Via.ee

abiks iseleiutajale, 2005-09-27 11:32:49

Mina loodan, et sa teed siin nalja. Kui ei tee, siis on see küll sinu poolt täiesti tarbetu oma koduse elektriarve kasvatamine.

Hele, 2005-09-27 11:42:58

Ehk vägevad väitlejad tuleksid korraks teetuppa, seal on meil täna üks pisike pidu?

abiks iseleiutajale, 2005-09-27 11:48:59

Kirjutasin eelpool:

"Tõsi ka see, et eri budismi suunad võivad erinevalt kõiksust modelleerida, esitada erinevalt kõikset olemist absoluutsel ja inimlikul tasandil nende kooskõlalisuses erinevalt, omada n.ö. erinevat vahendite komplekti, kuid alati on see mõistelis-visuaalne filosoofiline süsteem lõpliku vabanemise teenistuses, mõeldud praktiliseks ja tegelikuks valgustumiseks ja mitte kunagi midagi, millesse kinni jääda ja millesse klammerduda."

Nüüd kivike ka kristlaste kapsaaeda: täpselt sama, mille eristasin boldiga, kehtib ka Piibli ja selles sisalduvate raamatute tekstide kohta. Ja see on arusaam, mida lääne kristlusel oleks aeg hakata budismilt õppima. Nagu siin esinev subjektiivne idealist DT on kinni sõnaraamatute “kõikehõlmavas tões”, nii on sageli kristlased ülearu kinni Piibli raamatute “kõikehõlmavas tões” taipamata, et vahend pole samase väärtusega, mis eesmärk.

Kui töö on valmis, jätab Meister vahendid - neid pole enam vaja.

Kena päeva!

levi, DiaTheo, 2005-09-27 12:57:57

DiaTheo, 2005-09-27 10:52:29

Argumendid on need, millega oma positsioone kaitstakse. Mina tõin omad argumendid.Aga sinu omad?

Sai sulle väga selge baas argumenteerimiseks ette nämmutatud - mis oleks sul lihtsam, kui selgitada erinevusi kristluse kui religiooni ja kristluse kui usundi vahel? Aga millegipärast ei tee sina seda, ei tee “abistaja”, ei teinud kriitikud-nextdayd, ei teinud andrused...

Minu omad on minus. Kus täpselt, seda ei oska ma öelda.

A olen suga igati päri, et argumendid on need, millega omi postsioone kaitstakse. Nii on. Aga antud juhul ei ole mul lähtepositsiooni, mida kaitsta. Miks? A just sellepärast, mida ma juba eelnevalt ütlesin - me mõlemad tahame jääda enda positsiooni juurde ja ei taha teise positsioonist kuulda just seetõttu, et need on juba ettemääratuna valed. Sellisel puhul puudub ju argumenteerimisel ju mõte. Elik puudub PÕHJUS, mille tõttu üldse argumenteerida, ja seetõttu ka KASUSAAMISE võimalus.

seesam, 2005-09-27 14:04:55

Paistab, et see abiks iseleiutajale on peris asjalik ja haritud vend.
Tundub loogilisena tema jutt.

Sulla, 2005-09-27 18:14:00

kitsamalt on kõik religioonid soterioloogiad elik päästeõpetused

Kas kristlus on religioon, kas tal on oma soterioloogia?

Kui on, mis on päästmise objektiks?

mulla, sulla, 2005-09-27 18:52:55

Inimene

lulla, sulla mulla, 2005-09-27 19:00:37

Ei ole päris nii.
Viimase aja uuringud näitavad palju muud.

mulla, lulla, 2005-09-27 19:50:05

Räägi siis neist uutest uuringutest.
Mis on kristluses päästmise objekt?

abiks, 2005-09-27 20:06:11

Religioon on tavaliselt ületanud piirkondlikud ja rahvuslikud piirid. On kasutusel mõiste “maailmareligioonid”. Usund aga on tähenduselt kitsam - usund on tavaliselt piiritletud lokaalselt ja sageli ka rahvuse või mingi kitsama sootsiumiga.

Kristlus, budism, islam on religioonid, Eesti maausk aga näiteks usund - juba sealpool Eesti-Läti piiri on ilmselt Läti maausk - kohalik lokaalne usund, mitte aga Läti religioon. Meie maausuku religiooniks nimetada oleks vahest liiast. Ei näe siin küll probleemi, mille üle päevade kaupa piike murda.

Usk religioosses tähenduses on tõepoolest vaimse ideaali usaldamine. Usaldatakse KEDAGI, mitte aga MIDAGI, seepärast tähistab religioosne usk alati elavat suhet. Kristluses on see keskne mõiste, kuid esineb ka näiteks budismis, kus budade, aga ka konkreetsete elavate õpetajate kaastundele ja abile samsaarast vabanemiseks vastab adeptide usaldus budade ja õpetajate vastu.

Usk on ka tavakeele sõna ja sel on päris palju varjundeid, seda olenevalt kontekstist. Kuid võiks siiki alati järgida seda, et religioosses tähenduses on usk usaldamine. Teaduslik uskumine on aga MILLEGI usukumine, teadustõde on MIS, mitte KES. Samas, teadlane on alati KES.

Üldiselt, nn. probleemitsemine teema üle “religioon-usund-usk” pole sisuline ja ma ei mõista, miks DT sellel nii pikalt ja muudkui peatub.

Sulla, mulla, 2005-09-27 20:08:33

Inimesi on 7 miljardit.

Kas see loomaliik pole juba ülepäästetud?

Äkki oleks aeg keskenduda mõne teise liigi päästmisele?

sullale, 2005-09-27 20:23:00

sulla,
tee omale mõiste pääste kristluses selgeks.
Ja proovi siis uuesti alustada.

Aga punase raamatu liikide päästmisest peaksid sa mõnes muus foorumis, sellekohases teemas rääkima.

Sulla, 2005-09-27 20:41:37

sulla,
tee omale mõiste pääste kristluses selgeks.
Ja proovi siis uuesti alustada.

Aga punase raamatu liikide päästmisest peaksid sa mõnes muus foorumis, sellekohases teemas rääkima.

Kui sa suudad suhelda ainult nendega, kes eelnevalt on omandanud sulle meelepärase ideoloogia, siis kebi ise mõnda sobivasse foorumisse. See pole siin ainult kristlaste portaal.

Ja tee endale selgeks, mis on inimene.

http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene

vahekohtunik, Sulla, 2005-09-27 20:50:31

Kahjuks olid sina esimene, kes teravustega alustas, seeläbi need teises esile kutsus ning kes siis viimasena selle eest kätte maksis.

psst!, 2005-09-27 21:16:20

täna ei riielda!

Hingake sügavalt sisse ja

rahunege...
rahunege...
rahunege...

sullale, 2005-09-27 21:21:23

Vaata, sulla,
sinu küsimus oli kristlusest:

Kas kristlus on religioon, kas tal on oma soterioloogia?

Kui on, mis on päästmise objektiks?

Sulle vastati, et kristluses on see objekt inimene.

Ja nüüd sa virutad vasaksirge, et Kui sa suudad suhelda ainult nendega, kes eelnevalt on omandanud sulle meelepärase ideoloogia, siis kebi ise mõnda sobivasse foorumisse. See pole siin ainult kristlaste portaal.

Sulle vastatkase sinu küsimuse peale ja sa sõimad selle peale inimese läbi??:(

Ja veelkord, et sa aru saakid: Kristluses ON pääste objekt INIMENE.
See võib sulle meeldida või mttemeeldida, see ei loe, see lihtsalt ON nii.

Kui sa ei tea, mis on kristlik pääste, siis on see sinu harimatus.

Aga sina võid päästa linde, loomi ja taimi, keegi ei keela aga sellel pole kristlusega ega sinu küsimusega midagi pistmist.

lele, lugemiseks ja mõtisklemiseks, 2005-09-27 21:24:46

Sulla, 2005-09-27 18:14:00

kitsamalt on kõik religioonid soterioloogiad elik päästeõpetused

Kas kristlus on religioon, kas tal on oma soterioloogia?

Sulla, mulla, 2005-09-27 20:08:33

Inimesi on 7 miljardit.

Kas see loomaliik pole juba ülepäästetud?

Äkki oleks aeg keskenduda mõne teise liigi päästmisele?

sullale, 2005-09-27 20:23:00

sulla,
tee omale mõiste pääste kristluses selgeks.
Ja proovi siis uuesti alustada.

Aga punase raamatu liikide päästmisest peaksid sa mõnes muus foorumis, sellekohases teemas rääkima.

Sulla, 2005-09-27 20:41:37

sulla,
tee omale mõiste pääste kristluses selgeks.
Ja proovi siis uuesti alustada.

Aga punase raamatu liikide päästmisest peaksid sa mõnes muus foorumis, sellekohases teemas rääkima.

Kui sa suudad suhelda ainult nendega, kes eelnevalt on omandanud sulle meelepärase ideoloogia, siis kebi ise mõnda sobivasse foorumisse. See pole siin ainult kristlaste portaal.

Ja tee endale selgeks, mis on inimene.

http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene

Kui on, mis on päästmise objektiks?

mulla, sulla, 2005-09-27 18:52:55

Inimene

inimene, 2005-09-27 21:41:10

Inimene

* bioloogilises mõistes imetajate klassi, esikloomaliste seltsi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda kuuluv liik - homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu.

mulla, 2005-09-27 21:43:28

MIS ON EVANGEELIUM

Dr. Heigo Ritsbek
Sõnum 21. sajandi esimesele allianskonverentsile

Alustades taas ennesõjajärgsete allianskonverentside korraldamist, on küllalt loomulik,
et esimeseks ettekandeks on teema “Mis on evangeelium”. Samas tunnetan erakord-
selt suurt vastutust avaettekannet niivõrd olulisel teemal pidades. Seega tuleb kohe
alguses öelda, et maalikunsti termineid tarvitades on tegemist vaid üsna laiade pintsli-
tõmmetega, mis ettekandja seisukohast olulisima peaks ära ütlema. Teiseks tuleb
mainida seda, et see ettekanne ei ole ainult minu mõtete esitus. Ettekandele eelnes
Eesti Evangeelse Alliansi teoloogiakomisjoni ümarlaud, kus pastor Joosep Tammo,
litsensiaat Randar Tasmuth, magistrid Ove Sander, Gustav Piir, Ingmar Kurg, Andrus
Norak ja Meego Remmel ning bakalaureus Urve Heiter lisasid väärtuslikke mõtteid
käesoleva ettekande valmimiseks.

Kuna õpetan üldhariduskoolis religioonilugu, tegin küsitluse oma 10. klassi õpilaste
seas. Esitasin neile küsimuse - mis on evangeelium? Tooksin siin vaid mõned vastused:

“Evangeelium on võõras asi… Ega see tegelikult mind ei häirigi, et ma ei tea neid põhi-
mõtteid”.
“Mulle meeldib, et evangeelium on muutnud teatud pühad ja sündmused minu jaoks
traditsiooniliseks. Eriti mõtlen ma selle all jõulupühasid”.
“Evangeelium on üks tohutu moraali, eetika ja teadmiste kogu”.
“Evangeelium ei tähenda mulle midagi. Võibolla kui ma suurem olen, hakkab evan-
geelium mulle midagi tähendama”.
“Evangeelium on raamat Jeesusest”.
“Mul pole siiani evangeeliumiga mingit kokkupuudet olnud ja sellepärast ei tähenda
see mulle midagi”.
“Evangeelium tähendab rõõmusõnumit, oodatud Messias on tulnud armastuse
heldusega”.
Seega üks vastus 52st oli kristlik vastus.

Aastaid tagasi võisin enam kui 7 aasta vältel elada Ameerika Ühendriikides. Kord
jälgisin teeäärseid kirikute plakateid ja eriti kirikute nimetusi neil plakatitel. Nagu USA-s
ikka, oli ka seal tee ääres väga palju kirikuid. Huvitav oli nende kirikute silte jälgida -
Kristuse Kirik, Jeesuse Jüngrite Kirik, Täisevangeelne Jeesuse Kristuse Kristuse Kirik.
Kas saaks veel midagi paremat öelda kui see viimane - aga nägin veel nende kõrval
silte - Tõeliselt Täisevangeelne Kristuse Kirik, Kogu Neljakülgse Tõe Täiuslik
Täisevangeelne Kirik ja … ütlen ausalt, et kõiki ei mäletagi enam. Muidugi võiks nende
kirikute nimede üle veidi muiata, aga oluline on see, et seal taheti EVANGEELIUMI
OLEMUST täpselt ja täiuslikult välja tuua. Kuivõrd me taolise interpretatsiooniga nõus
oleme, on muidugi omaette teema. See kõik toob meid tänase küsimuse tuuma juurde.
See toob meid tänase ettekande küsimuse juurde. MIS ON EVANGEELIUM?

Apostlite tegude raamatu 20ndas peatükis salmis 27 ütleb püha apostel Paulus Efesose
kristlastele- “sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud
Jumala kogu tahtmist.” Mida pidas siin püha apostel Paulus silmas? Mis on see “Jumala
kogu tahtmine”? Kas see ongi see, mida evangeelium eneses kätkeb? Küsimuses on
ilmselt see, mida kätkeb endasse taoline mõiste nagu EVANGEELIUMI TÕDE. Nagu
mainis professor J.I. Packer evangelismikongressil AMSTERDAM 2000 eelmisel aastal -
me ei saa esitada inimestele pinnapealseid, läbimõtlematuid ja lõpetamata veendumusi.

Lubage teile ja enesele siinkohal mõned küsimused esitada ning püüda neile ka
mõningaid vastuseid leida.

1. Mis on evangeelium? Meie esimene küsimus on - mida tähendab/tähistab see termin?

Teoloogilisel ümarlaual tõi Andrus Norak filigraanselt esile selle, et kui interneti otsingu-
mootorite abil küsida vastust ingliskeelsele sõnale gospel, saame teada, et see
tähendab eelkõige üht muusikastiili. Ja see on sümptomaatiline, et tänapäeva inimene
just niimoodi mõtleb. Aga mida siis termin “evangeelium” ikkagi tähendab?
Meie ümarlaual rõhutas Randar Tasmuth, et termin “evangeelium” on esmakordselt
kristluses kasutatud püha apostel Pauluse poolt 1 Ts 2:1-12, eriti aga salmis 5.
“Evangeelium” tähendab UT kirjanduses kristlikku päästesõnumit. 1 Kr 15:1-5 toob esile
mõtte Kristuse läbi pääsemisest; Ro 1:1 ja 2 Kr 2:12 kõnelevad meile Jumala evan-
geeliumist ja Kristuse evangeeliumist. Paljude arvates on just püha apostel see, kes
mainitud termini toob kristlikusse käsitlusse. Me teame, et “evangeelium” tähendas
kristluse-eelses ajas heade uudiste toojale antavat palka ja “EUANGELIOS” tähistas
hea sõnumi kuulutajat (mis enamasti oli militaarses võidu saamise tähenduses, hiljem
aga ka seoses keisrikultusega). On märgitud ka seda, et sõna “evangeelium” tuleb
terminist “angelos” - sõnumitooja, millest meile on tulnud sõna “ingel”. Kuulutus
Kristusest ja sõnum Kristusest on terves Kristussündmuses (inglise keeles teoloogi-
liselt palju kasutatavas fraasis Christ-event) - see on sõnum võidust Kristuse läbi. Kui
seda terminit “rõõmusõnum” vaadata Lk 3:18 kontekstis, saab selgeks, et evangeelium
on seotud ka kohustustega. Varakirikus tähistas “evangeelium” küllatki laia mõiste-
ampluaad. See tähistas sõnumit, see oli seotud sõnumi toojaga, läkitajaga, kuulutajaga
ning samuti selle sõnumi vastuvõtjaga.

2. Mis on evangeelium? Meie teine küsimus on - mida see termin sisaldab eneses?

Ro 1:16 toob püha apostel Paulus esile, et evangeelium on “Jumala vägi päästeks
igaühele, kes usub”. Evangeelium on Kuningriigi hea sõnum ja selles on ka Kuningriigi
vägi. Ingmar Kurg rõhutas ümarlaual eriliselt kahte märksõnalist terminit - Kristuse isik
ja Kristuse vägi. Ja samuti seda, et holistlik evangeelium on evangeelium õiges
järjekorras. Dr. J.I. Packeriga nõustudes tuleb kindlasti öelda, et evangeeliumi tõde
omab evangeeliumi kuulutamises väga tähtsast kohta. Küsimusteks on siinkohal: Kas
me esitame kogu Piibli tõde? Kas me kuulutame Jumalat kui Kolmainu Jumalat? Mida
me kuulutame seoses Jeesuse Kristusega? Milline on meie kuulutus seoses Püha
Vaimuga? Kas me kuulutame ka Jumala Kuningriiki? Kas head sõnumit kuulutades
kõneleme me ka moraalsest rikutusest ja käsust? Kas me kõneleme päruspatust?
Misjoniteoloog James A. Sherer toob esile terve rea teemasid, mis peaksid olema
haaratud evangeeliumi kuulutusse tänapäeval: kes on Jeesus Kristus? Milline on Kirik,
mis kannab evangeeliumi tunnistust? Mis on Jumala missiooni eesmärgiks?Millist
ühtsust Kristuses on tarvis misjonitööks?Millised partnerluse printsiipe tuleks arvestada?
Milline vahekord peaks olema evangelismil ja sotsiopoliitilisel vastutusel? Kas Kirik on
hädavajalik hea sõnumi edastamiseks? Milline peaks olema meie dialoog teiste
religioonidega evangeeliumi kuulutades? Milline on Piibli autoriteet evangeeliumi
kuulutamisel? Jne. Jne. Need on teemad, millega meil igal juhul kokku puutuda tuleb.

Evangeeliumi kuulutades tuleb kokku puutuda ka uskmatuse ja patu teemaga. Kuidas
ja kuivõrd see kuulub evangeeliumi kuulutuse juurde konkreetses kontekstis on juba
muidugi ise küsimus. Kas see on nö. halva uudise kuulutamine enne hea sõnumini
jõudmist või on see osa heast sõnumist endast - see tuleneb meie teoloogilisest alusest.

Loomulikult on inimesi, kes püüavad alati kõiges näha ainult n.ö. head sõnumit. See
tuletab meelde lugu pereisast USA-s, kellel oli olnud väga raske päev seljataga ja koju
jõudes ütles ta ukseläve ületades oma abikaasale, et ta ei sooviks enam mitte ühtegi
halba sõnumit kuulda —päev on juba isegi liiga raske olnud. Ta abikaasa vastas: “Kallis,
nagu sa tead on meil neli imekaunist lapsukest. Rõõmsaks sõnumiks on see, et kolm
neist ei murdnud täna oma käeluud.”

Tuntud missioloog dr. Peter Kuzmic rõhutab, et postmodernistlikus Euroopas on mitte
ainult vaimulik kriis, vaid ka intellektuaalne kriis. Absoluutide eitamine, relativism,
agnostitsism ja ateism on tihti liialt kujundanud evangeeliumi kuulutamist. Me peame
ikka kuulutama evangeeliumi, et “Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud
pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade
järgi ja et ta ilmus” (1 Kor 15:3-5). Või nagu missioloog Stephen Neill ütleb: “Ainus
põhjus olla kristlane on selles ülivõimsas tunnistuses, et kristlikus usus on tõde”. Või
nagu ütles anglikaani kiriku peapiiskop William Temple: “Kui evangeelium on tõde, siis
on ta tõde kõikide jaoks”. Professor Peter Kuzmic ise ütleb, et täiuslik evangeelium
haarab endasse tõe kuulutamise, väe ülesnäitamise ja elu tunnistuse.

Püha apostel Paulus kirjutab galaatlastele, et evangeelium “ei ole inimestelt” vaid see
on meieni jõudnud “Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu”. (Gl 1:11-12).

Evangelismikongress AMSTERDAM 2000 defineeris evangeeliumi nii: “evangeelium on
hea sõnum Looja igavesest plaanist, mille eesmärk on jagada oma elu ja armastust
langenud inimestega. Selleks saatis Ta oma poja Jeesuse Kristuse kui maailma ainsa
Päästja. Jumala võimsa päästevahendina keskendub evangeelium Jeesuse elu, surma,
ülestõusmise ja tagasituleku õpetusele ning juhib uude ellu, mis nõuab küll enese-
ohverdust, kuid on täidetud Kristuse järgimise, pühaduse, armus kasvamise ja lootus-
rikka osadusega Kirikus.

Evangeelium kinnitab, et Kristus on kogu universumi suveräänne valitseja ning kuulutab
Tema võitu pimeduse jõudude üle.” AMSTERDAM 2000 andis ka ülesande evangeeliumi
kuulutamises evangeeliumi ja tõe vahekorra suhtes: “Moodsa ratsionalismi, sekularismi
ja humanismi (modernismi) mõjul on lääne intellektuaalid kaldunud relativismi, globaalse
ja absoluutse tõe eitamisse (postmodernismi). See mõjutab massikultuuri kogu
maailmas. Sellele vastandub evangeelium kui ühe, tõelise ja elava Jumala autoriteetne
sõna, mis jõuab iga inimeseni igal pool ja igal ajal, vastates kolmele printsiibile: evan-
geelium on ainus tõde vastandudes valedele, evangeelium vastandab meid reaalsusega,
mitte illusioonidega, evangeelium esitab kõigile Jeesust Kristust kui kaasloojat,
Lunastajat, maailma Issandat, Tõde (kui isikut, kes on universaalne, tõeline, kätte-
saadav, autoriteetne, tõde esitav ja usaldusväärne). Maailm suhtub kahtlusega igasse
väitesse üheainsa, kõigi kohta käiva absoluutse tõe eksistentsi. See tundub vägivaldse
ja rõhuvana. Ometi esitab evangeelium meile seda, kes olles küll Jumal, sai inimeseks
ja samastas end nendega, kes olid patu ahelates - et tuua nad orjusest välja. Selline
Jumala evangeelium on tõene igaühe suhtes ja teeb kõik inimesed tõeliselt vabaks. See
tuleb vastu võtta usalduse, mitte kahtlustustega.” Tooksin siinkohal veel ühe tsitaadi -
Saphir P. Athayali poolt öeldu - “evangeeliumi keskmeks on Kristussündmus ja Jumala
lunastusstöö. Sellesse mahub lepitus elu kõikides valdkondades. Evangeeliumi
väljaelamine on armastuses - armastuses Jumala ja oma ligimese vastu. Armastuse
evangeelium peaks kõiki meie elu valdkondi võimsalt läbima.”

3. Mis on evangeelium? Meie kolmas küsimus on: see on päästmine/lunastus - aga
päästmine/lunastus millest?

Rõõmusõnumis on kaks poolust - pääste millest ja pääste millekski. Kõigepealt - millest
me oleme päästetud? Millest me peaksime olema päästetud Issanda abiga? Joosep
Tammo tõi ümarlaual esile mõttekäigu Erich Frommilt, kes esitas 5 punkti, millest me
peaksime olema vabad. Need viis punkti toovad esile patu tänase pale, kuigi need on 19.
saj. pahed:

1. Autoritarism. Antiautoritarismi tulemuseks on see, et me vajame autoriteete enam
kui kunagi varem. Siin teeb Fromm vahet ratsionaalse ja irratsionaalse autoriteedi vahel.
Irratsionaalne autoriteet lähtub alati hirmust ja sellega kaasnevast survest. See sünnib
emotsionaalse allutamise tagajärjel. Kuid on olemas ratsionaalsetel kaalutlustel toimivat
autoriteeti - kompetentsusel ja teadmistel rajanevat autoriteeti. Kui olla hädaohtu
sattunud laeval, ei maksa laskuda kapteniga diskussioonidesse.

2. Toores kurnamine. Kas ei esine see eelkõige selles, et tänapäeval kurnab igaüks
iseeenast ise. On vaid üks kõikvõimas eesmärk - asjade produtseerimine ja nende
omamine. Me toodame masinaid, mis toimivad nagu inimesed ja me produtseerime
inimesi, kes tegutsevad üha enam ja enam nagu masinad. Ohuks on inimeste
masinateks muutumine.

3. Ebavõrdsus. Puudulik sooline ja rassiline võrdsus. Aga kas ainult see? Tänapäeval
tähendab tihti võrdsus just nimelt teistest mitte mingil juhul eristumist. Kui olin Kentucky
osariigis esimest kord kirikut teenima asunud ühes külakeses, siis kohe esimesel
päeval kohalikus restoranis lõunatades tehti mulle märkus, et miks ma hoidsin nuga
paremas ja kahvlit vasakus käes. Ameerikas ju nii ei tehta! Restorani omanik ütles
mulle: härra, te sööte valesti!

4. Ahnus ja ihnsus. Kui pöördume meie vanavanemate poole, näeme millist väärtust
omas nende ühiskonnas kokkuhoid. Tänapäev on komsumerismi aeg - krediitkaartide
aeg. USA-s pole krediitkaarti omamata isegi autot võimalik laenutada või olla hotelli
astudes maksujõulise kliendi nägugi.

5. Egotsentriline individualism. 19. sajandil öeldi, et paheks on hoiak - my home is my
castle. Kaasajal on see parimal juhul erakluse sümbol. Tänapäeva inimene pole
võimeline üksi olema. Globaalküla sündroom jälitab meid kõikjal. Me võime ju Erich
Frommi järelduste üle vaielda, kuid selge on see, et kui me kõneleme päästeseisundist,
siis ei saa me ilmselt ka eelpoolmainitud viit punkti kõrvale heita.

4. Mis on evangeelium? Meie neljas küsimus on: see on päästmine/lunastus
millekski/millelegi. Mida see tähendab?

See on evangeeliumi teine pool. Millele meid päästetakse? Pääste või õndsus on
koondmõisteks kõigele sellele, mis saab inimesele osaks nii selles kui ka tulevases
elus. Joosep Tammo tõi oluliselt esile holistliku mõiste olemuse, e. “õndsuse”
seostamise “õnnega”. “On päris selge, et läbi kirikuloo kujunevad erinevad pääste-
kogemused väga erinevate isiklike, sotsiaalsete ja sotsiokultuuriliste olukordade foonil,
kuid kõik need erinevad kogemused viitavad ühele:Usus Jeesusesse Kristusesse
saavutab inimene terviklikkuse ja õnne. Ta tunneb nüüdsest ennast ”enam inimesena"
kui enne, ta näeb maailma uute silmadega, tema isiksus on omandanud uue kõrguse.
Ta tunneb end päästetuna. See päästekogemus on julge algus, kuid samas veel
ohustatud algus. “Me oleme päästetud lootuses” (Ro 8:24). Katseid seda uut seisundit
väljaspool piibellikku keeleruumi sõnastada on mitmeid - Hans Küng: “Õndsus on tõeline
inimeseksolemine.” J. Mets: “Õndsus kui vabadus, Kiriku osaks on olla vabaduse
sepikoda.” L. Weimer: “Õndsus on rõõm Jumalast ja Tema üritusest.” Arvan, et
rõõmusõnumi olulisteks võtmesõnadeks jäävad ka uuel sajandil : lootus ja Jumala
tõotused vabanemiseks rahule, terviklikkusele ja tõepärasusele." (J.Tammo)
Kindlasti tahame me kui evangelikaalid siia juurde lisada ja väga oluliselt alla kriipsutada
sanktifikatsiooni või pühitsuse. See tähendab jumalatahtelist elu.

5. Mis on evangeelium? Meie viies küsimus on - millises keeles me evangeeliumi
kuulutame?

Ümarlaual rõhutas Ove Sander eriliselt selle mõtte tähtsust. Näiteks, milline on
pastoraalse nõustamise koht evangeeliumi kuulutamises. Me võime öelda, et see keel,
milles hea sõnum Kristusest inimesteni jõuab, peab olemas tõesti keel, millest ini-
mesed aru saavad. Meie evangeeliumi kuulutuse missioloogiline keel peab olema
mõistetav meie kuulajaskonnale. Helmut Thielicke on öelnud, et evangeeliumi peab
kuulutama värskelt ja kuulutama igale põlvkonnale uuel viisil, sest igal põlvkonnal on
erilised küsimused, mis on küllaltki unikaalsed.

6. Mis on evangeelium? Meie kuues küsimus on - kas jõuab see sõnum iga inimeseni
isiklikult.

Küsimuses on adressaat. Dr. Peter Kuzmic on öelnud, et evangeeliumi kuulutuse teeb
keeruliseks see, et adressaat pidevalt elukohta vahetab. Teisalt me teame, et Jeesus
oma kuulutusega tõi Kuningriiki sisse neid, keda mitte alati ei oodatud sinna tulema.
Praost Gustav Piir ütles ümarlaual rõhutatult: “Rõõmusõnum peab tulema sealt lehe
pealt välja, see peab olema osa inimese igapäevases elus”. Loomulikult käib sellega
kaasas ka iga inimese vastuvõtlikkuse mõistmine. Sõnumi vastuvõtjal on eriline osa
Jumala lunastusloos.

Karl Barth on öelnud, et evangeelium muutus tema jaoks hoopis teistsuguseks, kui ta
sai oma üllatuseks Safenwilis õunapuu all istudes aru sellest, et apostel Paulus ei
saatnud oma kirja mitte vaid oma kaasaegsetele Roomas, vaid et see kiri oli tegelikult
saadetud Karl Barthile ja Karl Barth pidi sellele kirjale vastama.

Tuntud missioloog Leslie Newbigin on öelnud, et kui üldse evangeeliumi kuulutada, siis
tuleb seda teha selliselt, et evangeeliumist aru saadakse ning ollakse võimelised seda
vastu võtma.

Loomulikult on olulisel kohal küsimus sellest, mida tähendab evangeeliumi vastuvõtt,
nagu seda rõhutas meie ümarlaual Meego Remmel. Me ei saa minna mööda sellisest
olulisest mõistest nagu Kirik või kogudus, pühade osadus. Seega soterioloogia on
lahutamatult eklesioloogiaga seotud. Ja need kaks mõistet on lahutamatult seotud
mõistega “evangeelium”.

7. Kokkuvõte.

Evangeelium on nii oluline mõiste, et temast võiks ja peaks väga palju kõnelema. Täna
oleme me rohkem küsimusi esitanud kui vastuseid andnud. Loodan, et töörühmades
leiavad mitmedki mainitud ettekandes esiletoodud küsimused tõsist arutelu.

Kuidas me kuulutame evangeeliumi 21. sajandil? Ilmselt peame tõdema koos Joosep
Tammoga, et “teoloogidena oleme me alati teatud mõttes ”hilinejad". Meid ümbritseb
määratu hulk isiklikke kogemusi, mis tulenevad kokkupuutest Jeesuse Kristusega.
Osalt vastavad need kogemused kaasaja inimeste vajadustele, osalt, ma loodan, et
suuremalt osalt, Jumala Riigi igavikulistele vajadustele. Sest kõik, mis meiega selles
nähtavas maailmas juhtub, omab vaid mööduvat iseloomu ja on vaid reaal-sümboolseks
teeviidaks igavikku" (J.Tammo).

Kuulutagem Kristust, kuulutagem Teda, kuni Tema tuleb. Ja ärgem unustagem, et
“täiuslik evangeelium haarab endasse tõe kuulutamise, väe ülesnäitamise ja elu
tunnistuse” (Peter Kuzmic).

Tallinnas
9. märtsil 2001

inimene, 2005-09-27 21:46:13

http://web.ukonline.co.uk/n.jsrpages/scansn/nielsen/Eg-bn-01.jpg