Via.ee

b-b, kas valimispropaganda ka siia jõudnud?, 2005-09-21 14:36:17

Keegi siin lubab juba pikemat aega Head teed, aga isegi kehva kohvi pole pakkunud.. :(

Head teed, 2005-09-21 14:46:04

Ütlen teile, mateeriakummardajad, veel midagi, aga see on juba kurbnaljakas.

Iga normaalne inimene, kes nii pingsalt ja aastaid eitab midagi nagu teie, hakkab paratamatult otsima seda, mida jaatada. Inimene ei saa ära elada vaid eitusest, inimene vajab jaatust, jaatavat alust oma elule. Võite öelda mida tahate, kuid teie lõputud eitamised on teidki tegelikult viinud jaatuse otsimisele, selle otsimisele, mis on väärtus teie eneste elus.

Kurbloolus on selles, et kuna te olete end sedavõrd üheselt positsioneerinud materialistidena ja nii järjekindlalt eitanud kõikides religioossetes mõttevahetustes Jumalat ja üldse vaimseid väärtusi, siis te häbenete iseenda ja maailma eest oma vaateid muuta. Teine paradoks on selles, et kui te isegi söandaksite esineda mingi positiivse vaatega, mis esitab mingit jäävat väärtust, siis oleks kõigile koheselt selge, et kõik, mida te kirjutate, on 1000 aastat varem ja 1000 korda paremini juba religioonide poolt ära öeldud - te osutute vaid selle armetuteks kordajateks, mida iga religioosne inimene teab niigi. Te ei suuda midagi väärtuste kohta ära öelda, mis poleks juba religioonide poolt ära öeldud. Sama lootusetu oleks kellelgi loota, et ta leiutab kusagil põlveotsas uue füüsika väljaspool juba olemasolevat füüsikat!

Nii olete end mänginud oma fanatismis ja rumalas eneseuhkuses olukorda, kust polegi väljapääsu - teie uhkus ei luba teil jaatada religiooni ja selle esitatud eluväärtusi, kuid teil pole ka üldse võimalik mingitest teistest eluväärtustest religioossete asemel rääkida, sest religioonides on kõik juba ammu olemas ja põhjalikult ära selgitatud.

Nii te oletegi end määranud eitama, eitama, eitama, suutmata kunagi midagi loovat öelda ja avada, sest teie uhkus ei luba teil oma positsioone muuta ja kui te seda isegi teeksite, siis teie ehe rumalus seles valdkonnas oleks kohe päevavalgel.

Minu kurb “Ha ha ha” selle kõige peale...
Ja head oma aja ja enese tapmist teile.

Andrus, 2005-09-21 14:47:36

ma lähen ka

juba koffridki pakitud

asutan end teele

b-b, Ja head oma aja ja enese tapmist teile., 2005-09-21 14:48:04

Hea inimene soovib ikka head enese tapmist teisele :)

b-b, Andrus, 2005-09-21 14:48:38

Kas isegi Sina siis enne kohvi ei paku?

Andrus, 2005-09-21 14:49:31

keegi siin inimesi mateeriaks ja enesetapjateks ühtekokku kuhjab

nimi võiks olla tal mitte head teed

vaid siis ehk pigem Joss või buldooser

või ega ometi HK?

ei või olla

Andrus, 2005-09-21 14:52:04

saab birgit pardon

kui ilusad radioaktiivsed bikinid seljas siis ikka saab
kofet ja värkki

brigitte bardot, Andrus, 2005-09-21 14:54:11

mu radioaktiivsed bikinid on täna puhkusel, panin hommikul kogemata interaktiivsed, aga ehk pole sellest lugu..

värkki saad siis, kui mu nime ykskord õieti kirjutama õpid.. ;)

P.S
Musi!

nipitiri, 2005-09-21 15:03:55

kes igatses?
*
/pane autori nimi otsingusse ja...
*
http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=1940&highlight=
http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=2043&highlight=
jne

brigitte bardot, mis kes igatses?, 2005-09-21 15:05:30

mina igatsesin.. :)

ma juba pool sajandit ootan ja igatsen Andrust Rooma linnas, aga tema alles nyyd pakib koffreid, nurjatu.

http://www.imdb.com/gallery/mptv/1376/Mptv/1376/2043_0147.jpg?path=pgallery&path_key=Bardot,%20Brigitte

nipitiri, 2005-09-21 15:15:30

seal Rooma linnas juuakse vist expressot...
http://www.imeltron.com.br/IMAGES/PRODUTOS/17-316.jpg

Andrus, 2005-09-21 15:19:33

interaktiivsed bikiinid huvitav huvitav

levi, Maila, 2005-09-21 15:22:10

Kirjutajaid siin tõepoolest ei ole eriti palju. Lugejaid ja sissevaatajaid on septembris kolme nädala jooksul olnud 3500.

Ma ei usu, et need on kõik erinevad 3500 lugejat. Kui aga oleks, siis resp. see oleks ikka tõesti siis kõva sõna.

Kuid samas teginka kiirelt ühe rehknuti. Nimelt, kui iga päev oleks 10 ühte ja sama lugejat-kirjutajat (püsikliendid), kes 10 x päevas kasvõi korraks kiiks sisse, et vaadata, kas miskit ka uut on, siis saaks 10 x 21 p = 2100 korda. Seega puudu jääb veel 1400 elik 6,666..korda päevas per nägu. Asi see siis ära põle. Kuigi ma ei loe, mitu korda päevas sisse kiikan, kuid mõni päev küllaltki sagedasti. Mul on lihtsalt komme mitte hoida korraga lahti mitu akent.

A see rehknut oli nii sama jutujätkuks.

brigitte bardot, huvitav-huvitav, 2005-09-21 15:25:59

Rooma Rooma, siis näed.. ;)

Täielik postpoliitika, ma ytlen!

DiaTheo, 2005-09-21 15:32:52

Levi

Maila on tavaliselt täpne oma väljendustes. Ma ei usu, et ta klikid “lugejate ja sissevaatajatega” samastas!

Küllap klikke ikke palju-palju rohkem kokku tuleb.

Mooz, 2005-09-21 16:02:17

õeluss soovib head
see on tema roll
tema meelituste peale
õuna ampsab loll

kaak, 2005-09-21 17:09:50

No eks ta ole.

Kohe, kui kusagil “ajutisi raskusi” on...ilmub kohale surmaingel oma surmigavate, hallide ja mõttelagedate jutlustega.

Ürgpatune on saanud moraliseerijate kuningaks. Tegelikult väga piibellik.
Seekord on isegi kahjurõõmu päike tema loovat teed sillerdanud.
Ornitoloogia on huvitav teadus...aga kalad on veelgi huvitavamad.

Kuule Kingo...kas oled kade või?

RJR:i ja Andrust austavad isegi “ateistid”.
Olgu nad kasvõi sada korda usklikud või kanoonikud...nende sõnadest hõljub inimlikku soojust ja hingelist haritust.

RJR solvus...ja tal on selleks täielik õigus, oleme kõik eelkõige inimesed. Minule tema kirjutis näiteks väga meeldis...ja seda paljudel põhjustel.

Aga noh...see ju õnneks vaid virtuaal.

Elukutselise pensionärist vagunisaatja puhul on see kahjuks realiteet.

Nimelt hingeline harimatus, kadedus ja väiksus.

Lilleke, levi, 2005-09-21 13:32:07, 2005-09-21 17:39:05

Kas poleks siis ausam Iron Chef'i konkurs korraldada ja alles siis otsustada, mis on hea;)

jpk, 2005-09-21 17:48:49

Mis jama? Miks siin ei räägita 40.aastast? See ju ometigi poliitika.

Nu ma teen siis ise otsa lahti ja pasteerin Riho Lahi 1972. aastal ilmunud poolprohveteeringu.

Hirmus unenägu.

Seekord oli mu kallis naisevend Juhan kohe mitu päeva meil. Tuli linna hambaid tohterdama. Neil seal kolhoosis käib hambaarst ainult üks kord nädalas. Igal teisipäeval. Aga Juhan ütles, et tema hambad valutavad reedel ja laupäeval ka. Siis näri või raudnaelu. Nüüd siis laseb linnas aukudele punnid ette panna ja mõned viletsamad uutevstu vahetada. Ega see inimese suuvärk ole mõni traktor, et tagavaraosasid ei ole.
Eks me siis õhtuti arutasime neid maailma asju. Et kas see ÜRO ikka saab Iisraelist jagu ja kas lennukite ja inimeste röövijate vastu tõesti siis mingisugust rohtu ei leita. Ja kui kaua see verevalamine seal Vietnamis kestab.
Juhan on niisuguste küsimustega hästi kursis. Tema loeb ajalehti jqa kuulab raadiot. Maal nüüd sügiseti pikad õhtud, mis sa muudki teed. Und ju ka lõpmatuseni pole.
“Kui õhtul sängi heidad, siis mõte muudkui jookseb nende maailma probleemide ümber ja oma elamise ümber ka,” kurtis Juhan.
“Mis sinu elamisel-olemisel viga? Kolhoos jõukal järjel. Endal hea sissetulek. Rahakott taskus kui nuumhärg. Naine sul kah juhtus hea tööinimene, tütar hakkab varsti oma käe peal elama. Ei mina saa aru, mille üle sa kurdad?”
“Nojaa, või siis teine inimene teise hädadest midagi teab. Vaata, vanadus tuleb peale ,aga ikka veel logista bussiga linna ja linnast tagasi. Ükskord tahaks ka oma auto istme alla saada. Mul juhieksamgi tehtud. Nüüd oota seda “Žigulit” nii et silm sinine. Mine tea, kas saabki nii pea?”
“Ei saa nii palju seda va krabisevat kokku?”
“Hähh! Raha poolest võiks “Volgagi” rehe alla ajada, kui ainult kusagilt saaks. Kas varemalt ka seda oli, et autot ei saanud osta? Kui ei viitsinud ise poodi minna välja valima, siis korraldati su kodu akna alla autode paraad. Sul endal polnud vaja välja minnagi, muudkui näita näpuga läbi akna, et see…”
hakkasid sa juttu kust otsast tahes, ikka venis see auto peale. Paistis, et see vaevas Juhanit rohkem kui hambavalu. Sängiski ähkis ja puhkis alati poole ööni nagu metsaveo traktor.
Ükskord hommikupoole ööd lõi Luise mulle küünarnukiga ribide vahele:
“Mine vaata, mis selle Juhaniga lahti on! Ägab ja oigab nagu hakkaks surema.”
“Mis muud, kui sõitis oma autoga voodist põrandale,” arvasin mina ja ajasin püksid jalga.
Läksin teise tuppa. Juhan istus sängiveerel ja pühkis tekilinaga higi. Ise näost plass ja laskis üle kere halli nagu marutaudis võsavillem. Ma kohe ehmatasin ära ja läksin join köögis klaasitäie suhkruvett. Et siis ei tee ehmatamise tõbe külge ega midagi. Ise olin suures mures, et kust sa hing nüüd südaöösel telefoni juurde pääsed, et kiirabi kutsuda. Et kel seda tüli ja õiendamist vaja. Olgu pealegi, et Luise vend, aga inimesel endal peaks ikka nii palju arusaamist olema, et külasse ei tule põdema. Küsisin siis Juhanilt, et kust tal valutab? Vast saab sooja kotiga hakkama. Mul hea kott, käib elektriga.
Juhan plagistas hambaid kui hunt:
“K-K-käi põ-põrgu oma ko-ko-kotiga! Too mu-mulle pa-parem üks täis suhkruvett!”
andsin siis vaesele kannatajale klaasitäie suhkruvett ja küsisin:
“mis hirmus elukas sulle kallale tikkus?”
juhan tõstis särgisaba üles ja hõõrus linaga kõhtu ning rinda higist kuivemaks.
“Ptüi, kurat! Hea, et see kõik unes oli.”
“Mis asi?” Muutusin mina uudishimulikuks.
“Noh, ei mäleta enam hästi, kuidas see juhtus, aga oli sedamoodi, et kusagilt oli tulnud korraldus, et kõik läheb sedaviisi tagasi nagu 1940.aastal. et pole nõukogude võimu ega kolhoosisid. Rootsist pidid tulema uued ministrid ja muud asjamehed. Kõik pidid oma talud ja majad, reed ja rattad, loomad ja lutikad tagasi saama. Täpselt sama palju kui vanasti.
Noh,mina sain ka oma talu tagasi. Kõik mõõdeti täpipealt samuti välja nagu enne. Ainuke viga oli see, et minu krundisisse enam karjamaad ei jäänudki. Puhas põld. Eks kolhoos laskis seal oma uudismaad teha.
“Ega sest pole midagi, eks lase uuesti võsasse kasvada!” trööstisid maamõõtjad. Oma Miku ja Miira sain tagasi, kolm lehmakonti ja kaks mullikat, seitse lammast, kaks kesikut. Täpipealt nagu enne soda. Kuramus, kus mul oli hea meel. Juuli keksis tinnat tantsida ja tegi ametimeestele munaputru. Mina jälle ajasin palitut selga, et lähen toon keskuse juurest poest selle rõõmu peale suutäie söögialust. Aga maamõõtjad hakkasid naerma, et kus sul seal enam see pood või keskus? Eks sa peaksid teadma, et nüüd on nagu vanasti, pood kahekümne kilomeetri taga linnas.
“Kaua ma seal linnaski käin. Meil siin tihe bussiühendus.”
“Mis buss sul siia kolkasse käib? Logista aga hobusega!”
Eks siis tuli meelde küll, et vanasti tuli linna ikka hommiku koidu ajal hakata logistama, et õhtul aegsasti tagasi jõuaks.
Pidasime siis pidu ilma kärakata ära.
Teisel päeval hakkasime iseseisvat elu elama. Juuli käsutas:
“Pane hobune ette ja anna raha! Ma käin linnas ära. Toon leiba ja üht-teist, mis majapidamises vaja. Meil pole ju enam lüpsikut ega leivaastjatki alles.”
“Ei raha taha asi seisma jää,” ütlesin mina ja läksin kummutisahtli juurde, et võtan sealt niipalju kui vaja. Aga sahtel oli tühi nagu 1940. aasta kevadel, kui vallamaksu tasumiseks tuli pangast järjekordset laenu teha.
Ei saanud sellest lopsust veel toibudagi, kui tuli vallakasak ja pistis mulle pihku teate:
“Teie laenu tähtpäev on nädala pärast. Kui selleks ajaks laenu ära ei tasu, laseme veksli protestida ja arestime teie vallasvara.”
Juuli lõi käed silmade ette:
“Issand, millega me maksame_ Viljast uudseni ei jätku. Peame hakkama loomi müüma.”
“Ära selle pärast töina! Vekslit saab ju pikendada, kui raasike peaosa ära maksta.”
“Kust sa selle raasikese voted,” soigus juuli.
Sealsamas tuli teine mees ja pistis mulle uue sedeli pihku. Selles oli öeldud, et ehituslaen tuleb kohe ära maksta.
Seejärel tuli kolmas mees, kes lehvitas juba kaugelt mingisuguste aktidega ja karjus koleda häälega nagu lõukoer:
“Hüpoteegilaenu protsendidI Hüpoteegilaenu protsendid! Kähku! Muidu läheb talu haamri alla!
Tema selja taga tuligi kohtupristav ja tõstis tohutu suure haamri kõrgele, nagu oleks tahtnud sellega kogu talu laiaks lüüa.
Juuli kiljatas:
“Juhan, hoia alt!”
ma ärkasin selle peale üles, higine kui käkk. Ise värisesin kogu kehast. Nii hirmsat unenägu teist korda küll näha ei tahaks.”
Mees oli veel praegugi endast väljas ja peast segane. Andsin talle teise klaai suhkruvett ja tegin hoopis teist juttu:
“Ah siis kevadel tahad ikka auto ära osta?”
juhan ei vastanud midagi. Muudkui pühkis higi ja nohises.

Lilleke, 2005-09-21 17:48:52

Andrusele koffrisssse:
http://www.mobydick.ee/details.php?image_id=409