
Tüvedetume
on kuuskede oiatus
tuisuses metsas.
*
Oma silmades
jäälille mõtlen valmis
uue aasta eel.

W, 2005-12-31 15:08:58

sataniste ei registreeritud põhjusel et nad tahtsid pruuki nimes sõna kirik

Levi jutust aga ilmneb, et kirik ja kogudus on tegelikult ühetähenduslikud mõisted.

Kui ägedalt aga sõna “kogudus” kõigile uskudele peale vägistati on kõigile teada. Maausuliste hädakisa kandus taevavõlvide alla ja põrgu põhja.

Satanistidel põlnd aga koguduse vasta midagi.

Ma arvan, et kristlased kimbutavad sataniste puhtast kadedusest. Jumal on neile andnud usu, mida kristlastel aga nappima viimseil ajul kipub, eriti asjapulkadel, nonde hulgas on uskmatus suisa epideemia mõõtmeid võtmas.

Uuk, Andrus, 2005-12-31 15:09:28

et naised teatud perioodel selle kirikuõpetuse järgi roojased on PK sõnul

jah raske ta on aga tõsi kas pole?

Küllap vist. Vana kooli järgi ei tohi naesed tõesti “noil aegadel” armulaual käia ja nt ristitud saada. Juutidelt ülevõet arusaam. Ei usu, et sest tänapäeval väljaspool kloostreid just liiga palju kinni peetakse. Statistika puudub. :)
Sõltub konkr inimesest. Seadus ikka inimese jaoks - oikonomia.

Ah arvad, et peaks apologeeti panema. Ehee...
Loll olen küll, a eriti järjekindel ehk mitte.

Uuk, Andrus, 2005-12-31 15:16:17

Lähis-Idas ei tohtind (ja ei tohi) noil ajul naine kodust ninagi välja pista, tiivakestest rääkimata.

Padre J., 2005-12-31 15:19:48

Kui ägedalt aga sõna “kogudus” kõigile uskudele peale vägistati on kõigile teada. Maausuliste hädakisa kandus taevavõlvide alla ja põrgu põhja.

Hädakisa on pisut üle pakutud määrang.

Õigustatud nurin tõusis aga tõesti- koguduse mõiste kõigile usuühendustele peale surumine on tegelikult räige ja teadlik usuvabaduse rikkumine.

Sellised jesuiitlikud kavalused ei tee meie kristlastest vendadele ja õdedele teps mitte au ega suurenda austust nende maailmavaate vastu.

Uuk, Andrus, 2005-12-31 15:20:25

A öösel tõmbasid vee peale küll...

Ikka püha vee. :)