Õhtumaa lõpp

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 561 kommentaari.

v.l., 2006-01-24 21:44:16

Huvilistele Vatikani arhiivist:
http://www.rense.com/general69/vat.htm

elfitaat, rjr, 2006-01-24 21:53:54

Võiksid rääkida meile, mis meid ootab ees pärast siitilmast lahkumist. Kas on ka midagi uut seal ilmas meid ootamas? Või pead sa tugevalt Piiblile siin toetuma?

Kas me oleme seal ka värvilised ja eri keeltes vusserdame? Seal vist demokraatia enam ei ruuli?
Ma mõtlen pärast seda va ülestõusmist või nii?

See tasand ootab meid kõiki ühel päeval

v.l., 2006-01-24 22:07:41

Siin esineb aegaajalt Ants'u nimeline.
Siin aga selline sõnum:
Study: Ants can teach each other
http://edition.cnn.com/2006/TECH/science/01/11/ants.teching.reut/index.html

v.l., 2006-01-24 22:15:27

Viimane sõnum näitab ka, et õppimiseks ei pea omama väga suurt aju.

v.l., 2006-01-24 22:42:15

Huvitav raamat religiooni tekkest ja inimese arengust:
http://education.guardian.co.uk/higher/books/story/0,10595,1675597,00.html

v.l., 2006-01-24 22:50:25

Muiste usuti, et pääse tuleb õlle joomisega:
http://dsc.discovery.com/news/briefs/20051226/drunkegypt_arc.html

Hele, 2006-01-25 00:20:08

tsukts: Statistika, kuigi seda eriti uskuda ei või, teab rääkida, et mehi ja naisi on enam-vähem ühepalju ja pärast lahutamist leiavad enamus neist endale uue partneri...

Uuel mehel pole mingeid kohustusi eelmise mehe laste ees. Kui ta aitab neid kasvatada, siis peab naine selle millegiga välja teenima.

Niiet ei peaks nagu enamus naisi jääma lapsi üksi kasvatama.

peaks või ei peaks... vaata statistikat. Kui mitu üksikema tuleb ühe üksikisa kohta? Uue mehe võid leida, aga lastele uut isa - väga haruldased juhtumid...

no kuhu, kuram, te need mehed siis panete???

Paljud mehed elavad omaks rõõmuks, suheldes selle naisega, kes parasjagu paremat pakub (jah, mõnel neist võivad seejuures ka lapsed olla, “laps pole takistuseks” nagu kosjakuulutustes kirjas). Mõned mehed joovad, kaklevad, kihutavad ennast enneaegu surnuks või sandiks... ei arva küll, et see naiste viga oleks.

Hele, 2006-01-25 00:33:49

tsukts:<i>Niisiis pole feminismus ei miskit muud kui lõbujanuste naiste liikumine?
Selliste naiste, kes võtavad omale eeskujuks mehed, kes eriti mehe nime ei vääri i>

Usu või ei, aga rõõmusid on elus teisigi kui nende meeste omad, kes mehe nime ei vääri.

Hele, 2006-01-25 01:03:16

v.l., 2006-01-24 21:23:38
See on võlts rõõm. Tõeline rõõm on inimesel see, kui ta õpib teiste rõõmuks elama.

Teatav tõde selles on, aga altruismiga üle pingutada ei ole ka vaja. Egas tohi kogu tõelist rõõmu endale ahnida ja teistele ainult võltsi pakkuda, nii pole üldse ilus juu. Mõnikord paku ka teistele tõelist rõõmu ehk lase neil natuke sind rõõmustada :)

tsukts, 2006-01-25 01:04:05

Uuel mehel pole mingeid kohustusi eelmise mehe laste ees. Kui ta aitab neid kasvatada, siis peab naine selle millegiga välja teenima.

Huvitav, mis momendil muutub armastus ja tahe teisele anda, andmiskohustuseks?
See - sa pead-sa pead-sa pead, hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni omab hoopis vastupidist efekti... Ennist sa rääkisid, et mehed jätavad vanad naisemudelid maha... enamasti jäetakse fuuriad... algul hoitakse eemale ja siis minnakse päriselt selle juurde, kes ütleb mõnikord aitähh - kasvõi prügiämbri väljaviimise eest.
Aga see teenimise jutt on sul kuidagi liiga domineerivaks muutunud - nu ei tea ma, et selline teenindamine eriti sagedane oleks, et sellest lausa mingeid üldistusi tegema hakata.

“laps pole takistuseks” nagu kosjakuulutustes kirjas).

Nu kuule. See on ju kantseliit!

Ja mis puutvad su juttu üksikisad?
Tegelt see oleks üks võimalus vähendada lahutusi kui näiteks loosida lahutusprotsessil lapsed välja...

“Proua, kull või kiri?”
“Kiri.”
"Kull tuli ja seepärast lähevad lapsed isale. Kõik viis tükki.
Otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu!"

Hele, 2006-01-25 02:06:13

Huvitav, mis momendil muutub armastus ja tahe teisele anda, andmiskohustuseks?

Tasapisi... näiteks kui üks muudkui annab ja teine muudkui võtab ja viriseb... või võtab vaheldumisi kodust ja sealt, kus paremat pakkuda üritattakse. No ei jõua ju üks naine alati kõigist teistest kõige poolest parem olla - töö, kodu ja lastekasvatamise kõrvalt võistelda vabade neiudega, keda kaunistavad noorus ja uudsuse võlu.

enamasti jäetakse fuuriad...

Pooled lapsega naised jäetakse enne lapse 7-aastaseks saamist. Kõik fuuriad? Huvitav, miks neid siis üldse võeti...

nu ei tea ma, et selline teenindamine eriti sagedane oleks

Kui naised ei saaks haridust ja tööd, siis naise elu seisnekski sünnitamises ja mehe ja laste teenindamises. Teenindad kuni jaksad, kui enam ei püsi konkurentsis, siis vahetattakse parema vastu välja ja ehk keegi vähenõudlikum korjab su ülesse... Aga vaat ei sobi selline elu kõigile. Sellepärast ei valigi enamik naisi koduperenaise ametit ja lapsi sünnitatakse ka ainult niipalju, kui ise üles kasvatada jõutakse. Ja ei aita siin ükski hurjutamine rahvuse, rassi või usu nimel.

N, 2006-01-25 06:23:36

ahh et miss värrvi me SÄÄL oleme? pole ühhtki néegerinnglit nägäma juhhtund.
arrvan et Peettrus peseb kxjkk juba väravas puhhtaks. nagu nxúkogudeajal oli täjj saun.

N, 2006-01-25 06:34:54

küll se Ele onn ikka imeliku mxttlemisviisiga. xjjge abielu saab toettuda ajnult loogikale. kuj sa vajad tejsst vajd ajuti, ej pea sa ju taga pidevalt koos elama. ükks käjjb lihhtsalt tejsel külas. tüüttab ära, sis enam ej lähä. ja asi mu.tt. vxj valib tejse. mujdugi kuj too on nxus.
kess aga vastastikku tejnetejse välljakannatavad, need vxjvad ka kóoselada.
minngit jama ej tekita ka lahhkuminek, sest riikklikult kinnitatakse igale inimesele erastamatu ning ärastamatu oma urgas, kuhu ta vxjjb igal ajal PUHHKAMAmínna.
samuti oleks lihhtne korraldada laste ülalpidamist. kasvatab kxjgepäältt see, kes tahab. ej minngit emade eelistamist. raha ej maksa valitsus aga emale, isale, vanavanematele, ammele, vajd lapsele enndale. vasstavalt éalistele vajadustele. séoses riigi majanduslikule tasemele eraldatakse selleks kinndel osa riigiéelarrvest ning arvutatakse vällja täjjselatisraha, millest sis nooremad saavad vanusetti kassvava osa. nii oleks iga lapps rahaliselt sxlttumatu oma vanemate majanduslikust sejsust.
mis sesst et praégu seda pole ning mejje ahvid m'ääotsas ülesanndejd lahendada ejj osska. need tajjnapääd surevad samuti varssti vällja ja eled ja ennud tulevad asemele ning lähhtuvad kunagi loogika nxuetest.
nii lihhtne se kxjkk onngi.

N, 2006-01-25 06:38:24

soovitan ka tejjl vara ülestxussta, siis tulevad lopergússe asjandússe ääd mxtted. Piritalejookks vällja°arvatud.

N, 2006-01-25 06:39:57

Pirita 3 tunniasemel vxjkks mitu lehhte vxrrdlevat keeletéadust ráalitoppi. noorte lo.llp'äädätarrbeks.

N, 2006-01-25 06:41:20

missa lxpp, akkan oma juukksejtpesema. ja on vel aéga ka lajjas máaillmas rinngikonnata.

N, 2006-01-25 07:16:13

aju kahh loputatud, enam ló.lle mxttejd pole, vxjjb akata varssti t'öölekxmppima. sääl mxttlejajd ej sallita. pidevalt pean nejjle txesstama et lühim tee kahe punktivahel on kxver.

N, 2006-01-25 07:17:11

vxrrdleme kélli: 07:17:15.

N, 2006-01-25 07:17:56

véelkorrd: 07:18:00.

***