Postpoliitika

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1128 kommentaari.

Martin, 2005-09-19 10:13:54

Nii et liberalism on paratamatu ja meil poole sellest pääsu?

rjr, 2005-09-19 10:27:26

Tänpäeva poliitiline keel eeldab teatud “conventional wisdomi” ehk siis üldtunnustatud normatiivsust mis on liberalismi keel.

See on “soft ideology“, mille norme kutsutakse poliitiliseks korrektsuseks.

Nende normide rikkujad aga kuulutatakse üldiselt paariateks, kui nad ei tee seda just narrirüüs.

Teisalt ei saa unustada, et ka nende normide kujundajad võivad olla nende rikkujateks juba kõrgemal tasandil.

rjr, 2005-09-19 10:28:36

Esimene viis on loomulik ja teine lingvistiline. Loomulikul viisil ütleme, et see on Via netivärav, lingvistilisel viisil: et seda seda kutsutakse või nimetatakse Via netiväravaks

Midagi sarnast on ka inimeste mõtlemisega: ühed inimesed mõtlevad kui keelde sukeldunud: teised mõtlevad lingvistiliselt .

Ja see käib ka sotsiaalse ja poliitilise mõtlemise kohta.

rjr, 2005-09-19 10:29:40

Nii võime eristada kolme liiki inimesi:
esiteks need, kes tunnevad poliitilist keelt halvasti.
Teiseks need, kes tunnevad poliitilist keelt, kas siis
a) rahuldavalt,
b) hästi või
c) väga hästi.

Ja vast kolmandaks need, kes teavad, kuis poliitiline keel on tehtud ja kuidas seda tehakse.

Esimesed on rahvas, mass, vaikiv enamus, kes on emotsionaalselt manipuleeritav ja kellelt ei ole oodata ratsionaalseid valikuid.

Kuid teisalt just siin võime kohat sotsiaalset alateadvust ehk siis arhetüüpset tunnetust.

Eelarvamuste, stereotüüpide, “keelevigade” uurimine näitab, et siin on tegemist sajandite sosinatega”.

Neid inimesi võib manipuleerida loosungite ja lubadustega, aga lõpuni neid petta ei saa: nad tunnetavad sisimas õigeid algkujusisd.

Ja nad valivad sageli südamega – see tähendab millega iganes, ainult mitte peaga.

Teine tüüp on rääkiv vähemus ja see kattub suurenisti nii majandusliku, poliitilise kui intellelktuaalse eliidiga.

Keele valdamine tähendab ju ka mõningate reeglite tundmist, mis saadakse siis kas hariduse või iseseisva analüüsiga. Siin on valdav ratsionaalne valik. Mis võib osutada ka vääraks.

Kolmas liik koosneb aga poliitika filoloogidest. Siin ei vaadelda enam väljendusi vaid keelt nende taga.

See ei ole enam poliitiline eliit, vaid juba ideoloogiline eliit, kes võib manipuleerida erinevate poliitiliste keeltega ja luua uusi käsitlusi/diskursusi.

Poliitilist lingvistikat võidakse kasutada olemasoleva poliitilise keele säilitamiseks või ka uue loomiseks.

rjr, 2005-09-19 12:03:35

Üks vana anekdoot räägib, kuis Saksa DV mees saadetakse töölähetusele N. Liitu. Mees lepib omastega kokku, et kui ta kirjutab sinise tindiga, siis on see vale, mida peab kirjutama, kui punasega, siis tõde.

Tulebki kiri, kus mees kirjeldab olukorda ülivõrdes. Kõik on vägev, greit ja über alles – ainult punast tinti ei ole.

Tänase Ida-Euroopa tuntuim mõtleja Slavoj Žižek ütleb, et täna tähendab “punase tindi” puudumine seda, et kõik meie käibetõed: demokraatia ja vabadus ja inimõigused ja võitlus terrorismiga on valemõisted, mis takistavd tegeliku olukorra mõistmist.

rjr, 2005-09-19 12:04:30

“Vaba mõtlemine on parim vahend vabaduse vastu, “ ütleb Gilbert Keith Chesterton. “Vabastage orja mõistus kõige kaasaegsemas stiilis ja ta jääb orjaks. Pange ta kahtlema kas ta ikka tahab vabadust ja ta ei taha,”

rjr, 2005-09-19 12:04:41

Vene kultuskirjaniku Viktor Pelevini uues romaanis “Üleminekuaja dialektika mittekuskilt mittekuhugi” räägivad kaks telesaate tegelast: “Arusaamatu, Tshubaika, miks liberaalset kapitalismi nimetatakse liberaalseks. See kannab ju piiritut totalitaarset ideoloogiat. Kui lähemalt vaadata, siis kogu liberalism on selles et kõik võivad vabal ajal üksteisele p—-e keerata.”
“Andestage, Zjusa, aga see on suur samm edasi võrreldes ajaga kus isegi see oli keelatud.”

rjr, 2005-09-19 12:06:32

Pelevini kangelased räägivad:
“Meie teadvuse töötlemise peamise ülesande, Tshubaika, võib kokku võtta nii: vaatamata sellele, et meil lastakse kogu aeg mõelda rahast, ei tohi meil kunagi tekkida peamist küsimust selle kohta,”
“Mis peamist küsimust, Zjusa?”
“No vaat kui efektiivselt meie teadvust töödeldakse”.

rjr, 2005-09-19 12:07:18

Žižek jutustab kuis klassikalises Hollywoodi komöödias neiu küsib oma boyfreiendilt: “Kas sa tahad minuga abielluda”
“Ei!” vastab poiss.
“Aitab kõrvalehiilimisest! Ütle otse välja!” ei jäta neiu järgi.

Me saame aru, et mistahes vastused peale “Jaa!” ei tule kõe alla.

Meilgi on vabadus valida – aga tegelikult ikka siis, kui teeme õige valiku.

Õigupoolest pole meil muud valikut peale liberaalse kapitalismi – ses osas on ajalugu lõppenud - ja meie ainus võimalus on teha kapitalism nii inimlikuks kui võimalik.

Füüsik, 2005-09-19 13:05:11

Hele, 2005-09-18 18:35:14

Ehh... seda see siis tähendas...

http://www.via.ee/content/article/moraali-genealoogiast/comments/1/nr/26

vaat seda tõesti ei osanuks ma arvata
see asi on nüüd tugevalt nihkesse läinud :(

sest füüsika see ju ei ole kohe üldse mitte
füüsika on ikkagi täppisteadus
mitte sihukene jutustamine

ammugi pole sel miskit tegu kraadide ja ametitega
ennast tsiteerida lubas ju amatöörmüstikust via-kommentaator Hele, mitte mingi dr. ...

nüüd ongi üks kvantmüstik ilmas rohkem :(
ja loodab südamest, et kolleegid lugema ei satu ...

ei oleks ju asi päris korras
kui Viljandi Viire vallatud tekstid päevalehest vastu vaataksivad metodistipastor Raivo J. Raave ütelustena

aga see on rohkem kontekstitunnetuse küsimus
ja see tunnetus kas on või mitte
või tuleb omal ajal

/ohkap

jahh, kes meist ikka sündind tark on.

rjr, 2005-09-19 13:09:23

Tradistsioonilise ühiskonna politeia oli lahutamatu üldfilosoofilistest ja religioossetest paradigmadest, mis iseloomustasid kindlat traditsiooni.

Aristoteles nimetas inimest nii mõtlevaks kui ka poliitiliseks loomaks.

Selle järgi võime öelda, et mõtlemine ja traditsiooniline poliitika olid tihedalt seotud.

Mõlemi puhul me räägime inimese olemuslikest mõõdetest.

Mida vähem oli inimeses poliitilist mõõdet, seda tuhmim oli tema vaim, ja seda vähem oli temas väljendatud püüe tarkuse ja olemise poole – seda vähem inimlik ta oli.

Ühiskondliku suhtluse kaudu tunnetas inimene väliskeskonna reaalsust.

Siin puutus ta kokku sellega, mis on temast suurem, mis oli enne teda ja mis tuli pärast teda.

Politeia kogemises tunnetas inimene kuis osa puutub kokku tervikuga.

rjr, 2005-09-19 13:10:30

Politeia on valdkond, kus kasutakse inimese kõrgemaid võimeid ühiskondlikes suhetes.

Aristoteles nägi poliitikas inimese kollektiivse olemise kõrgeimat vormi.

Inimene on poliitiline loom seepärast, et ühiskond on talle loomulik keskond.

Politeias ilmneb inimese kui ühiskondliku olendi vaade: minevikule, selle mineviku mõtestamine ja sellest tulenevate järelduste elluviimine

Kuna inimene ei saa teada kõike fakte mineviku kohta, siis pilt minevikust antakse edasi müütide kaudu.

Müüt on sakraalne lugu, milles on edasi antud traditsioonilise ühiskonna arhetüüpiline olemus. Näiteks loomismüüdid formuleerivad tahteimpulsi, mis on suunatud kas siis esivanemate eluviis säilitamisel või muutmisele.

Konsultant, 2005-09-19 13:11:15

Kas Viljandi Viire on metodistipastor Raave?

Kes on Viljandi Viire?

rjr, 2005-09-19 13:12:57

Traditsiooonilises ühiskonnas andsid sotsiaalse rahulolematuse läbi end tunda alternatiiivsed sakraalsed mudelid.

Seepärast olid igas revolutsioonis ka oma vaimsed, sakraalsed ja religioossed aspektid.

Revoltio tegelikult tähendabki ladina keeles tagasikäiku. Ja algselt oli see tagasipäöördumine algallikate-juurte juurde.

rjr, 2005-09-19 13:13:30

Näiteks Venemaaal olid Stepan Razini ja Pugatshovi mässud seotud vanausulisstega, waldeslaste liikumine Prantsusmaal, taboriitide liikumine Tshehhis või ludiitide liikumine Inglismaal olid seotud teatud müstiliste sektidega.

Bolshevike katse luua paradiis maa peal oli sekulariseerunud sektantism.

rjr, 2005-09-19 13:13:46

Traditsioonilises ühiskonnas pidi poliitiline vastuhakk pakkuma alternatiivst sakraalsust.

Nii ütleb Buddha, et hindustlikud jumalad on mehhaanilised elemendid sansaara rattas ja pakub välja kastivaba ühiskonda, milles eristub budistlik sangha ehk kogudus.

mustlane-põdrakarjus, 2005-09-19 13:17:42

viire võrust, 16:18 28.01.2001 Vasta
Tere, kirjutan siin täitsa esimest korda
ja kirjutama ajas minu nimekaim, viljandi viire :)

No tule taevas appi inimestele teadmisi jagama, nii nagu viljandi viirele, kes muudkui taevailmutustest teadmisi ja vaimsust saab.

Seda oleks hädasti tarvis, sest isegi kõiketeadja Harri ei suuda võru ja viljandi viire vahel vahet teha.

Aga vahetegemine on väga tähtis, sest meie, viired, oleme tegelt täitsa erinevad.

Näiteks on viljandi viirel sõber jürgen, aga mina alles otsin sõpra.

Ja praegast just sai viljandi viire endale vist-kindlasti hästi palju sõpru juurde ja mõned neist arvavad, et on võru viire sõbrad ka.

Aga kuigi võru viire kangesti sõpra ihkab, ei taha ma omale neid sõpru, kes mind viljandi viireks peavad :(

Internett on ikka hää asi küll, kui saab juba täna lugeda sihukest vaimset juttu mis muidu nädalate ja kuude viisi toimetaja sahtlis, trükikoja laos ja raamtupoe vitriinis tolmu koguks, enne kui mulle koju riiulisse satuks.
Aga halb on interneti juures hoopiski see, et kõik see hää, mis interneti sees on, ei paista homme võib-olla üldse enam nii häästi silma kui kodus riiulis.
Näiteks kasvõi see viljandi viire ilmutusevärk.

Aga see, kuidas Hr. Raave ja Hr. Kingo teevad “vaimsete klubi” põhi- ja nimekirja, on minuarust natuke sellise kosmosereisi ettevalmistuse moodi värk küll.
Et algul tasa ja targu vaatame taevasse ja valime sihtpunkti välja ning pärast põrutame absoluuti kogu pundiga, ise üleni vaimsed :(

PS.
Armas viljandi viire. Tahtsin Sulle omalt poolt ühe tähtsa asja ette lugada, panin selle ennist paberitükile valmis kah, aga kui praegast nutsaka lahti harutasin, selgus, et paber oli täitsa tühi :(
Eks siis mõni järgmine kord :)

konsultant, 2005-09-19 13:29:16

http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=2596158

Viire Viljandist: Õigete orgia

Viire Viljandist
30. november 2001 9:01
saada sõbrale sms-igasaada sõbrale sms-iga
saada sõbrale emailigasaada sõbrale emailiga
teade toimetajaleteade toimetajale
loe kommentaare (1638)loe kommentaare
prindi uudisprindi uudis
Asi on nüüd sedaviisi, et pole veel päris selge, nimetatakse Eesti Estlandiks või Carmeni järgi Kaslandiks, aga oma kangelast on meil tõesti kohe vaja. Jürgen Päikeselinnast kirjutas, et neil on kõik kangelased ja kõigil on oma ausambad, kuhu nad ise pärgi panevad.

Ja kui keegi on kellegi peale pahane, siis ei pea mitte inimese kallale minema ega Delfis avalikult sõimama, vaid võib ausambale millegagi pihta panna. Või kui see liiga kalliks läheb, siis niisama sülitada.

Reklaam

Me siis mõtlesime, et meil polegi oma kangelast muud kui see kadumaläinud Kalevipoeg, keda pole õieti merestki näha ja teeks ka oma kangelase koondkuju Tiinast ja Imbist ehk EESTI PÜHA EMA JA ÕPETAJA.

Tauno tegi juba kavandid valmis. Tuleb nii viie meetri kõrgune, ilusa ümmarguse lastootava kõhu ja prinkide tissidega noore naise kuju, mille me Karksi lossimäele püsti paneme, et oleks kaugele näha. Ja kui me ükskord välja oleme surnud, siis ei arvaks keegi, et me enam lapsi ei saanud, vaid kõigile oleks selge, et me lihtsalt ei tahtnud.

Mõned muidugi tahtsid Natsionalistist kangelast teha venelaste väljasaatmise idee eest, aga teised jälle ütlevad, et venelased on üks vähestest asjadest, mis meil Eestis head on ja viimaks saab neist veel Eesti Nokia ja see natsionalisti projekt on ikka teostamatu.

Ausamba avamispidustustel toimub veel Tiina ja Imbi pidulik ristilöömine. Tiina lüüakse risti lihtsalt sellepärast, et ta on märter.

Imbi aga lüüakse selle pärast, et ta julges Kingole vastu haukuda ja esitas naistele siivutuid küsimusi, mida netis ei tehta. Netis kas kakeldakse või räägitakse asjast — see on siis, et millest tuleb kakelda.

Tiina löövad risti pedagoogid, kes on selleks puhuks riietatud nagu kukluksklanlased, aga neil lipukarva salvrätikud kaelas, millel suurte tähtedega maalit LEPING. Et oleks pidulikum ja et oleks legaalne. Kuigi allkirjad ei paista välja. Et kas ikka on või ei ole.

Imbi lööb risti Harri isiklikult ja ilma naelteta, ainult koodeksitega. Ja kui keegi uurib pärast kust need koodeksid pärit on, siis tuleb välja, et Mait Metsanurga nimelisest varastatud raamatute kogust, kust on kontrollimise ajaks ka kõik lugejapiletid ära kadunud. Seega ei saa keegi midagi tõestada ja Tiina ja Imbi võetakse maha ja pannakse hauda, kust nad kolmandal tunnil rahvuskangelastena üles tõusevad. Kolmandat päeva ei jõua keegi oodata, sest sült hakkab sulama ja õlu läheb hukka ja kommid saavad otsa.

Raffas protestib, et see ootamine on hullem kui Andruse kitsas tee kahe hulluse — tavalise ja usuhulluse — vahel. Raffas tahab ikka oma rasvast hullust kätte saada ja kitsas kolmepäevane ei huvita kedagi.

Siis toimuvad Veiksi ja Imbi kihlused, mille viivad ilmalikuna läbi Harri Kingson Kingo ja vaimulikuna RjaffeR.

Kihlused ei ole muidugi pulmad ja seepärast laulatust ei toimu. Teiseks ei ole veel üldse kindel, kas Veiks ikka tahab naist võtta — see on vaid Imbi arvamus, et tal on head naist vaja ja ega siis gay’del pole abiellumine veel ära keelatud.

Imbi jälle igatseb vanaduspõlveks meest, kellega koos olla ja siivutusi sosistada. Sest see erutab, kui ei lähe ropuks. Ja tõstab toonust. Seks teeb nooreks, ütles juba…Andrus, Harri, RJR või kes? Sokrates võib-olla?

Sokrates tulebki aukülalisena Shalli käevangus, kel on must, kuid nii pimestav kasukas seljas, et kõik, mida varjata pole vaja, see paistab läbi ja mida varjata on vaja, see on vaevu varjat.

See on Sokratese ja Versace-Agupildi ühisprojekt ja selle nimi on “avat kasukas”. Harri kirjutab selle peale midagi märkmikku ja keegi ei saa kunagi teada, kas kommi, kaebuse või poeemi.

Nende järel tuleb esinduspaar: kõigekõrgemate tiitlitega feldprofessor Wang ei kellegi muu kui prl. Teekäija enda käevangus. Mõlemad puht guccis, kenzos ja d&g-s. Prl. Teekäijal käekotil mingi Saksamaa tempel. Kurjad keeled räägivad, et sotsiaalabi oma, mille prl. Teekäija Saksamaal rehepapiks olles saanud.

Siis Tema Eminents rector magnificus Andrus, kes on olnud igavesti abielus, oma truu bitchi saatel ja nii rahuloleva näoga otsekui oleks just Vanatoile peksa andnud või libanud Delfi peatoimetajat ennast.

Harri võiks tulla Anni käevangus, aga ta ei taha. Sellepärast tuleb ta kaks sammu ees ja Ann kaks sammu järel jagades kõigile Harri autograafe puhaste luuletustega, mis on nagu lahti unustatud uksed.

Hulkur tuleb Ordumeistri käevangus, kusjuures Ordumeistrit ennast pole näha, ainul rütmiliselt kõlavad sammud tuletavad meelde marssi… mis ooperist? Aur on ennast võluvaks Aureks disaininud ja tuleb lenneldes kui neljas saatusehaldjas.

Shall, Ann ja Hulkur panevad pead kokku, et mõelda, mida võiks kihlatuile soovida nii, et seda ära muuta ei saaks. Siis aga kostab hääl ülevalt, mis ütleb, et Aure ei saagi saatusehaldjas olla, kuna ta on RJRle auku kaevanud ja ta peab nüüd ise sinna sisse minema. Tervelt veerand tunniks.

Margus võtab Aure lohutamise enda peale, sest ta on hea inimene, ainult RJR teeb ta halvaks ja seda ta ei kannata välja ja läheb väga kurjaks nagu 77-e Teremeret ühtekokku.

Shall ja Ann ja Hulkur lähevad vaidlema, sest Ann pole veendunud, et usk on ohver ja Hulkur, et elu on ohver. Shall ütleb siis kuldsed sõnad, et õnneks pole me kõik PÄRIS lollid, kuigi tõesti “oleme kõik lollid”, nagu juba öeldud, siis: Soovime noortele õilsat ohvrit veel õilsama nimel.

Kihlatud vaatavad aga teineteisele otsa selliste süütute silmadega justkui oleks tulnud Andruse piiblitunnist ja kuulnud, et usuline kogemus on doktrinaalse religioosse metanarratiivi kollektiivse kogemuse destilleeritud kronoloogiline kontsentraat.

Siis lendab RJR kohale ja võtab neljanda saatusehaldja osa enda peale ja ütleb: “See on masohhism.”

Selle peale sosistab Andrus Harrile kõrva, et kõik on eetika poolt määratud ja allapoole pühaduse taset ei tohi langeda. Harri ütleb kõva häälega: “Palun defineeri, mis on masohhism”.

Kõik hakkavad naerma ja langetavad käed allapoole pühaduse ja gucci taset, sest on ju üldiselt teada, et masohhism pole midagi muud kui valu nautimine, mis guccidele ei sobi (kenzodest rääkimata).

RJR aga ütleb: “Tegelikult on masohhism kontrolli kaotamine ja selle läbi uue valitsemistasandi leidmine.” Nüüd hakkavad kõik sisistama, sest keegi ei saa enam täpselt aru, mis ennustus on noortele antud.

Siis astub Teremere välja ja ütleb, et see on ju lihtsam kui välismaa Zaporoožets ning marsi taktimõõt ja kui isand RJR on juba leiutanud suure ja väikese humanismi, miks ta siis ei võiks leiutada ka inimlikku ja jumalikku masohhismi…

Sellega on rahu taas Maa peal, aga see on väline, sest tegelikult on arusaamatus suur.

Andrus on kindel, et see on küll allpool püha teoloogilise korrektsuse taset. Harri ei oska sihukest värki kuidagi oma süsteemi panna. Shall ei saa aru, kas see ongi siis nüüd see õilis ohver ja Ann, kas see on õige ohver ja Hulkur, kas see on elu ohver.

Ainult Imbi ja Veiks vaatavad teineteisele silma, võtavad käest kinni ja kaotavad äkki kontrolli iseenda üle…

Mis edasi sünnib on teie teha…

rjr, 2005-09-19 13:31:27

Liberalism räägib maagilisest vabadusest.
Kuid see ei ole universaaalne vabadus.
See ei ole vabadus millestki.
See on vabadus millekski.
Ideoloogiliselt on see vabadus võimalus end ühiskonnas teostada.

Nüüdisinimesele ei ole vabadus mitte vaimuomadus, vaid konkreetne kogetav olukord, kus tema soovide ja ihade rahuldamise piirid on võimalikult avarad.

Kui nüüd öelda, et inimene tarbib mõtlemist samamoodi nagu sööki ja jooki, siis ehk võiksime ka öelda, et traditsiooniline inimene tarbis ka päästmis- või lunastuslootust.

rjr, 2005-09-19 13:32:53

Siiski erineb postmoderne tarbimine olemuslikult:

Esiteks tarbimine järgneb alati valikule aksioloogiliselt võrdsete võimaluste seas.

Traditsiooniline inimene pidi valikul ära tundma Jumala tahte ja mitte langema kuradi lõksu.

Nüüdisinimese jaoks pole valikud mitte enam õiged ja valed, vaid
• iha rahuldamises eisukohalt vähem või rohkem optimaalsed
• ning erutuse ja edevuse seisukohalt rohkem või vähem huvitavad.

Edasi on tarbimine tehing – leping. Inimene annab midagi ära ja saab midagi vastu.

Raha pole seeepärast postmoderses ühiskonnas mitte üks väärtustest vaid kõigile väärtustele ühine vorm – forma formarum – kõikide vormide vorm oli keskajal kõrgeimaks pritntsiibiks kõikidele teistele asjadele.

Traditsioonilise ühiskonna inimese suhetel asjadega ei olnud sellist universaalse tehingu iseloomu, sest asjad ja kogu maailm olid talle antud Jumala armust.

Nüüdisinimene ei tunne enam kristlikku igastust kõrgemate väärtuste järgi. Kristlikud väärtused on nüüdisinimesele lihtsalt ühe kultuuriruumi väärtused, millest on võimalik osa saada kristlike tekstide, kristliku muusika ja kunsti ning kristlike koguduste vahendusel.

Nii kristlik kogemus kui tekstid on leitavad kultuuriruumide konglomeraadis teiste tekstide: budistlike, hinduistlike, judaistlike jms. kõrval. Transtsendentaalne on saanud immanentseks – kauge ja piiridetagune kultuurisiseseks.

***