Via.ee

mõista mõista, 2005-03-05 11:22:02

-Hele, 2005-03-04 22:54:57

Lähen mõneks päevaks metsa

-andrus, 2005-03-05 07:56:15

Olgu tal seal rabas hea olla!-

gemüüse, 2005-03-05 11:22:58

vahe on selles et mina suudan ateistlikult arutleda,
relgioonifoobilised inimesed aga religiooselt mõelda reeglina mitte. juba ainuüksi terminid põhjustavad allergilist reaktsiooni.

Tuleb kuidagi tuttav ette, aga mette ei mäleta kust või kellelt seda juba kuulnud olen. :)))

andrus, 2005-03-05 11:58:59

olgu ma ei viitsi siin siiski paha poissi mängida

see on väsitav roll
olla seinaks mille vastu põrgatatakse

ma ei naudi ka seda erinevalt .........-st

lähen nüüd peale töist hommikut

ka metsa või rappa või luhta

;-.)

uimaivõi, 2005-03-06 00:56:32

Tulevikku ja minevikku pole olemas, need on vaid mälus, mis põhjustab kannatusi. On vaid praegune hetk, milles sisaldub minevik ja tulevik. Kes mõistab praegust hetke, see teab ka minevikku ja tulevikku - kõike - igavikku.

Praeguse hetke teadvustamine avab värava igaviku tõesse. Selles tões sisalduvad pettekujutlustena kõik - minevik, tulevik, elu, isik jne...

Just - ja nii edasi... Kuidagi tuttav, ära käiatud plaat.

ahh, 2005-03-06 10:21:46

Kas budistid on aja kvaliteedi tõesti ümber hinnanud — kõik saavad kohe-hohe selgeltnägiateks — kuhu see Kali yuga siis nüüd äkki kadus?

Next day, Hommiku!, 2005-03-06 11:33:33

2 kena tõdemust siin.
Üks EA-lt, et minevikku ja tulevikku pole olemas.
Sest kogu minevik on meiga praeguses hetkes ja kogu tulevik alles tulemata.

Ja teine Andruse tõdemus, et reeglina religioosne inimene suudab ateistlikult mõtelda, aga foobikust ateist minestab esimese usutermini peale :)
Või vähemalt saab allergilise afektiseisundi ja muutub normaalsest inimesest võitlusvalmis programmijupiks.

PL, andrus, 2005-03-06 12:46:23

ei mulle meeldivad romantikud

a la EA ja PL

PL: Mulle isegi meeldib see Sinu ratsionaliseering minust samavõrd kui minu ratsionaliseering Sinust kui “uduse hommiku poeedist” - millest pole veel aru saada, kas tuleb päev päikseline või sompus, aga milles ei löö välku ega tule rahet. Milles loor on mähkunud pehmelt ja soojalt.

Küllap on see tõeline varjupaik väiksele poisile Sinus, kes vahete-vahel julgeb unistada paremast maailmast, neil hetkil sügavalt armunud oma unistusse. Aga kes siiski jumaldab Jumalat, kes on ohvrite poolel.

PL, 2005-03-06 12:50:39

Erik kirjutab kui oleks vananaiste suvi käes (hoopiski noortüdrikute talv?).

Jah, kui näeks kah kõike nii selgelt, oleks ju mured murtud.

Nekrassov arvab, et Vanga nägi “kriisitsooni”, nö fataalsete inimeste saatusi - kuna ka ise kuulus oma teadvuselt sellesse tsooni.

Tõeline postmodernne vaimulabürint.

PL, 2005-03-06 12:53:13

andrus, 2005-03-05 08:01:35

olen päri et eristamatuseühtsus on primitiivsus

nii et eristage palju suudate siis tajute ehk ka miskit ühtsust

kas siis Looja Loodu või miskit muud

PL: pre- ja transratsionaalne, esimeses tervik läbi töötamata, teises (ratsionaalses faasis) läbi töötatud ja integreeritud.

rannatüdruk, 2005-03-06 13:23:27

Nex day: Ja teine Andruse tõdemus, et reeglina religioosne inimene suudab ateistlikult mõtelda, aga foobikust ateist minestab esimese usutermini peale :)
Või vähemalt saab allergilise afektiseisundi ja muutub normaalsest inimesest võitlusvalmis programmijupiks.

Mitte ainult ateistidel ei lülitu sisse võitlusprogramm vaid samamoodi lülitub ka religioossetel inimestel sisse võitlusprogramm põrkudes kokku teistsuguse maailmavaatega. Allergia on seda üsna hästi iseloomustav sõna. Organismi ülitundlikkus ja kaitsereaktsioon oletatava ohtliku elemendi või haigustekitaja sissetungil. Teistsugust maailmavaadet tajutakse ohuna oma tervele mõistusele.

Andrus märkab küll foobikust ateisti reaktsiooni, aga jätab miskipärast mainimata, et reaktsioonile ikka on eelnenud kauakestev rünnak (misjon, jumalariigitöö nagu praktik seda hästi on selgitanud). Ja seda et foobikutest usufundamentalistid suudaks ateistlikult mõelda, on küll raske uskuda. Foobikud ikka foobikud.

Next day, Hele, 2005-03-06 13:50:29

Einoh, Hele
äärmuslus on äärmuslus nii religioonis kui sekulaarses maailmas.
Ma pidasin silmas siiksi oma peaga mõtlevaid inimesi, nii usus kui uskmatuses.
Juba äraprogrammeeritud robotidega pole tõesti midagi peale hakata. A sellevõrra on neil jällegi kergem, et ei teki küsimusi ega probleeme.

Next day, Hele, 2005-03-06 13:56:02

Su viimase lõigu alguse kohta niipalju, et kogu ateistlik maailm ründab ikka inimest märksa enam ja märksa räigemalt ja topib oma ideaale (vaata reklaame ja tekitatud vajadusi!)sulle pähe igal su sammul. Selle valgel on kristlik misjon ikka väga nõrk ja jõuetu.

Next day, 2005-03-06 14:01:34

Ai sorry, mitte Hele, vaid rannatüdruk.

taruk, Next day, 2005-03-06 14:02:53

Kui rääkida programmeeritud robotitest ja oma peaga mõtlemisest, siis küsiks sinult, lugupeetav, kust on sinul see kindlus, et neid igasuguguseid reklaame produtseerivad ateistid, aga mitte usklased?

Programmist - usklased head, ateistid pahad?

Ja muideks, lase ennast natuke ümberprogrammeerida, sa nimet vastad rannatüdrukule, mitte Helele. Kui sa mõtleksid veidi oma peaga, siis taipaksid, et need kaks pole üks ja seesama.

rannatüdruk, Next day, 2005-03-06 15:22:57

ateistlik maailm ründab ikka inimest märksa enam ja märksa räigemalt ja topib oma ideaale (vaata reklaame ja tekitatud vajadusi!)sulle pähe igal su sammul

Oot-oot, kas mitte Sina polnud see, kes väitis, et enamik on maailmas religioossed et mitte öelda kristlased? Ja nüüd äkitselt omistad kogu maailmas vohava tarbimisreklaami äkitselt ateistidele? Sul on silmaklapid ikka väga kitsalt peas. :(

rannatüdruk, Next day, 2005-03-06 15:47:08

äärmuslus on äärmuslus nii religioonis kui sekulaarses maailmas.
Ma pidasin silmas siiksi oma peaga mõtlevaid inimesi, nii usus kui uskmatuses.

Selles asjas ma olen sama meelt. Et foobikud on foobikud ja oma peaga mõtlevad on oma peaga mõtlevad, ükskõik, kas siis usklikud või uskmatud. Aga Sina võtsid enne ühelt poolt äärmuslased, foobikutest ateistid, ja vastandasid neile usklikud üldiselt. Nagu oleks kõik religioossed inimesed oma peaga mõtlevad ja kõik ateistid foobikud. Ja sellega ei nõustu kohe mitte.

rannatüdruk, 2005-03-06 16:06:00

Ja veel
kogu ateistlik maailm ründab ikka inimest märksa enam ja märksa räigemalt

kas inimene = kristlane?

See ümberlülitumine enamusest vähemuseks ja tagasi on ikka vahva :)
Kord piisab jumalatõestuseks aksioomist, et inimene on religioosne olend ja enamik inimkonnast ju usub Jumalasse ning ei saa seetõttu eksida. Ja siis väheke teises kontekstis muutuvad usklikud äkitselt ahistatud vähemuseks, ohvriks.

Lilleke, andrus, 2005-03-06 16:08:30

vahe on selles et mina suudan ateistlikult arutleda,
relgioonifoobilised inimesed aga religiooselt mõelda reeglina mitte. juba ainuüksi terminid põhjustavad allergilist reaktsiooni.

Ei saanud aru, mis põhjusel sa enesele seda ütlema piad aga:)..
Inimene suudab kõike....kui ta tahab..
Miks ta ei taha, see on juba eraldi küsimus, põhjuseid (väga arvestatavaid) võib seal olla mitmeid.
Selline küsimus oleks sulle, et mis põhjusel tekib enamus usklikel(mõtlen delfit, viat) vahel äkki selline vajadus hüpata kivi otsa ja hüüda ''Mina kivikuningas sina s....alabidas!!!''

Ants, 2005-03-06 16:32:24

Jah, religioosed pole “oma peaga” mõtlemisest nii väga vaimustunud, vaid kalduvad seda sitahunnikut kõrvalt piidlema ja imestama kust need hinnangud, “omad arvamused” ja muu kräpp küll pärit on, ning kas annaks ka mõne trikiga hunnikut vähendada.

PL, 2005-03-06 19:09:34

Kristlik religioon aitab inimest endaga lepitada, kui ta ikka väga pahuksis on. Esiteks leiab ta toetust oma sisetundele, et ta on milleski “süüdi”, siis pajatatakse talle Lugu, et ega tema päris üksi nüüd ka vastuta, et “kõik on süüdi” - ja järgneb ettepanek kogu krempel kellelegi ära anda. See oleks otsekui ego ületamine - hea asi ju -, aga enamasti regressioon ego-eelsele tasandile.

Aga teraapiline efekt on sel kahtlemata, sest ego leiab uue varjupaiga, kogeb end mh erilise ja väljavalituna - millega on rahuldatud ka üldinimlik tunnutusevajadus, mis siis, et teiseusulised ja ateistid sarjavad nii et maa must - Lugu on see, mis loeb, sest tema loob ego-maailma.

Tegelikku ego ületamist muu meelest religioonis reeglina ei toimu.