Pime nägija – Vangelia

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 215 kommentaari.

andrus, 2005-03-03 16:12:16

elik ma ei vahenda suhteid taimedega kuskilt maalt edasi

lugege läbi U Masingu Mälestusi taimedest

Lilleke, Kas tõesti?, 2005-03-03 16:16:00

Selline hoopis
http://home.att.net/~thft/spooky.htm

Lilleke, 2005-03-03 16:17:30

siis hakka taga suhtlema

Siis on kõik õigesti:))
me suhtleme aktiivselt.

taruk, 2005-03-03 16:30:04

Ti, 2005-03-03 12:25:40

A
selle peale kuluks nüüd küll vist pisut “verd, higi ja pisaraid” ära.

Verd, higi ja pisaraid ei luba, aga ehk õnnestub karvatuttide lendu organiseerida :o)

Üks maailma geniaalsemaid filosoofe, Murphy, on öelnud umbes nii: “Sa ei eksi kunagi ära, kui sul on ükskõik, kus sa oled.”

Läks ühe mehega jutuks ennustajatest, imeravitsejatest ja tuleviku nägijatest, läks jutuks ka sellest, et mitmed inimesed on võimelised ära arvama ruletil tulevat numbrit, aga ainult seni, kuni pole raha panustanud ja ei taha võita.

Ta demonstreeris oma annet ja tõepoolest arvas õigesti pärast seda kui oli kogu oma raha kaotanud...

Tekkis mõte, ehk see on ka üldiselt nii, et kui inimesel on mängus isiklikud huvid, siis ta kobab pimeduses ja võib vaid suure õnne korral vajutada õigele nupule või astuda õigeid samme.

Kas meie kristlased ja muu-usulised, kes loodavad saada päästetud ja tegutsevad ainult selle nimel, on ikka nägijad ja lähevad õigesti, nagu nad seda ise arvavad?

/Andke tuld/ :o)))

taruk, 2005-03-03 16:48:23

Noriks veel... meie hea ANNI kallal.

äkki just siin ja sellel ajahetkel ongi inimestele antud ülesanne õppida olla teise vastu inimene.. ja õppida ntx ka südamest naeratama teisele..

ma usun et heatahtlik südamest tulev naeratus on üldse kõige hea algus.. pisku küll aga annab ikkagi HEAD juurde siia meie INIMESTE maailma..

Mäletad Liivi lullat lumesajust ja soojast leivast?

...Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba — mõtelge!

Soe saun ja lõhn nii armas. —
Tühi kõht. — «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.

Aga kui kõik oleksid pagarilapsed, kellele siis soe leib peale läheks, nii peale, et lausa luuletama paneks?
Kui kõik oleksid Midased, kas kullal oleks mingit väärtust?
Kas soojaks köetud ahi meelitaks palaval suvepäeval end tema vastu suruma?

Kas naeratus pole ainult seetõttu väärtuslik, et ümberringi on palju mossitamist ja kokkupigistatud huuli?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-03-03 16:57:32

Mnjaa! Siin Su TEGELIK SISU, taruk, 2005-03-03 16:48:23

Püüad end küll raudnõgesena näidata, aga ei tule välja.

Olev:)))

taruk, Olev Vallimaa, 2005-03-03 17:14:58

Ma teesklen ;o)

Kuda need kristlased ütlevad, et vanakurat võib kah pühakirja tsiteerida, asi siis ühel tarukil natuke Liivi pasteerida...

/irvitab õelalt/

Hele, 2005-03-03 17:16:10

andrus, 2005-03-03 16:12:16

lugege läbi U Masingu Mälestusi taimedest

jah sealt raamatust saab aimu tema inimlikest nõrkustest
et miske kompleksipundar ta tegelt oli

ongi ju nii, et kui inimsel on midagi antud mitmekordselt, siis jääb ikka teisalt pisut puudu
a muidu kiputakse tast vägagi puuslikku tegema
1 mees lausa seletas, et tema pilti vaadates tekib eriline tunne
nagu mingi sai baba juba

libahunt, 2005-03-03 17:35:17

Päikesepillaja lk.307

On miski murdunud me tundekoes
ja härjavõitlus pole enam moes.
Härg leiab puhkepaiga lihapoes
ja matadoorid mõnulevad roes.

On elu lühike,kuid kunst nii pikk,
et pole põhjust olla murelik.
Las saab areeni aardeks haisev sikk
ja talle kuulub au ja tulevik,

kunst kunstiks jääb ja loom on ikka loom,
ükskõik,kas hõrk või vänge ta aroom.
Poeetidestki üks on küürus gnoom,
kuid teisele maailm on aerodroom.

Kui hümne hüürgab kohimeeste koor,
et naksub,raksub iga erk ja poor,
siis,muusa,kaitsku kirgas iluloor
su hinge,mis on helisev ja noor.

On hea,et vahel tõmbud varju sa,
et uue valgusega harjuda,
seal maitsed endaleiu tarju ja
võid naerda üle aja karjuva.

Laul ainult siis on suur,laul ainult siis on tõus,
kui puhkeda ta suudab täies jõus.
Kes tukkujatega on nõus,
sel pole kohta taidurite tõus...

Ei mingit palvetamist ega ja RESPeRATE hingamist...
härjavõitlust!:)

libahunt, 2005-03-03 17:50:59

Veel lilledest
leitud teekambrist(kindlasti jälle ei kalluta ja ei paksenda)
Imaam Ali, 2005-03-03 15:41:49

Naine on healõhnaline kauniõieline vaas.
Nuhuta hellasti, temaga <b> maadlemata <b/>.

rabavalt hästi

kaak, 2005-03-03 17:57:38

Kerget huumorit...tegu pole küll mutikesega, aga siiski ehtsa printsiga.
http://www.419eater.com/html/joe_eboh.htm

libahunt, 2005-03-03 18:30:51

ole tervitet 2005-03-03 18:05:36

tervitused Sullegi:)

ANN, 2005-03-03 23:19:56

taruk, 2005-03-03 16:48:23

“Noriks veel... meie hea ANNI kallal.”

niimoodi ära enam “nori” ;).. palun!
sest ma pole hea ega tõe teadja või mis iganes!
aga “norimine” või vaidlemine mulle väga meeldib et siis lõppude lõpuks selles vaidluses ikka peaks selguma ka tõde onjunii? .. ;)

“Mäletad Liivi lullat lumesajust ja soojast leivast?”

jah mäletan.. kooliajal see luuletus miskipärast mulle ei meeldinud aga nüüd küll.. aitäh!

“Kas naeratus pole ainult seetõttu väärtuslik, et ümberringi on palju mossitamist ja kokkupigistatud huuli?”

ma ei saa päris hästi aru mida Sa mõtled..
naeratust/või no HEAD! ihaleme me ju kõik!
me tahame ju olla õnnelikud.. igas mõttes siin maailmas ja selles elus.. ja siis ju sõltub maailm me ümber sellest ka missugused me ise oleme..
või mis Sina arvad? millest siis veel..?

Sulle ka Juhan Liivi.. ma ei tea äkki arvad et see luuletus on vananenud.. oma SÕNUMI poolest.. mu meelest ei ole küll!

Juhan Liiv

Ma lillesideme võtaks -
sind köidaks sellega,
sind köidaks sellega ühte
oh õnnetu Eestimaa!

Ma taevasina võtaks,
võtkas päikese särava,
võtaks eha, võtaks koidu -
sind köidaks sellega.

Ja armastuse ma võtaks,
võtaks truuduse, aususe ka,
ja köidaks sellega ühte
sind, kallis kodumaa.

Ja veresideme võtaks,
võtaks venna südame ma -
ja köidaks sellega ühte
sind, õnnetu Eestimaa!

——-

aitäh et Sa olemas oled! ;)

kordasin nüüd H20 sõnu aga see on tõesti nii et Sa oled vahva ja tore inimene.. see oli kosutav kommentaar mis Sa mulle kirjutasid.. aitäh!

Hele, 2005-03-04 08:42:56

Ilus hommik.
Päike kõrgel, lumi sädeleb, puud härmas ja linnud siutsuvad.
Nii palju valgust, et võtab silmast pisara välja ja see siis ripsmete külge ära jäätub.
Hetk vaikust enne märtsijäneste pidu.

andrus, 2005-03-04 09:05:18

Selle selle Masingu jutu peale jah peaks miskit kostma

aga ei tea mida

inimestel on kompleksid
jah seda küll
teisisõnu on nad komplekssed ehk komplekteeritud

jah mida veel arstidel on ka kompleksid ja vahel veel hullemad

kas pole?

andrus, 2005-03-04 09:08:19

Masing oli tavaline meesshovinist nagu paljud n.ö. naistemehed.

male shovinist pig nagu ingl keeles öeldakse

küllap said taimed talt sedajagu enam empaatiat

andrus, 2005-03-04 09:12:31

ma seevastu nagu Toomaski olen prefeministlikus kontekstis äge naisõiguslane - postfeministlikus paradigmas aga sama äge meesõiguslane

taruk, 2005-03-04 10:10:12

A mina olen šovinistlik siga ja uhke selle üle.

Kristlased peaksid ju teadma, et jumal lõi Aadama ja Eeva, aga mitte mingid onod :o)

aivar mägi, 2005-03-04 10:58:41

Kuule Harri,

Kuidas sulle ka artikkel meeldib?

Ti, andrus, 2005-03-04 11:42:21

Masing oli tavaline meesshovinist nagu paljud n.ö. naistemehed.
küllap said taimed talt sedajagu enam empaatiat

Üksnes taimed?
Ei tea.. võib-olla.
Siiski on ta öelnud ka nõnda:

“ Armastus on see tunne või teadmine, et ometi kõik meie kogetu on tervik, teadmine, et need võõrad indiviidid ei ole hukkajad ega vaenlased, et nad on samuti yksi nagu meie. Seepärast on see armastus samahästi kaastunne, halastus, agape, mahakaruna. Ta sisaldab teadmise, et k õ i k kannatab, k õ i k tunneb, et ta on poolik - seepärast, et ta on. /—-/”

Võib-olla oli see üks tema “kompleksidest”, et kogu oma enesekindluse juures, kõhkles ta, kas see kõik ( intiimsem luule ) on teiste asi, teistele arusaadav ja tarvilik, kas ei peaks kõik jäämagi eraasjaks, saladuseks.

Aga ilusad saladused olid sel ‘meesshovinistil’.. :))

*
Kas siis nutame, kui meil on halvem homme juba:
suud väga väsind ja silmad ei näe
iial enam, et teise nägu on ilus
rõõmsate pilkude pärast,
mis nagu liblikad heledatiivulised
liuglevad palgel vee.

Või siis just me sydameile kasvab kõrgeks luba
varjanud armsama õlale käe,
mis nyydsama ta juukseid hällivaid silus,
lahkuda kadunud särast
koos nagu välkudesähvangud viivused
tyhjusse Linnutee.

***