Õhtumaa lõpp

On sündmusi, isegi katastroofe, mis jõuavad meieni ootamatult nagu hiidlaine Lõuna-Aasias või läinudaastane üleujutus jaanuariöises Pärnus või VIA sulgemine.

Ka aastal 1347 ei osanud keegi arvata, et Krimmist Itaaliasse purjetanud Genua laevalt pagenud mõned rotid põhjustavad musta katku laine terves Euroopas. Sellest tähtsusetust sündmusest alguse saanud tõbi viis 25 miljonit elu ehk pea poole toonase Euroopa inimestest. Tühjades Euroopa linnades liikusid vaid paljasjalgsete flagellandide tohutud jõugud lehvitades lippe, lauldes süngeid laule, seljas mustad mantlid ja peas eriskummalised peakatted, millel punane rist.

1917. aasta oktoobris ei uskunud keegi, et Peterburis putši korraldanud bolševikud kauaks võimule jäävad. Mõned päevad, paar nädalat, paremal juhul mõni kuu… Nende võim kestis aga 75 aastat ja “kurjuse impeeriumina” tuntud riik oli üks maailmaliidreid, mille ühel hetkel praktiliselt püssipauguta kokkuvarisemist ei suutud samuti keegi ette ennustada.

On tõsi, et linnud ja loomad tunnevad ette lähenevat häda. Näiteks rotid põgenevad juba sadamas laevalt, mida merel ees ootab hukk. Koerad ja kassid jätavad koha, mida tabab maavärin. Inimestega on sageli teisiti...

Aja märgid

Ajalugu tunneb ka näiteid, kus tuleva katastroofi märgid on kõigile näha, aga keegi ei suuda enam midagi teha. Nii oli see Lääne-Euroopas aastal 1940, mil briti ja prantsuse väed jõid oma meelest ületamatul Maginot liinil šampust, kui Hitler tuli kui turm läbi Taani, Belgia ja Hollandi ja marssis 14. juunil lahinguta Pariisi.

Üsna sarnane on ka see häda, mis on praegu lähenemas Lääne maailmale, mida kõik küll näevad, aga teha ei saa midagi. Nimelt on Lääne inimene oma uushedonismis valinud väljasuremise tee. Aastal 1960 moodustas valge rass ühe neljandiku maailma 3-st miljardist inimesest, täna on meid kokku 6 miljardit ja valgeid neist üks kuuendik, aastal 2050, aga juba 9 miljardit ja valgeid kõigest üks kümnendik.

Kogu Euroopas (paitsi Albaania ja Türgi ja no kui neid saab Euroopaks lugeda, siis ka islamistlikud Vene regioonid) on negatiivne iive.

Asja tuum on selles, et Euroopa sündivuse koefitsient on langenud 1,4 lapseni naiselt, kui olemasoleva rahva säilimiseks oleks vaja vähemalt 2,1. Teisalt maailma elanikkond kasvab aastaks 2050 kolme miljardi inimese võrra, kuid see kasv tuleb eranditult Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika rahvaste läbi. Sada miljonit eurooplast lihtsalt kaob maa pealt. Kui 1960 oli eurooplasi neljandik maailma elanikkonnast, siis 2000 vaid üks kuuendik ja 2050 ainult üks kümnendik.

Sama lugu on ka Ameerikas. Kui aastal 1960 võis 16 miljonit ameeriklast “kiidelda” oma mitteeuroopa päritoluga, siis täna on see arv juba 80 miljonit. Ameerika pole enam suur sulatustiigel ja isegi presidendi arvates eristub juba praegu selgelt kaks erinevat rahvust.

23-aastane reklaamispetsialist Jane ütleb, et kui tal oleks laps, siis ta ei saaks teha pooli asjugi, mida praegu. “Iga laupäeva hommikul tõuseme me mehega pool üksteist ja ütleme teineteisele otsa vaadates: “Tänu taevale, et me ei pea ärkama kell viis, et last toita.”

Värviline maailm

Inglise “Observer” ennustab, et valged on Londonis vähemuses juba 2010-l aastal, mis on ka üsna tõenäoline, sest juba praegu võib Londonis ära käia kohtamata ühtki genuiinset britti. Sündimus Inglismaal on langenud madalaimale tasemele alates aastast 1924, mil seda mõõtma hakati ja on nüüd 1,6 last naise kohta.

Aastal 2050 on üks kolmandik Saksamaa elanikkonnast üle 60-aasta vanad. 34-aastane vabaabielus berliinitar Gabriela ütleb: “Miks meil ei ole lapsi? Vaadake, ma tahan välja magada. Ma loen palju ja selleks et keskenduda on vaja välja puhata.” 37-aastane Andreas ütleb: “Meie deviis on topeltpalgad ja ei mingeid lapsi.” 2050-ndaks aastaks on saksa lapsi 5 miljonit vähem kui täna.

Äkki on katoliiklikus Itaalias olukord parem kui valdavalt protestantlikul Saksamaal? Juba 25 aastat on siin sündimus 1,2 last naiselt. 2050-ndal on vaid 2% Itaalia elanikkonnast alla viie aasta vanad, 40% aga üle kuuekümne.

No ehk on siis Hispaanias, kus veel Franco ajal olid suured perekonnad etaloniks ja heaks tooniks asi parem? Võta näpust – sündimus on veel madalam kui Itaalias – 1,07 last ühe naise kohta. See tähendab rahvaarvu vähenemist 25% aastaks 2050 ja samaaegselt üle kuuekümneste osakaalu kasvu 117%. “Ainult ühe põlvkonna jooksul oleme me läinud mudelilt, kus normiks oli 8 ja isegi 12 last peres, ühiskonnani, milles on normiks lasteta paarid, “ ütleb sotsioloog Victor P. Dias. Aastal 2050 on hispaanlaste keskmine vanus 55 aastat.

Venemaa pilt on hoopis kurb. Elanikkond on kahanenud 145-le miljonile ja prognoos aastaks 2016 – on 123 miljonit. Vene naine teeb keskmiselt 3,25 aborti ja suremus ületab sündivuse 70%. Vaatamata piiride suletusele on Kaug-Idas hiinastumine täiesti päevselge protsess.

Vaatame veelkord maailmaprognoose. Aastal 2050 on Hiinas ligi 1,5 miljardit inimest, Indias teist ja Aafrikas kolmandat sama palju – mis teeb kokku 4.5 miljardit. Marokost Pärsia laheni läheb islami ala poole miljardi inimesega, miljard tuleb ka ülejäänud Aasia peale. See on juba 6 miljardit.

Et säilitada tänast suhet viieteistkümne ja kuuekümneaastaste vahel peaks Euroopa aastaks 2050 vastu võtma 170 miljonit immigranti. Kui Euroopa tahab tasa teha kogu rahvastikukaotuse, siis tuleb vastu võtta 1,4 miljardit immigranti. Kui Euroopa ka tõstab makse ja laseb radikaalselt pensionid alla, siis see vaid lükkab edasi kolmanda maailma kontinendiks saamist.

Kas on rohtu, mis avitab?

Kas on veel midagi, mis võiks Õhtumaad päästa. Lõpuks ju ei tulnud sellist populatsioonipommi, millest Malthus rääkis, vaid tuli hoopis teistsugune. Lõpuks kukkus ka marksism kokku, vaatamata oma võitudele ja koloniaalkapitalismi kokkuvarisemisele.

Rooma klubi hoiatustele vaatamata ei ole ka nafta veel otsa saanud ja uued tehnoloogiad lubavad kasutusele võtta puurimiskohti, mida varem ei saanud. Ei tulnud ju ka kolekardet tuumatalve ja globaalne soojenemine oma kõigi tagajärgedega on küll tõenäoline, aga ikkagi mitte päris kindel.

Paraku on Õhtumaa väljasuremisega teisiti. See pole ennustus ega prohveteering vaid diagnoos – fakti, õieti reaalsuse enda konstateerimine. 2025-ks aastaks ei saa olla enam sünnitavaid naisi, kui on täna beebisid. Ja neid on meil küll mõnisada rohkem kui eile, aga rahvastiku taastootmiseks ikka ülivähe. Valgete maailm on kõigi parameetrite järgi üha kasvava järjekindlusega välja suremas.

Kas võib valge inimese väljasuremist võtta kui Jumala karistust. Kuis käsuneedus ütlebki: “Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite paljuse poolest kui taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Jehhoova, oma Jumala häält”. Kas see on abortide pärast? (Kui Ameerikas tehti 1966. aastal 6000 aborti, siis 1973 juba 600 000 ja 1983 1.5 miljonit. Või asteekide, maiade, indiaanlaste pärast?) Või imperialismi, kolonialismi ja rassismi eest? Võib-olla, aga concista meelsuse eest kindlasti.

Või on see asjade loomulik käik, et me mõne aasta pärast ei külasta enam Jumalaema kirikut, vaid Jumalaema mošeed Pariisis?

Raivo J. Raave, 2006-01-23

Artiklile on 561 kommentaari. Loe kommentaare »

***