Õhtumaa lõpp

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 561 kommentaari.

tsukts, 2006-01-27 22:32:49

Heelium, tsukts, 2006-01-27 17:37:37

Anna andeks, kuid heeliumismiga ma ei ole tõepoolest kursis, aga budism ja kristlus ei ole ikka nii erinevad, nagu sa ette kujutad.
Võta loe kasvõi kümmet käsku... neid budistide omasid.

Ma rääkisin juba enjotile, et pole mõtet takerduda terminitesse, kuigi budismis pole patu mõistet on siiski olemas halvad teod mis viivad põrgusse, mida võib kristliku puhastustulega võrrelda.

Aga veelkord, heeliumismiga pole ma kursis ja ei tea, võibolla kutsutakse selles patuks ka vana kassi.

v.l., 2006-01-27 22:38:03

Niisugune faktike:
According to Reading at Risk: A Survey of Literary Reading in America (Research Division Report #46 of the National Endowment for the Arts, June 2004), 47.6% of American adults (and only 37.6% of males) read literature in 2002, down from 56.9% in 1982. More than four in ten did not read a book of any kind.

http://www.trinity.edu/~mkearl/knowledg.html

v.l., 2006-01-27 22:41:58

jänkide religioosus:

http://www.trinity.edu/~mkearl/bible.jpg

v.l., 2006-01-27 22:45:41

Veel jänkide uskumistest:
http://www.trinity.edu/~mkearl/never.html

v.l., 2006-01-27 22:47:43

Üks huvitav lehekülg:
http://www.odci.gov/

v.l., 2006-01-27 22:49:21

Teaduslikust meetodist:
http://teacher.nsrl.rochester.edu/phy_labs/AppendixE/AppendixE.html

Ants, 2006-01-28 01:43:53

millesse väga aktiivne online-elu enam ei kuulu

et ära ei sõnuks siis tuleb kolm korda vastu lauda koputada

KOTT - KOTT - KOTT

Ants, 2006-01-28 01:44:13

kuidas Heeliumil suitsetamisest irdumine sujub?

toomas, 2006-01-28 04:20:35

KOTT-KOTT-KOTT!

Mulle tekkis töölauale
Roman Daily Missal
ja ma ei suuda imestada,
mis raamat see ikkagi on!

Äkki suudabki Via-t asendada.

KOTT-KOTT-KOTT!
:)))

toomas, 2006-01-28 05:52:43

Täna on muide põhjust Aquino Thomast meeles pidada jms.

toomas, 2006-01-28 06:46:48

+!

Ants, 2006-01-28 07:01:07

mis raamat see ikkagi on

kallis kuid seeeest vääääga paks raamat

Ants, 2006-01-28 07:01:46

Sa oled vaga mees ja võib-olla ei vaata üldse telekat, seepärast ma nüüd sulle pajatan, et Pealtnägija Kersna teadis rääkida, et Püha Brigital olla olnud 8 last.

Niiet kunagine pereidülli ihalus pole takistuseks Jumalale pühitsetuks saamisel, kui kutsumust on.

Ants, õhtumaa lõpp, 2006-01-28 07:24:54

hommik on õhtust targem

pärast tarkusevilja söömist kulgeti itta

Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole
Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need
valvaksid elupuu teed.

õhtumaa on Eeden

lollide rõõm

ja nüüd on sellega lõpp

tarkus tuleb

tapab toas ja aias

v.l., 2006-01-28 09:46:41

Üks niisugune lugu:
Father Trigilio is just as pleased to be a Dummies author. He’s at work with two others on a Dummies book about Pope John Paul II, to be released near the first anniversary of his death, April 2, 2006.

For anyone who has lingering concerns about pairing “dummies” and “idiots” with sacred subjects, the priest says: Get over it. He notes that in First Corinthians, St. Paul favorably uses the term “fools for Christ.”

“The actual word in the Greek, if you translate it literally, means ‘morons,’ ” Father Trigilio said. “Nobody gets bent out of shape that St. Paul is calling them a moron.”

http://www.magdalenereview.org/?p=8

Heelium, 2006-01-28 10:04:23

Ants, 2006-01-28 01:44:13

19. päev.

Heelium, tsukts, 2006-01-28 10:28:42

Budismi voole on erinevaid, siiski on neis kõikides jooni, mis seavad budisti motivaatorid kristlase omadest väga erinevateks — ja ka suunitluses on rõhk mujal. Ei ole mõtet näidata kristlusest budismi imbunud tõlgendusviise kui budismile omaseid.

Anna andeks, kuid heeliumismiga ma ei ole tõepoolest kursis, aga budism ja kristlus ei ole ikka nii erinevad, nagu sa ette kujutad.
Võta loe kasvõi kümmet käsku... neid budistide omasid.

Ma rääkisin juba enjotile, et pole mõtet takerduda terminitesse, kuigi budismis pole patu mõistet on siiski olemas halvad teod mis viivad põrgusse, mida võib kristliku puhastustulega võrrelda.

Põrgu all pead silmas ilmselt samsaarat. Samsaaraks kutsutakse kõige üldisemalt ümbersündide ahelat või pigem võimetust sellest üle olla.

Ma räägin loo ühest budismist. Ehkki see on suvalise voolu suvaline lugu, näitab see üldist suhtumist.

Nimelt usutakse mõnel pool, et kui inimene sureb, siis möödub tavaliselt u. 45 päeva enne, kui ta uuesti sünnib. Uuestisünnile eelneval ajal liigub ta ringi keskkonnas, kus näeb kõikjal jubedaid koletisi ja peletisi, kes tunduvad ähvardavad jne... Kes on saavutanud meelerahu, see saab aru, et tegu on illusioonidega ja valib rahulikult, kuhu sündida, või ei vali üldse midagi. Kes ei ole seda saavutanud, keda saab veel kontrollida tema hirmude kaudu, rabeleb ja põgeneb ja sünnib esimesse ettejuhtuvasse peresse.

Budism loeb halvimaks hirmud ja kahtlused. Ehk ka ihad. Ehk siis kõik, millega ühte inimest ilma tema nõusolekuta kontrollida saab ja mis tekitab seega asjatut rabelemist. Samuti loeb budism illusioonid asjadeks, mida tuleb vältida — uskudes, et illusioonideta inimene leiab kõik muu hea iseenesest (või, et tee on sama illusioonidest välja ja naudingut pakkuvasse elusse).

Kristluse põrgu on karistus — kristlus ei ürita budismi kombel näidata, kuidas inimene vahetult *läheb* “põrgusse”. Kristlus, vähemalt tänapäevased tuntud voolud, näitavad, et inimene teeb midagi, ja selle eest ta *viiakse* põrgusse. Budismis jõuab igaüks täpselt sinna, kuhu ta teele asub. Kristluses käib mingit liiki “kohtumõistmine” väliselt.

Loomulikult oleks see nüanss muidu suhteliselt kõrvaline, ent arvestades, kui tugevaks tänapäeva kristlus selle karistuse elemendi on muutnud — väites näiteks, et paavsti needmised ja õnnistused on need samad asjad, mida pattude ja heategude eest saab Jumalalt — ehk siis on selline “tagajärg” juba väga kaugel algsest põhjusest ja ei püüta näidata ka otseseid jooni. Võib kindlalt öelda, et tänapäeva kristluse “patu” mõiste ei oma budismis ühtegi väga selget analoogi.

Aga ajalooliselt — loomulikult on nii mõnigi kristlik valgustunu lähtunud paljuski samadest tegelikkuse omadustest, millest ka budistlikud valgustunud. Siiski ei ütle see eriti midagi religiooni kui süsteemi kohta — kui rääkida varakristlusest või agnostitsismist, võin ma ühiseid jooni mõnevõrra tunnistada, ent rääkides sellest religioonist, mida tänapäeval kutsutakse kristluseks ilma täpsustusteta, ei saa ma seda teha.

toomas, Ants, 2006-01-28 10:57:47

noh ää nüüd nii pezimistlik kah ole:
uus õhtumaa sünnib otse meie silme all

- ei ole see enam emadest-vanaemadest
ärahellitatud heaoluühiskonna kohitsus,
vaid meie oma jõmlus,
mis ennast maksma paneb

ja pangu aga
ja täie auruga

ja küll sinna juurde ideoloogia ja
usk ja moraal kah peagi juurde tuleb

kindlasti!

toomas, He, 2006-01-28 11:00:59

Ei ole see põrgu ja qurat ristiusus paratamatult muud kui negatsioon, mille olemasolu tuleb tunnistada, aga millest tuleb lihtsalt eemale hoida ja mitte selle üle arutada. Lihtsalt hoiduda reaalsuse liigsest intellektualiseerimisest: põrgutarakanide täpset arvu pole vaja teada.

toomas, 2006-01-28 11:04:40

Ja see jõmlus on nagu Tshingiz-khaani mehed või viikingid omal ajal: sigitama nii otseses kui kaudses mõttes hakatakse eelkõige väljaspool oma maad ja rahvast.

***