Postpoliitika
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 1128 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1128]
Andrus, 2005-09-29 12:42:59
Ei maksa sõbrad virtuaali katsekeskonnana alahinnata. Et siin saab üksnes realismivõtmes tõe korrespondentsiteooriat ajada. Jah, võimalikult ühesed ja üheselt tõlgendatatavad seosed võidavad alati “kinnastud kunaradid” (kui rjr tsiteerida).
Samas oleks maru igav kui kõik ja alati ühesugust ühevalentset ratsionaalset iba ajaksid.
Ausalt. Kas teie ei arva nii?
Ikka homo ludensit tuleb kah vähehaaval sekka visata. Kus on Peeter Liiv? Tema vähemalt nõustuks minuga, ma olen kindel.
b-b, Helele, 2005-09-29 12:54:06
Täna bäike-bäike ei paista, bilvitab-bilvitab.. tegelt on sigakiire.. ;)
Andrus, 2005-09-29 13:02:53
kunaradid loe kuradid
sommer, 2005-09-29 13:05:13
Jeesus vajab inimeste õigeksmõistvat otsust nagu õhku. Tal ei ole sugugi ükskõik, kelleks inimesed teda peavad. See muudaks mõtetuks kogu Jeesuse tegevuse.
Kuidas Abiks sellest aru ei saa.
Andrus, 2005-09-29 13:14:40
Religiooni üks ülesandeid on alati olnud võimalikest reaalsuse seletusviisidest valida välja üks ning kuulutada see normatiivseks ja ainukehtivaks.
Igast dekonstruktsiooni meetodid on meile vähemasti heaks meeldetuletuseks sellest et reaalsust puht objektiivsel kujul ei ole olemas. Olemas on ta alati subjektiivselt mis tõsi küll kehutab end objektiivsuseks.
Peale muu on postmodern dekonstruktsiooniajastu kus tuleb dekonstrueerida ka brände, lisaks filosoofiatele ning brändiinimesi veel takkaotsa.
Kas pole?
levi, abiks, 2005-09-29 13:19:32
Ometi nad kukkusid läbi.
Mõneti on see ka tõsi, kuid ma siiski ei nimetaks seda üldsegi läbikukkumiseks. Võimatu on süüstada kedagi, kes ei saa olla süüdi selles, missuguseks ta on kujunenud olemasolevate tingimuste tõttu.
Kui aga nimetada seda läbikukkumiseks, siis ehk saaks sellist läbikukkumist nimetada kui tõekspidamiste ja eluviiside läbikukkumiseks.
Jeesus, nii nagu mina sellest olen aru saanud, ei soovinudki, et keegi läbi kukuks või et teised näeksid teiste läbikukkumist, vaid ta näitas, missugune on õige suhe Jumalasse ja ümbritsevatesse inimestesse.
PS. Igaks juhuks - ma ei ole su vaenlane.
Andrus, 2005-09-29 13:19:52
Elik kas reaalsust saab mõista vaid ühevalentselt. Näiteks kommarid ahju juhtum. Keskerakondlik dogmaatika näeb siin kohtuasja. Reformistlik pragmaatika kannatab ära. Teised aga ütlevad see on suhtumise mitte hukkamistehnika väljendus.
Vaat kus semiosis!
Pizza ahju! Leivad ahju! Praad ahju!
levi, DiaTheo, 2005-09-29 13:23:19
Ära provotseeri:-(
Tõesti ei mõelnud ega tahtnud provotseerida. Ütlesin seda täies siirusega, sest mul jäi selline mulje just toimuva tõttu.
Andrusele, 2005-09-29 13:25:08
Siin üks Abiks soovib selgelt juute ahju ajada.
Tasub vaid lugeda, kuidas inimene vihkab juute, peab neid luuseriteks, ebaõiglasteks.
Abiks on langenud oma võltsisuses nii kaugele, et isegi #tunneb kaasa# juutidele, sest nad olevat nii armetud.
Kui see ei ole allegooriline ahju ajamine, mis see siis on?
Hele, 2005-09-29 13:29:54
b-b,
baistku see bäike siis bilvede bäälgi :)
Hele, 2005-09-29 13:32:00
DiaTheo,
oled õigesti asjast aru saanud,
sul pole tõesti põhjust muretseda :)
levi, Andrus, 2005-09-29 13:33:21
Näiteks kommarid ahju juhtum.
Hea teema.
Minu arvates ei ole siin eraldivõetuna niivõrd oluline see, kuidas sellisesse ütelusse algselt suhtuti, vaid hoopis: mis on selle üteluse ütlejate tegelikuks motiiviks, ja alles siis, missugune on ümbritseva mõistmine ja reaktsioon. Seniks aga, kuni me motiivi ei tea, ei ole midagi tõsisemat võimalik järeldada.
Kuigi, mulle endale tundub, et need sellid ei mõelnud midagi head, vaid otseselt: kuna kommud on ohuks, siis õhutame kommude hävitamist, millega muuhulgas soovime saavutada rahva usaldust ja tunnustatust. Aga see minu mõte ei oma mingit kaalu, sest erinevaid motiive võib olla palju. Kasvõi seegi, et kommariks ei ole kommud, vaid internetis kommenteerijad.
Andrus, 2005-09-29 13:36:54
Jeesuse rehabiliteerimisest
Jeesusega sündinut tuleks kindlasti vaadelda ka juriidilise õiguse seisukohalt. Kas oli ta protsess sisuliselt ning protsessuaalselt korrektne või mitte? Ilmselt ütleks iga tänane jurist Jeesuse protsessi kohta et tegu oli äärmiselt keerulise kaasusega.
Kuigi Rooma riiki enam ei eksisteeri ei tähenda see et Rooma riigis läbiviidud kohtuprotsessid oleks õigustühised. Keegi ei väidaks ju midagi taolist Rooma abielude kohta, otse vastupidi pole andmeid sellegi kohta et Rooma riigi kodanikud kes kristlasteks said oleksid hakanud oma abielusid n.ö. üle laulatama. Vastupidi, abielud läksid edasi nagu enne – vahest ehk veelgi paremini. Ka ei ole ma kuulnud et Jeesust oleks kunagi rehabiliteeritud või ta sugulastele mingisugustki hüvitust makstud. Seega peaks Jeesuse kohta langetatud kohtuotsus siiani kehtima.
Jeesuse loos ristuvad mitmed õiguslikud jõujooned, ometi ei ole põhjust arvata et ta protsessis oleks rikutud mingeidki kehtivaid seadusi. Jeesuse sugulastel ega ta jüngritel pole siiani ilmselt kunagi mõtesse tulnud Jeesuse kohta käinud kohtuotsust edasi kaevata või vaidlustada. Erinevalt apostel Paulusest kes sünnijärgne Rooma kodanik oli ei saanud Jeesus ka keisri kohut nõuda.
Peale Jeesuse arreteerimist Getsemanis ülempreestrite väesalga poolt kuulati ta ka kohe nende poolt üle. Arusaama et süüdi- või süütuksmõistmise aluseks on kriminalistika mis omakorda objektiivsetele teaduslikele uurimistulemustele tugineb, samahästi kui ei eksisteerinud. Pigem oli tegu n.ö. kogukondliku õigusemõistmisega kus rahva hääl ühtlasi ka Jumala hääleks oli. Võime täna Pilaatuse ette kogunenud rahvahulka käsitleda kui omamoodi vandemeestekogu kes mitmel korral endale truuks jäi ja Jeesusele ikka vaid vaid ühte – surma, soovis.
Nagu me Piiblist loeme ja ka Mel Gibsoni filmist näha võime oli Jeesus ülempreestrite ees napisõnaline. Ometi andis ta küsimusele enda Jumala Pojaks olemise kohta “jah” vastuse nii ülempreestrile kui ka Pilatusele. See omakorda andis ülempreestrile võimaluse süüdistada Jeesust jumalapilkamises ning täie õigusega ta surma nõuda.
Seejärel viidi Jeesus Pilaatuse ehk Rooma Riigi kõrgeima kohaliku esindaja ette kes tegi oma parima et teda vabaks lasta. Kui Pilaatus tava kohaselt ühele surmamõistetule armu tahtis anda nõudis rahvahulk vabaks röövel Barrabast, mitte Jeesust.
Päästva õlekõrrena tundus Pilaatusele see et Jeesus oli pärit Galileast ning seega kuulus ta kohtuasi parajasti Jeruusalemmas viibiva Heroodese pädevusse. Sinna ta saadetigi. Kuningas soovis Jeesuselt imetähte, viimane aga keeldus temaga rääkimast. Tagasi Pilaatuse juurde.
Pilaatus laseb Jeesust tõsisemalt piitsutada. Mel Gibsoni tõlgenduses loodab ta et see ehk juutide südameid pehmendab ning paneb neid loobuma ta surmamõistmise nõudest. Seda ei sünni ning rahvahulga reaktsioon pekstud Jeesuse nägemisele on seesama, vahest ehk veelgi raevukam “löö ta risti”. Kui ülempreestrid Pilaatust keisrile kaebamise ja mässuga ähvardavad ei jää tal enam muud valikut kui lasta Jeesus risti lüüa.
Juurdluse ja protsessireegleid sealjuures ilmselt ei rikutud. Seega on Jeesus siiani, mässuõhutaja, maksude mittemaksmisele keelitaja, templilammutaja ja enda Jumala Pojaks deklareerija. Oma Jumala Poeg olemise väitega apelleerib Jeesus kaude veel kõrgemale kohtumõistjale kui ülempreester, nimelt oma Isale, Jumalale, endale. Võib öelda et Jumal Jeesuse läbi ülestõusmise ka omamoodi rehabiliteeris.
Formaaljuriidiliselt on Jeesus siiani rehabiliteerimata, samuti ei ole ka keegi kunagi ta õigusjärglastele mingit hüvitust maksnud. Kas ei oleks sellega nüüd, meie juriidilist korrektsust austaval ajal aeg tegelema hakata. Või oleme me juba leppinud sellega et ühes riigis kurjategijana surmamõistetu on paljudes teistes riikides siiani Jumala Poja seises. Kui me selles mingitki vastuolu ei näe siis las ta olla peale, siiski on hinges väike kahtlus ja küsimus selle kohta kas ei tuleks Jeesus viimaks ometi ka formaaljuriidiliselt rehabiliteerida.
Muidu õõnestab säärase paradoksaalse olukorra jätkumine viimati veel kogu meie riigi õigussüsteemi aluseid.
Andrus, 2005-09-29 13:42:41
Üldiselt on mul kõrini tõsimeelsete inimeste naljavaesusest ning ma protesteerin selle vastu lahkumisega.
Adjöööööööööööö!
Hele, 2005-09-29 13:59:30
Andrus, 2005-09-29 13:14:40
Religiooni üks ülesandeid on alati olnud võimalikest reaalsuse seletusviisidest valida välja üks ning kuulutada see normatiivseks ja ainukehtivaks.
Igast dekonstruktsiooni meetodid on meile vähemasti heaks meeldetuletuseks sellest et reaalsust puht objektiivsel kujul ei ole olemas. Olemas on ta alati subjektiivselt mis tõsi küll kehutab end objektiivsuseks.
Objektiivne reaalsus sisaldab kõiki subjektiivseid reaalsusi. Mõned neist lähevad ennasttäis ja kuulutavad objektiivse reaalsuse “juriidiliselt” olemattuks, ehkki see oma olemasolemist pidevalt “faktiliselt” meelde tuletab.
DiaTheo, 2005-09-29 14:02:03
Oki, levi! Mul on heameel tõdeda, et sul õnnestus mind ümberveenda.
http://www.hot.ee/mahapronkss6dur/, mahapronkss6dur@hot.ee, 2005-09-29 14:06:32
DiaTheo, 2005-09-29 14:06:52
Ilmaasjata tõmbasid saba keerdu, Andrus:-)
Minagi, näe, naersin kõhu kõveraks, kui seda sinu Jeesuse kaasuse-lugu lugesin:-)))))))
EA, 2005-09-29 15:04:58
äraspidine
Mis eetikat sa Jõerüüdi tagasiastumises näed? Jõerüüt kui endine kommunist solvus “kommarid ahju”-särgi pärast.
Kui kaitseminister astuks tagasi näiteks selle pärast, et vene lennukid Eesti kohal lendavad, siis oleks see arusaadav. Aga antud juhul näitab see juhtum vana kommunisti isiklikku solvumist, argust ja hirmu. Ja näitab seda, et ta peabki ennast kommariks.
Inimesed ei saa aru motiividest. Jõerüüdi tagasiastumises pole midagi õilsat, see on vana kommunisti isiklik solvumine.
Riigi kaitsmine pole ENSV Kirjanike Liit, kelle ülesandeks oli komparteid ülistavate värsside treimine.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1128]
Abiks, 2005-09-29 12:34:35
Jeesust pole vaja rehabiliteerida, ta saab sellega ise hakkama ja on juba saanud ammu. Õigemini - ta ei vaja seda, sest ta pole kunagi süüdi olnudki.
Lisaks, eks mõtelge ise - kuidas oleks võimalik, et madalam tase mõistab kõrgema üle kohut!? Sest rehabiliteerimine on samuti kohtumõistmine - vaid positiivse, õigeksmõistva ja süüst ning vastutusest vabastava lahendiga, kuid seegi on kohtumõistmine.
Veidi naljakas on, kui inimesed üritavad tõsimeeli Jeesuse üle kohut mõista. Juudid oma kohtumõistmisega olid teatavast aspektist koomilised, seda kuni kaastunde tekkimiseni välja nende vastu... ja amamoodi koomilised on ka need tõsimeeled, kes Jeesust siiralt ja ausalt rehabiliteerivad. Nende siirus ja ausus on seda tehes muidugi imetlust väärt, kuid mulle meenub keegi kirjanduslik tegelane, kes siis, kui vihma sadas, käskis vihmal sadada, ja kui päike paistis, käskis päikesel paista. Sama on nende Jeesuse rehabiliteerijatega - nad ei märka, et “päike paistab ja vihm sajab” nende kohtuotusetagi.