Via.ee

b-b, 2005-09-20 10:51:53

Aga siiani on vaielus olnud hää ja äge, just nagu rubriigis ‘postpoliitika’ olema peabki. Tuld!
:)

Professor H.K., 2005-09-20 11:19:52

Harri Kingo: Jätsin viina, et mitte surra

Iga hetk elust on kaine peaga palju rohkem väärt ja ilusam, õigem ning tõesem, leiab joomisele lõpu teinud Harri Kingo.
Mati Hiis

Kuus aastat liigjoomisega kimpus olnud endine telemees Harri Kingo soovitab alkoholisõltlastele vaid üht: «Ärge jooge üldse mitte midagi!»

«Olen alt läinud sellega, et pärast üht õlut võtan järgmise, sest esimene ei teinud ju midagi,» räägib Kingo. «Teisel õhtul võtan kaks. Kolmandal kolm. Viiendal õhtul ostan juba pudeli viina,» kirjeldab ta alkohooliku elu. «Alkohoolikuna petad ennast kogu aeg. Lõpuks pole sul enam kellestki kinni hoida.»

Joomakirg on surmahirmust üle

«Lõpetasin joomise, sest ei tahtnud surra,» tunnistab nüüd Tallinna perekonnaseisuametis paaripanijana töötav Kingo.

Tema sõnul pole joodikul psüühilist pidurit, mistõttu ta võibki end surnuks juua. «Alkohoolik sülitab oma elu peale. Tal on ükskõik. Tema soov juua on suurem kui surmahirm,» kinnitab Kingo, kes 1998. aastast pole enam tilkagi kanget kraami suhu võtnud. Varem on ta SL Õhtulehele tunnistanud, et 1980ndate lõpus ETVs töötades oli ta vahel purjuspäi isegi ekraanil.

Nüüd on Kingo minevikuga lõpparve teinud ja elu läheb edasi. Siiski on ta valmis andma nõu neile, kes mõistavad, et alkoholism on raske haigus. Joomahaigeid on Eestis arstide sõnul ju tervelt 100 000...

Kingo tunnistab, et just anonüümsete alkohoolikute (AA) gruppi minek aitas tal joomisest võitu saada - koos on kergem pahele vastu seista. «Grupi kümnest inimesest viis olid eestlastele tuntud. Nad ütlesid: «Me juba ootasime sind!»» meenutab Kingo elu murdepunkti.

Praegugi oleks ta valmis alkoholisõltlase käekõrvale võtma ja ta «Eesti kalleimasse klubisse» (nii nimetab karskeks saanud Kingo AA-liikumist) viima.

Alkohoolik joob selleks, et poleks halb

Alkoholismi tunnuseks nimetab Kingo suhete sassiminekut. «Töö ei saa õigeks ajaks tehtud, kodus on skandaalid ja sõpradele ollakse võlgu.» Joomarlusest vabanemisel on tema sõnul aga esmatähtis, et inimene endale joomahaigust ise tunnistaks. Alkoholismi tunneb ära sellest, kui ei jooda enam lõbu pärast, vaid selleks, et poleks halb.

Ühele hiljuti hotellis märatsenud nimekale näitlejale soovitab Kingo samuti AA gruppi. «Need on ilmse alkohooliku teod. Aga mees ise vist ei näe selles ohtu,» nendib ta.

Endist telediktorit pahandab, et rahva kainus riiki ei huvita. «Tahetakse absurdset olukorda: jooge, aga pidage piiri!» mõtiskleb Kingo. Tema arvates peaks riik vägijoogimüüki rangemalt piirama. «Kui inimene juba on alkohoolik, pole tal mõtet joomise põhjustele mõelda, sest loll on see, kes põhjust ei leia.»

Alkoholismiga seotud suurimaks valeks peab liikumise Alkoholivaba Eesti Tallinna ja Harju piirkonna juht arvamust, et joomatõvest saab paraneda. «Võrdlen alkoholismi psüühilise invaliidsusega,» ütleb ta.

Ka olevat enesepettus joomise katkestamine - «See on ju endale lubaduse andmine, et teatud aja pärast hakkan jälle jooma!» - ja lahjematele jookidele üleminek.

Kuidas avalikkus mõjutab suhtumist alkoholilembusse?

Joobnult roolist tabatud endine tippujuja Indrek Sei: «See ei mõjuta ilmselt kuidagi, kui mind roolist maha võetakse. Pigem on oluline, milliseid järeldusi inimesed sellest teevad. Mulle isiklikult on kuue aasta tagune vahejuhtum väga hästi mõjunud - sest ajast pole ma ühegi liikluseksimusega politseisse sattunud.»

Joobnult autoroolist tabatud ja seepärast välisministeeriumi kantsleri kohalt minema löödud Indrek Tarand: «Jah, mõjutab. Aga kahjuks nuripidiselt, sest millegipärast arvatakse, et kui nemad võivad, siis mina võin niikuinii. Mäletan ka valitsuse istungit, kus minu ametipostile jäämist arutati. Seal öeldi mulle, et kui me sind ei vabasta, anname rahvale vale signaali. Kui vabastame, näitame, et võitleme liigse alkoholitarbimisega.»

Korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk vastas SL Õhtulehe küsimusele «Kas autoroolis purjuspäi politseile vahele jäädes oli teil oma korvpallikooli õpilaste ja nende vanemate ees piinlik?» nii: «Eriliselt piinlik polnud. See polnud ju tahtlik. Ma ei läinud pärast pidu kohe rooli. Pigem oli valearvestus, sest olin seitse tundi maganud ja jamps polnud organismist veel välja läinud.»

Ukrainast ja Venemaalt tagasi kutsutud suursaadik Tiit Matšulevitš : «Variseri ei saa ka mängida, et kui näen vastuvõtul fotograafi, peidan klaasi selja taha või lasen kelneril ära viia. Pigem tuleks inimestele õpetada alkoholiga piiripidamist ning kvaliteetsemate jookide tarbimist. Klaas punast veini pole küll kurjast.» Kadri Paas

86% eestlaste arvates juuakse meil ülearu

Konjunktuuriinstituudi värske uuringu järgi arvab 47% eestlastest, et meil juuakse palju, ning 39%, et isegi liiga palju. Samas on eestlane enda vastu leebe: 61% joob oma arust vähe ja 21% mõõdukalt.

73% rüüpab vägijooke seltskonnas, 66% leiab neist abi lõõgastumisel ning pinge mahavõtmisel. Iga teine tunnistab, et vägijoogid maitsevad talle.

64% eestlaste meelest peaks joomise vastu midagi tegema joodik ise, 97% aga leiab, et alkoholipoliitika muutmisel peaks noortele rohkem vaba aja veetmise võimalusi looma.

Samuti peaks koolis joomise kahjulikkusest rääkima, spordivõistlusel vägijookide müügi keelama ning üldist alkoholireklaami piirama.

DiaTheo, 2005-09-20 11:37:50

Nooo.. ja edasi?

Mis edasi, tagasi ikke!

Tagasi sinna, kus arvati, et poliitika üks klaaride seaduspärasustega ettepoole determineeritud sündmuste ahel on. Üritasin öelda, et kui ongi, siis on vähestele antud seda tulemuslikult märgata. Punkt.

toomas, 2005-09-20 12:18:00

Et Eesti taasiseseisvumine oli juhus?

Kui nii mõelda, siis võtame endil ise mõtestatud tuleviku võimaluse ära.

rjr, 2005-09-20 12:22:46

Nüüdismaailm ei ole Marshall McLuhani poolt unistatud suur küla, vaid vägagi eriilmeline: kohati post-, kohati moderniseeruv ja kohati isegi traditsionaliseeruv maailm, kus ühtsed on vaid mängureeglid.

Globaliseeerumine pole midagi muud kui liberaalse mudeli üleilmastumine. Uus majandus on juba globaalne majandus.

Uue majanduse peamiseks tunnuseks on vana Karl Marxi kapitalismiparadigma, mis rääkis töö ja kapitali liidust, vahetumine uuega, milles turg määrab kõik - Market discounts everything

Finantsguru George Soros on öelnud, et turg ei ole ebamoraalne – ta on amoraakne.

Moraal üldse on moderniajastu mõiste, sest ta on seotud suurte narratiividerga.

Traditsioonilises ühiskonnas on sakraalsus, pühadus ja sellest lähtuvad tabud, käsud-keelud.

Sorosi parafraserides võime öelda, et Tänane majandus pole ebamoraalne, ta on amoraalne.

Turumajanduses ei kehti moraali- vaid mängureeglid (Vt. ka nn. Hanschmidti ja Savisaare juhtum).

rjr, 2005-09-20 12:25:52

DiaTheo, 2005-09-19 18:20:44

Politeia on saksa filosoof Karl Shmidti (1888-1985) poolt sisse toodud termin tähistamaks poliitikat ...

Ennist sai Politeiaga seoses Platonist räägitud ...
————————————————

DiaTheo - Shmidti mõte oligi kaasegase paragmaatilise poliitika käsitluse kõrvale, mis on nii või teisiti seot riigiga, tuua taas antiikfilosoofide avar politeia, mis kui holistlik nähtus hõlmaks nii Platoni ideede kui asjade maailma.

rjr, 2005-09-20 12:31:14

Politeia on alternatiikontsept poliitika kõrval, mids nõustub nii Platoni filosoofia kui Aristotelese käsitlusega inimesest kui zoon politiconist ja millel on oma iseseisev ontoloogia.

Politeia on primaarne riigi, võimu jne. ees.

b-b, 2005-09-20 12:39:47

No postpoliitikud, kas te ikka märkasite?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=11225473

b-b, 2005-09-20 12:43:43

b-b, 2005-09-20 10:51:53

paistab kyll, et selles kommis ära sõnusin, ja tuli krt tulebki :(
teinekord soovin tõrva.

jajah, toomas, 2005-09-20 12:18:00, kes teab, kes teab.. Aga ei usu siiski, et juhus.

DiaTheo, 2005-09-20 12:53:26

Mina ei tea Schmidti poolt tehtust midagi. Ta võis ju tõepoolest “politeia” mõistet mugandada, kitsendada, laiendada, mudida, masseerida ... midaiganes, aga mitte “sisse tuua”. See lihtsalt oli ammu enne teda “sisse toodud”.

Politeia on alternatiikontsept poliitika kõrval...

Et siis ikkagi ... huvitav, kas ubinad on viljapuude alternatiivkontseptid?

Politeiat on tõlgitud kui "res publica", näiteks.
Politeia=vabariik, näiteks.

Ja kui nüüd ütelda, et

"res publica" on alternatiivkontsept poliitika kõrval,

mida siis sellega öelda püüti? Nonsens. Sedasama veelgi selgemalt, kõikidele arusaadavalt väljendades, on see - postpoliitika pragmaatilise ontoloogia invariantne teisendus prepoliitilisse asjaderiigi sakraaljurisprudentsi.

b-b, 2005-09-20 13:27:12

Noneh, DiaTheo viimase kommi viimane lause oli selgemast selgem :)))

Kogu artiklile ongi mul ette heita liigset ja põhjendamatut võõrsõnalembelist hämamist, kogu asja saanuks autor ju palju-palju selgemalt väljendada. Sellisel kujul paraku oli lugemine ysna tyytav ja väsitav. Millest on kahju, sest midagi olulist meile ju öelda taheti.

DiaTheo, 2005-09-20 13:48:53

Hea, et sa selle välja ütlid, B-B. Ma ei saand seda teha, sest 33338 võib reisil katkematult luksuma hakata - ma nimelt istusin eelmises artiklis samas küsimuses teispool lauda, Numbrimehe vastu ja autori poolt:-))

kogu asja saanuks autor ju palju-palju selgemalt väljendada ...

Võimalik, kuigi päris kindel ma selles pole. Mul jäigi tihtipeale iva leidmata. Tekkis kahtlus, et keelekalambuuride välist iva, mis ka “palju lihtsamalt” väljendamist oleks talunud, polndki olemas.

b-b, DiaTheo, 2005-09-20 13:51:48

No numbrimees on veel omaette juhtum, kui mitte suisa paranähtus, häid reisi talle :)

DiaTheo, 2005-09-20 14:01:16

Mnjah ... iseküsimus, mis ta nendega peale akkap, kui kohtappki. Ruttab Hele osundatud riistapoodi, et 1 cbm täpsusega GPS hankida ja leitud reite maailmakoordinaadid sobivas täpsusklassis fikseerida:-)))

rjr, 2005-09-20 14:12:51

võik selle politeia nimetada ka poliitiliseks teoloogiaks - siis oleks eh veel täpsem, mida selle all silmas pean

rjr, 2005-09-20 14:17:59

POLITEIA – SEE ON POLIITIKA PLUSS METAFÜÜSIKA

priit kelder, 2005-09-20 14:22:03

rjr, soovitaksin olla vägagi ettevaatlik sõna “teoloogia” kohandamisel millelegi mõistustvajavale. ‘Õpetus jumalast’ kõlab kole õõnsalt ega oma tõsikäsitluslikku alust just oma vasturääkiva peapostulaadi tõttu. Proovi midagi asisemat juurde luuletada.

DiaTheo, 2005-09-20 14:24:48

:-)))))))))))

14:24, ei olnud, 2005-09-20 14:25:50

ehho 14:22-le

1!, 10!, 2005-09-20 14:26:35

100!