Postpoliitika

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1128 kommentaari.

levi, 2005-09-25 12:12:52

Ka see Rousseau mõte viitab tugeva riigi ‘hukkumisele’ (kaole), mille põhjustab esindusdemokraatia? Igastahes on Rousseau mõte väga aktuaalne ka tänapäevases Eestis. Piisab vaid ‘Inglismaa’ asendada ‘Eestiga’...

Veelkord see eelpooltoodud Rousseau mõte:

“Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist.”

(Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266)

jpk, 2005-09-25 13:30:29

kaak, 2005-09-25 08:14:10

Sul on õigus klassituse suhtes; igast ajalehepoisist võib saada miljonär ja kui ta suudab mõnda aega varjata, kust ta oma esimese miljoni sai, muutub ta lugupeetud kodanikuks - vipiks.
Ja siis enam ei küsitagi ta käest esimese miljoni päritolu.

Poliitikuid süüdistad sa kah täiesti asjatult. Keda raffas ennast esindama valib? Ta ei vali ju selliseid, kes iga auhaavamise peale püstoli võtavad ja endale kuuli pähe kihutavad, vaid selliseid švejkilikke, kes kemmergusse kukkudes ennast puhtaks lakuvad ja edasi lähevad... nu kui just ei laku, siis raputavad kuskil rahvarikkas kohas, et teistele kah täpikesed külge jääks...
Kuigi, kust neid esimesi võttagi oleks.

Mäletan, kuda sssri lõpuaastatel tagasi mingil, rahvasaadikute kogunemisel tõusis üks ohvitser püsti, ja kutsus kaitseminister Šapošnikovi duellile... Loomulikult see ei läinud. Loomulikult ei läinud... see mitteminek on loomulik, aga kas selline asi olnuks mõeldav XIX sajandil, et ohvitser ei lähe duellile?
Teda oleks peetud autuks ja kõik uksed tema ees sulgunuks.
Aga tänapäeval pole au enam tähtis, põle teda enam kuskilt leida... ehk seepärast olemegi me just siin, kus oleme ja läheme sinna, kuhu läheme?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-09-25 14:01:55

Tore!

Kas ennem autori nime kammitses...mulle näib küll.

Aga praegu on huvitav lugeda küll.

Olev:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-09-25 16:46:02

Palun trükivea pärast vabandust.

“nime” vale
“nimi” on õige

Olev:))

biitlid, 2005-09-25 17:47:09

Raadio, mis mängib ainult biitleid:

http://www.beatlesarama.com/listen/

Noore Raave seiklusi, 2005-09-25 20:44:36

LÄBIKUKKUNUD KATSE:

Raivo Raave meenutab nooruspäevilt, kuidas Tarmo Urbi nõuka kroonust päästmine lootusetult luhta läks.

Tarmo Urb pole ainult laulja ja indiaanlaste maaletooja.

Urb on loomuldasa maag. Meil on ja on olnud maagilisi näitlejaid… aga nende võlu pääseb maksvusele vast siis, kui nad midagi teevad. Urbi sarmikus mõjub ka siis, kui ta lihtsalt on.

Meil on olnud lauljaid ja näitlejaid, kel on olnud särav sarm, aga aja jooksul on see kadunud kui tolm liblikatiibadelt.

Urbi sarm on seesama eile, täna ja igavesti vaatamata vastuolulistele omadustele, mis temas on: sügavus ja pealispindsus, truudus ja truudusetus, julgus ja jultumus.

Urbi maagilisus ei ole tema maneerides ega riietuses ega sõnades ega lauludes – ei ole võimalik teha nagu Tarmo Urb. Aga ometi on see ka tema maneerides ja riietes ja sõnades ja lauludes.

Noore Raave seiklusi, 2, 2005-09-25 20:45:35

Istusime vanas heas Tartu “Volgas” kui meie laua juurde tuli Katrin – üks isevärki tüdruk Miina Härma koolist, kes mulle koolipidudel oli silma hakanud.

“Raivo, sa Urbi tead ju?”
“Tokayd?” küsisin vastu.
“Vala sutsu. No Tarmo Urbi. Ta läheb kohe sõjaväkke. Ja ta tuleb kohe ära päästa, “ vuristas Katrin..

“Mis on parim rohi peavalu vastu?” küsin sõbralikult.
“Kuule ära jama. Sina oled ainuke lootus. Muidu on Tartsil ülehomme minek,”
“Põhjalaevastikku,“ ütles mu kõrval istuv vana Sibul, see tähendab Riho Sibula vend.
“Siis olete küll hiljaks jäänud… “ ütlesin.
“Kas hullukasse kuidagi ei saa? Ta tuleb muide kohe siia.”
“Vaatame, “ ütlesin mina.
“Tarmo päästmine on püha missioon”, ütles Katrin.

Noore Raave seiklusi, 3, 2005-09-25 20:46:26

*
Tarmol tuli aura umbes kolm meetrit ees. Me kõik pöördusime tahtmatult. Ta jäi naeratades laua juurde seisma ja ta sarmikus niitis kui serviti lauaga.

“Vene kroonu,” ütlesin tooli pakkudes.
“Jaah,” ohkas Tarmo ja võttis istet. “Kas suitsu tohib? “ küsis ta.
“Ole lahke, “ sirutasin ta poole tollal kuulsa “BT” paki.

Tarmo võttis suitsu ja pistis suhu ülemiste hammaste vahele, kus tal oli parasjagu üks puudu.

“Tuld?” küsisin.
“Ma ei suitseta,“ ütles Tarmo.
“Siin ei aita muud, kui tuleb lasta end hullukasse viia,“ ütlesin. “Kas enesetapukatse või leiame su jaama perroonilt pisut koksatuna ja sa ei räägi päev otsa sõnagi. Teed ainult silmi lahti…

“Kas see toimib?” küsis Katrin.
“Vaatavad, et välist traumat pole ja viivad kohe Staadioni tänavale. Pärast vaatad, kuis oma loo serveerid. Võid ausalt ka rääkida, et hirmud ja ei taha minna ja puha. Aga mingid värgid peavad olema, siis nad teevad ära küll. Sõltub ka kelle raviarstiks saad. Oleme seda paar korda teinud ja töötab küll,“ ütlesin.

Noore Raave seiklusi, 4, 2005-09-25 20:47:47

Kui olime plaanid maha pannud ja liigud teinud, ütles Katrin, et sõidame nüüd tema õe juurde Elva lähedale Nõkku, ainult ta käib kodunt läbi ja las šveitser tellib takso.

Kui taksosse istusime, tuli Tarmole meelde, et ta peab rajooni kultuurimajja minema – see oli roosa maja ülejõel.

“Kats viib meid sinna ja tuleb tunni pärast järele,“ ütlesin.
“Olgu, siis kell kümme,” ütles Katrin.

“Täna on siin õeke Novella, “ ütles Tarmo.
“Mis õeke?“ ei saanud ma veel aru, et Tarmo nimetab vanade egiptlaste viisil kõiki lemmikuid õekesteks.
“Novella Hanson,” ütles Tarmo.
“Piletid?” küsisin.
“Öelge, et Urb on ukse taga”, ütles Tarmo.
“Palume, loomulikult…“ ei suutnud Tarmo sarmile ka piletöör vastu panna, kuigi Urbi nime tunti Tartus toona vast sama palju kui veel sündimata Tanel Padarit.

Tarmo läks lavale.
Nad kallistasid ja siis laulis Novella ja siis Tarmo ja siis olid plikad hüsteerias lava ees.

“Kas see on Ivo Linna? “ küsis üks poiss.
“Ei see on Tarmo Urb,” vastas neiu.
“Aga laulab nagu Linna;”

Korraga külma kätt oma seljal. Pöördusin. See oli Katrin.

“Mis teete siin?”
“Näed. Laulavad, “ ütlesin kohmetult.
“Las admin ütleb, et tal on kodus avarii ja kutsub Tarmo juhataja kabinetti. Need ülejõe tüdrukud ei lase meid enam eest välja. Ma olen kord juba kolaka saanud. ” ütles Katrin ootamatult elutargalt.

Noore Raave seiklusi, 5, 2005-09-25 20:49:02

Palusin siis kunstilisel juhil, kes oli ilmselt gay, Urbile sõna saata. Mõne hetke pärast Tarmo tuli.

“Me ootame juba kaks tundi, “ ütles Katrin.
“Sõidame, õekesed, sõidame, “ ütles Tarmo ja lisas: “Aga Novella on super.”

Kui olime Kastani raudteesilla alt läbi sõitnud, siis tuli Tarmole meelde, et ta peab kedagi sõjakomissariaadi juurde saatma minema.

“Sõida, Katrin, koju – me tuleme järele, “ ütles Tarmo.
“Küll ma teid tean,” ütles Katrin ja lisas taksojuhile “Lähme Tähtverre.”

Komissariaadi juures käis juba suur pidu.
Istusime Tarmoga katoliku kiriku aia peale, ma laenasin kelleltki Tarmole kitarri ja Tarmo hakkas laulma.
Tasapisi jäi ümberringi järjest vaiksemaks ja vaiksemaks.

“Kas see on Ivo Linna?” küsis üks noormees.
“Ei, see on Tarmo Urb, “ ütlesin.
“Aga laulab nagu Linna, “ ütles poiss.
“Parem kui Linna, “ ütles õeke.

Noore Raave seiklusi, 6, 2005-09-25 20:50:28

Nõkku jõudsime alles hommiku eel, aga Katrini õel oli kaetud suurepärane laud ja me ei saanud sõba silmale veel niipea.
Tüdrukud läksid hommikul tööle, meie jäime Tarmoga magama.

Üritasin teda äratada kell üksteist ja kaksteist ja kell üks, aga ta tõusis alles kell pool kolm.

“Kas süüa on?” küsis Tarmo.
“Panime eile kõik pintslisse. Aga õlut on, “ ütlesin.
“Mis need on?” küsis Tarmo miskit kotti mudides.
“Sibulad, “ ütlesin mina.
“No kuule, ja see on ju tomat omas mahlas.

Ja siin sahvris on mune, “ ütles Tarmo. Teda oli lust toimetamas vaadata. Lõime kõik panni peale ja roog sai misssugune.

Kui olime Tartus Kastani silla kohale jõudnud, tuli Tarmole meelde, et peaks ühe õekese juurest läbi minema.

“Põrgutee, Raivo, on sillutatud tegemata külaskäikudega, mida sa oleks teha võinud, aga ei teinud, “ oli Tarmo õpetlik ja juba me helistasime ühe Tammelinna maja ukse taga.
“Külli on super,“ ütles Tarmo ja ma teadsin, et nüüd on kaks tundi jälle hooletu.
“Katrin ja need ootavad meid “Volgas”” ütlesin.
“On ainult hetk, milles viibime praegu”, ütles Tarmo.
“Eks ta ole, ” ütlesin ja ohkasin sügavalt.

Noore Raave seiklusi, 7, 2005-09-25 20:51:40

Kui me “Volgasse” jõudsime, olid seal uksed juba kinni. Õhtueelne sanitaartund.

Tarmole tuli meelde, et peaks veel ülikooli kohvikusse minema.

Esimene seltskond, kes uksel vastu tuli teatas, et nad on just Tarmo ärasaatmispeole teel ja buss on nurga taga ja mingem kohe peale, sest kõik on juba seal.

Noore Raave seiklusi, 8, 2005-09-25 20:53:42

Tarmo maja juures oli rahvast vaat et rohkem kui eelmisel ööl sõjakomissariaadi juures.

Tarmo ütles mulle, et Ly on super ja läks ühe blondiga tahatuppa...

All jätkus pidu. Tarmo tuli varsti, kallistas kõiki ja ütles, et Piret on super ja läks ühe brünetiga tahatuppa...

Ühel hetkel tundsin taas külma kätt oma käsivarrel. Katrin, mõtlesin.
Muidugi oli see Katrin.

“Kuhu te jäite?” küsis Katrin.
“Eee...Tarmo ütles…” pomisesin, “et ei ole mõtetult elatud aegu…”
“Me ootasime kaks tundi, “ ütles Katrin.
“Te peate ju varsti minema.”

Noore Raave seiklusi, 9, 2005-09-25 20:56:20

Ütlesin Tarmole, et tellin takso ja et me peame varsti minema.

Tarmo ütles, et Ave on super ja ta tuleb kohe ning läks jälle tahatuppa...

Poole tunni pärast läksin ja koputasin.

Tarmo tuli välja, viitas käega inimestele ja küsis mu käest: “Raivo, kas ma saan neid inimesi alt vedada?”

“Siis me ei lähe?” küsisin.
“Nad tulid mind ära saatma. Kas ma saan neid petta? Aitähh, Raivo, aga ma ei saa,“ ütles Tarmo ja võttis ühe šatääni õekese kaenlasse ja läks taha tuppa...

Vaatasin, kuis Katrin lasi endale suure klaasi vodkat valada.

Oleksin tahtnud sama teha, sest nii imelik kui see ka polnud – mina, kes ma olen kakssada protsenti hetero, tundsin, et olen Urbi armunud.

Ma ei julenud seda endalegi tunnistada. Aga see ei olnud homoarmastus.

Äkki ei ole nad Platonist ikka üldse õieti aru saanud… mõtlesin.

Tarmo aga naeratas uksel süütamata sigaret hambaaugus rippumas.

Täis sarmi iga toll.

Kriitik, 2005-09-26 08:42:34

Kas keegi siin oleks nõus avaldama ka mälestusi noorest rjr-st? Olen kindel et see oleks huvitav lugemine. Ja võib juba ette arvata et ega rjr kelleltki luba pole küsind ehkki ta inimeste pärisnimesid kasutab. Kas see mitte ebaeetiline ei ole? Aga mida siin Hele juhtumi valgel ikka imestada?

Po, kriitik, 2005-09-26 08:48:02

Ah soo, või et Jüri, Mari, Maie, Kalle, Malle ja Reinu käest tuleb nimede kasutamiseks luba küsida!?

Või sa, igavene ririseja, arvad, et T.U.-l on midagi selle vastu, et tast kirjutatakse?

priit kelder, 2005-09-26 09:10:45

Po, ära pahanda kriitikuga; tal kipub õigus olema. Lisaks tema öeldule küsiksin imestunult: a kus on siis rjr pealkirjastatud “seiklused”? Ega läbustamine ka nõuka ajal polnud ikka ka ju “seiklus”. Ning ülevoolava joovastuse kajastamiseks oma noorepõlve iidoli puhul - on’s see ikka paslik siia VIA-sse?

arhivaar, 2005-09-26 09:37:00

Noore Raave seiklused on võetud Tegelikkuse Keskusest

arhivaar, 2005-09-26 09:39:10

Võtsin mina ja nad ripuvad seal juba pea aasta.

T. Urb, 2005-09-26 09:43:00

Ma kirjutan Seiklusjutte Noorest Raavest. Tuleb sellest vast lugemine! Ma hakkan hakkan neid varsti siin avaldama.

***