Nisargadatta: sinu ärkvelolek on uni

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1059 kommentaari.

toomas, vanaisa, 2005-05-02 05:41:52

Su kommid (just nende tonaalsus) panid mind huvitaval viisil mõtlema. Ma veel seedin ja siis kirjutan kommentaariumisse.

tase, vanaisa, 2005-05-02 09:41:16

_Niisiis see 1 pole enam seesama 1, millele ennist üritasime liita teist ühte. Midagi on läinud minevikku, midagi on kadunud ja seega on tehe vale. _

See on sinu ja mitte matemaatika viga, et sa valemisse sind huvitavaid lähteandmeid ei pannud.

tase, vanaisa, 2005-05-02 09:44:19

_Siiski. Iga kuu saan nutsaka raha, aga kuu lõpuks pole midagi, ikka 0.
_

Eks mustlased peatavad sult selle välja, kuna sa rehkendada ei oska.

tase, vanaisa, 2005-05-02 09:48:02

_kogu tort süüakse ära, mitte midagi ei jää järele! Null, 0, tühjus ... _

Ah sinna ongi siis koer maetud, sa olid lihtsalt üks sõnakuulmatu laps, kes küsimata sõi ära kõik, mis ette jäi.

toomas, 2005-05-02 10:30:28

Ma siiski arvan, et müstilised läbielamised meie elus a la TOM JESUS RULES HELP on head eelkõige selleks, et anda meile toetuspunkt fantaseerimiseks nii, et see fantaseerimine leiab toetuspunkti “Ja Tõesti On Nii!”-ütlemise võimaluse jaoks.

Vaat tõesti Jeesus Kristus ise andis mulle märgi, et kui ma seda arvesse võtan, et JESUS RULES, siis...

Ja see, et Pirita talu ja Pirita klooster...

Vaat kah kea märk, aga selles, kumb on Heast ja kumb on Kurjast, ei saa olla nii kindel.

Ikkagi “Põgene, vaba laps, see on ainus võimalus” ju kaa...

Kumb oli enne, minu esivanemad Pirital või klooster Pirital, võta Sa kinni:

Talu osteti päriseks ju kloostri varemetele, aga sugupuu läheb Haabneeme külla iidamasse-aadamasse.

Ja, vanaisa, see talu on praegu juba tõesti minu oma: alati kui sillast üle sõidan ja paremale vaatan, läheb süda soojaks - minu inimeste koht!

toomas, 2005-05-02 10:33:12

Täna unistasin nii:

mõtle, saaks raha, ostaks selle endise Sootsi restorani ära, lammutaks maha ja paneks sinna keset muruväljakut püsti Risti (noh umbes nagu see suur rist kloostri juures “Viimses reliikvias”) millele kirjutaks:

“EESTI TALUPOJALE”.

toomas, 2005-05-02 10:34:43

Aga “Mälestusväärsest Märtsikuust” 1993. aastal on mul meeles nägemus, kuidas olin linna pool jõge ja vaatasin Sootsi restorani üle jõe ja järsku oli selle asemel Hele Tempel... Uus Jeruusalemm?

toomas, Andrus, 2005-05-02 10:36:00

Mis arvad?

toomas, 2005-05-02 10:44:37

Vaat kunagi üheksakümnendate lõpus tegin nii, et läksin sinna meie talukohta, seljas meie Norrast ostetud nahast seljakott, võtsin ühest munakivisillutisehakatisest välja kolm munakat, panin kotti ja otsustasin viia Pilistvere Mälestuskangrusse.

Ühe kivi võtsin onu Rihi mäletuseks, teised kaks teistele Pirita inimestele, keda mälestada.

Lasin end Tallinn-Tartu bussis pärast Imavere keset põldu maha panna ja hakkasin jala Pilistvere poole astuma. Õudneee sadu. Õuuudsalt kitsad botased, jalad tulitavad. Õudsaalt vastikult pikk tee minna.

Läksin küsisin talust juua. Need seal üllatunud, et mida ma teen, kuidas nii läen. PÄrast sõitsid ekstra minu pärast mulle järele ja viisid Pilistverre kohale.

Panin kivid kivikangrusse ära. Nemad ootasid. Viisid mu Imavere poole tagasi.

Pärast Imaveret sain ühe toredasti kihutava auto peale. Sohver viis mind Tapale.

Rongis hakkasid jalad nii tulitama, et võtsin botased jalast ära ja jäin paljajalu.

Ülemiste jaamast läbi Lasnamäe tulin paljajalu.

Pärast tulid suurte varvaste küüned ära.

Kena veikene ohverdus minu poolt, mida meenutada.

DiaTheo, 2005-05-02 11:07:11

Kena veikene ohverdus minu poolt, mida meenutada.

Topski! Kellele küll sinu ohvrit vaja läks???

Meenutamiseks? Oki, kuigi ... kui oma linti tagasi kerida, siis kipub küll meenuma hoopis vaevale järgnenud rahulolu sooritatu üle, kui sedagi.

Aga mis rahulolu saab olla sellest, et oleks võinud botased jalga panna, aga vot ei pannud:-)))

Ma arvan, et igal ohvril peaks ikka mingi ratsionaalne tuum, vähemalt näiline, katteks olema.

Ehk see ohverdamine ohverdamise enda pärast ongi mulle religioonide juures üks raskemini seeditavaid konte - on ta ju kindel tunnus manipuleeritavuse kuritahtlikust ärakasutamisest:-((

See viimane lõik ei käinud enam botaste juurde:-)))

vanaisa, 2005-05-02 11:23:02

+++666tase666+++
Niikaua kui sa pole vabandanud, koos selgitusega, mis motiivil sa mind laimasid - jääb Surm ja Kurat su õlule rõhuma. See sama, mida sa mulle kaela üritasid panna. Et kunagi mõistad, mis tähendus ja vägi on Sõnal.

Oled vaene näljarott ja sinu saatuseks on maast konisid ja sente korjata (nägin unes ja paraku lähevad mu unenäod täide).

vanaisa, 2005-05-02 11:31:02

Tom
Aga miks sa kohtusse ei kaevanud? Ma arvan, et kohtus oleksid õigust saanud.

tase, vanaisa, 2005-05-02 11:37:48

_mis motiivil sa mind laimasid_

Tohoh, ise sa ju kirjutasid, et sa matemaatika koha pealt puruloll oled?

_Oled vaene näljarott ja sinu saatuseks on maast konisid ja sente korjata _

Kas poleks aeg siiski lasteaiaeast välja kasvada ja näiteks matemaatika selgeks teha?

_(nägin unes ja paraku lähevad mu unenäod täide). _

Misasja sa unes nägid? Neli tähte korjasid sente?

Tõepoolest, midagi nii jaburat pole juba isegi internetist ammu lugeda olnud.

vanaisa, 2005-05-02 11:49:37

tase, sa ei ole enam lasteaias!

mitte neli tähte, vaid sina tase!!!

sa tead väga hästi, et igal mõttel, sõnal ja teol on tagajärg, eriti kui need on vägivaldsed ja pahatahtlikud!

Isegi mõttel on tagajärjed, seda enam neljal tähel **** Satanistide hulgas on su õige koht. Seal on su isand, kes hakkab sulle tähti ja numbreid õpetama.

DiaTheo, 2005-05-02 11:50:36

Vanaisa juttu oskaksin ma muhedaks naljaks pidada, aga tase oma ... :-((

/Vaikselt loodan, et kolleeg vanaisa nüit mind koledasti unes ei näe:-)))

Mooz, vanaisa, 2005-05-02 12:01:07

Eee...misasi see nüüd oli?

Ok! Te ütlete, et on võimalik!

Võite lausa kaks koormatäit õunu kokku kuhjata, üritades tõestada matemaatika paikapidavust:)

Ei meeldi mulle selline vastandus. Ja teistele sõnade suhupanemine. Sa nagu üritaksid kellelegi “ära teha”. Miks? Ise ka aru saad, kes või mis sind konflikte otsima sunnib?

Aga ma ignoreerin seda emotsionaalset laengut. Sest teemad iseenesest on inimese kombel selgeks vaieldavad.

Lapsepõlvest saati ma ei ole matemaatikat sallinud ega mõistnud. Mind sunniti arvutama, kuid mulle tundus see kalk, mõtetu ja vale. Kuigi mulle öeldi, et 2+2=4 , ma ei uskunud seda. Ega ausalt öeldes ei usu tänini.

Matemaatika iseenesest pole ei hea ega halb. Töövahendina täitsa pädev - nagu tubli töömehe tööriistakohver, kui labasevõitu metafoori kasutada.

Probleemid tekivad siis, kui matemaatikast hakatakse tegema dogmat. Kui matemaatika omandab mõne inimese jaoks religiooni mõõtmed. Aga see pole matemaatika viga, viga on sel puhul inimeses.

Samuti on inimlik probleem, kui inimene hakkab matemaatika elemente kasutama oma propagandas/demagoogias, á la “see, mis ma teile praegu väidan, on absoluutselt kindel, see on sama kindel kui 2+2=4. 2+2=4 kehtivuses ei kahtle ju keegi, sest see on absoluutne tõde, kuidas tohiksite siis minu väites kahelda?!”.
Kaine loogika vabastaks demagoogi lummusest hetkega.

Teistpidi tekivad probleemid ka siis, kui hakata matemaatikat (või ükskõik millist muud abivahendit) demoniseerima ning selle vastu “püha sõda” pidama. See oleks pesuehtne donkihhotlus.
Loodetavasti ei ole sa sellele teele asunud?

Matemaatika ei ole usuküsimus. Ei tohiks olla.

Aastad möödusid ja nüüd olen kogenud, et matemaatika on väga piiratud võimalus maailma kogemiseks. Et 2+2 ei ole 4, kohe tõestan:

Väga haruldane arvamus, nagu matemaatika peaks kuidagi võimaldama maailma kogeda. Pigem pakub mõningaid vahendeid maailmas peituvate seaduspärasuste kirjeldamiseks, elik kuskilt otsast võiks seda keele laienduseks pidada.

Kui üritan kahele hakata teist kahte liitma, siis eelmine kaks kaob minevikku ja järgi jääb ikka kaks. Niisiis 2+2= ikka 2. Matemaatika paraku ei arvesta aega ja kaduvust.

See hästi ei päde. Ei kao see esimene kaks kuhugi. Teda nimelt pole materiaalses maailmas olemas, ta eksisteerib ainult abstraktsel tasandil.

Üht asja ei saa teisele liita, sest üks asi liigub mujale, muudab asukohta. 1+1 tehet ei saagi sooritada, sest 1 liigub mujale või kaob minevikku ja teine 1 kaob samuti - ja vastust põle ikka! Tegelikus elus ei püsi tehe ehk võrrand koos. Sest kõik liigub ja muutub.

Kogu su matemaatika hädaks on see, et sa tood liitmistehte sisse suvalisi, asjassepuutumatuid tegureid, mis justkui muudaksid algandmeid. Tulemus on sel juhul määramatu, matemaatiliselt täiesti väärtusetu.

Aga kui tahta neid tegureid välja arvestada, on vaja hoopis teistsuguseid “tööriistu” kui liitmine - integraalvõrrandeid näiteks.

Iga töö jaoks on siiski omad tööriistad.

Ja igas valdkonnas ei saa suvaliselt omi reegleid kehtestada.

Kui ma tõstan malelaual nuppe suvaliselt ümber ja väidan “male sakib, sest malereeglites pole minu tujudega arvestatud!”, siis kelle probleem see on?

Lõpetuseks võin ma ühe demagoogilise võtte soovitada, kuidas 2+2=4 demagoogiale üks-null ära teha. Vahetame käigupealt taustsüsteemi ära!
See, kes väitis, et 2+2=4 on absoluutne tõde, eeldas vaikimisi, et kümnendsüsteemi matemaatika on ainukehtiv. Aga kui kasutada igapäevase kümnendsüsteemi asemel vähelevinud kolmendsüsteemi või neljandsüsteemi, siis 2+2=11!
;-)

vanaisa, 2005-05-02 12:03:06

tase+tase = ikka 0

kuigi lähteandmed on valed ja võltsid, tulemus on ikka 0.

Lähteandmed ei saagi kunagi õiged olla, sest aeg ja muutumine teevad oma töö (tase korjab maast ühe koni ja paneb taskusse), enne kui tehe saab sooritatud.

Ja ükskord tuleb päev, mil tase läheb taevakarja, nagu me kõik teisedki, ja tulemus on null. Kui mitte arvestada seda koni, mille tase salaja vahepeal taskusse pistis.

tase(ilma konita)+tase(koos koniga)= ikka 0

Lähteandmed muutuvad väga kiiresti, sõltuvalt konide arvust tase taskus, aga tulemus sellest ei muutu :)

Ants, 2005-05-02 12:11:24

ratsionaalne ohverdamine oleks juba kaubandus

vanaisa, 2005-05-02 12:22:36

Mooz
“Ei meeldi mulle selline vastandus. Ja teistele sõnade suhupanemine. Sa nagu üritaksid kellelegi “ära teha”. Miks? Ise ka aru saad, kes või mis sind konflikte otsima sunnib?”

Mõtlesin “teie” all mitte teid. Oli öö ja rääkisin iseendaga. Või olid need minu kujuteldavad matemaatika õpetajad, kes mind koolis piinasid? Ja minu emotsinaalne laeng oli suunatud just nende inimeste pihta, kes matemaatikast religiooni teinud on ja läbi mata püüavad kogu maailma seletada. Sul, mooz, oli õigus, nagu alati.

Marcus Aurelius, ka budalikud õpetajad, sageli vaidlevad iseendaga, oponent puudub. Ise küsin, ise vastan. Oletan, mida võiks matemaatik vastata, näiteks.

2+2= 11 Väga huvitav! Seleta, kuidas see võimalik on? Mis on neljandsüsteem?

tort nr.11, 2005-05-02 12:42:20

Mooz astus ämbrisse.

***