Nisargadatta: sinu ärkvelolek on uni

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1059 kommentaari.

EA, 2005-04-27 23:48:10

PL
“Andke meile „valgustatud valitsejad“ – ja rahvas ise hakkab neid innukalt toetama.”

Sellega võib nõus olla! VALI UUS KORD lugu oli Sul päris hea. Ka Nisargadatta ütles, et rahu tuleb siis, kui targad valgustunud võimule pääsevad - inimesed näevad nende puhtust ja järgivad neid rõõmuga. Nende puhtuse taustal paistavad muud poliitikud räpastena.

Aga jälle sul see jutt budadest-eskapistidest. Paned nagu Lenin kulakutest. Ära ikka ole nii suur, et hakkad budasid õpetama ja paika panema. Budal pole mingit siin- ega sealpoolset kallast, buda on kõikjal, kogu maailmas. Seda kalda juttu võisid rääkida vaid buda õpilased, kuna nad veel valgustunud polnud. See minemine ja tulemine on vaid kõnekujund. Kirjuta 108 korda vihikusse: buda ei tule ega lähe, buda ei põgene ega ründa, ... , ...

PL, 2005-04-27 23:53:18

Kord saabus õpilane Li Tieng õpetaja Huang Po juurde, et küsida, kas tema dhün on juba piisav.

“Miks küsid mult enesestmõistetavuse kohta?” tundis meister huvi.

Selsamal hetkel Li Tieng pimestus. Ta muutus täiesti normaalseks, eristamatuks kõigist teistest kannatavatest olenditest.

EA, 2005-04-27 23:53:51

"PL, 2005-04-27 23:16:25

Täpsustuseks: meie, kannatavate, samastuvate inimeste püha kohus on meelde tuletada budadele-eskapistidele nendev ränka eksitust. Sest nad ei tea, et põgenevad sinna, kust ise on tulnud."

“Ainult buda. Seepärast “kõrgeima astme” saavutanul on kohutavalt igav. Ainult sügav kaastunne päästab ta valgustumise põrgust.”

Anna andeks, Peeter, aga nüüd Sa peksad juba segast! Aeg juba hiline, oled juba väsinud. “Budad- eskapistid”, “buda valgustumise põrgus”, “budad ei tea, kuhu nad põgenevad” jne :)

Mis sinuga juhtunud on?

PL, 2005-04-27 23:55:27

Ruttu tuttu. Hää dööd!

EA, 2005-04-27 23:58:37

"PL
Meil ei ole vaja minna veest välja - kaldale (olgu teisele või kolmandale). Enne lõppeb maailm, kui mõni “nõndaläinu” seda taipab. Parem rippuda ristil - vaat see on reaalne maine kogemus! Vaat see toob maa peale."

Ära soovi ristil rippumist, ära mana õnnetust. Ega Jeesuski seda nautinud. Keegi ei naudi kannatusi.

EA, 2005-04-28 00:09:33

PL
“Enne lõppeb maailm, kui mõni “nõndaläinu” seda taipab.”

Oh, Peeter ... Sa tead rohkem kui Buddha, “Nõndakäinu”, Tathaagata ... kummardus Sulle ...

Minu võibolla ekslik arvamus on, et vees olemine ja kallaste vahel ujumine on siiski palju parem , kui ristil rippumine!

(muidugi juhul kui vesi soe on ja haisid pole)

EA, 2005-04-28 00:11:43

Uinuge hellasti! Õekesed-vennakesed!

Hommikul jälle VIRGUMINE JA ÄRKAMINE!

Njah, tase 09:09, 2005-04-28 00:24:25

"Selleks, et isegi mingile tendentsile viidata, puudub informatsioon."

Infot on minu jaoks piisavalt, et anda vastav hinnang. Evolutsiooniliste protsesside olemus on üsna hästi läbi uuritud ja humanismi otsesed püüdlused samuti üldjoontes teada. Läksin ainult sammu kaugemale ja panin ühte mudelisse kokku mõlema nähtuse tendentsid.

Kas sinu arvates Tallinna fauna vaatlemisest saab teha mingeid globaalseid järeldusi

Ebaadekvaatne paralleel: nii evolutsioon kui ka humanism on mõlemad ülemaailmsed nähtused ja ka sellisena vaadeldud.

umbes sellel tasemel see hindamine käibki, kuna ettearvamatuid muutujaid on lihtsalt niivõrda palju.

Enamusel neist on sedavõrd väike mõju, et võib arvestamata jätta. Eriti kuna pole tegemist täpsushinnangu, vaid valdava tendentsi määratlemisega.

Sinu arutluse puuduseks antud juhul on assumptsioon, et välistingimused ei muutu, ehk kontsentreerid vaid mingile üksikule aspektile.

Antud juhul irrelevantne, sest sellega muutub ainult tasakaalupunkti asend, mitte protsesside üldiseloom. Oluliste aspektide väljaselektimine on paratamatu, kuna keegi pole kõigesuutlik ja väheoluliste aspektide mõju ulatub reeglina tagumiste komakohtadeni.

Kui selgub seni ebaoluliseks peetud protsessi olulisus, siis lisatakse see mudelisse ning antakse uus hinnang.

Aga seni on Sul viitamata jäänud, milliste konkreetsete aspektide arvestamatajätmise tõttu pead mu hinnangut vääraks v ennustamatuks. Argument ‘seal kuskil võib midagi sellist olla’ on antud kontekstis tõesuselt võrdväärne ‘jumal tahtis nii’ väitega.

Humanism ei ole kuidagi evolutsiooniväline protsess.

Humanism on sisuliselt alateadlik püüdlus muuta inimkonna eksistents evolutsioonilistest protsessidest vähemsõltuvaks. Seda ei teadvustata evolutsioonile vastutöötamisena, kuid mõju on selline.

Antud juhul kaldud sa ise antropotsentrismi.

Ka see on siin irrelevantne, sest kogu jutt käis ainult inimlooma genofondist, mitte kellegi teise omast...

Njah, tase 10:18, 2005-04-28 00:39:30

"humanismi puhul pole võimalik rääkida ei mittetoimimisest, ega ka negatiivsetest tendentsidest samas võtmes evolutsiooniga."

Isegi ju eile väitsid “(ning antud hetkel pole see sugugi veel absoluutselt domineerivaks saanud)”. Niipalju mittetoimimisest. Negatiivseks hindasin vastutöötamist evolutsioonilistele protsessidele.

Evolutsiooni, kui objektiivse protsessi puhul pole üldse võimalik mingeid hinnanguid anda.
Ta on.

No muidugi! :(((

Kuna päikese liikumine üle taevavõlvi on objektiivne protsess, siis olevat võimatu anda hinnangut, et suvel käib ta kõrgema kaarega kui talvel.

Kuna temperatuur on objektiivne protsess, siis polevat seda võimalik hinnata soojemaks/külmemaks temperatuurist mõnel teisel ajal v kohas.

Kuna aktsia hind börsil on...

Njah, EA 13:36, 2005-04-28 00:56:23

"usun, et Nisargadatta on see haruldane pärl, kes tõesti pärale jõudis."

Jõudis pärale .. aga kuhu?

Oleks ju kurb mõelda, et inimene polegi võimeline targaks ja seeläbi vabaks saama. Et jääbki nii rumalaks ja kannatavaks nagu ta on? Niisiis jääb uskuda targa sõnu, et täielik vabadus on võimalik. Või mis sina arvad? Kas on mingit lootust? Või anname alla? Kui kaua me peame nende kehadega siin jantima?

Soovmõtlemise anatoomia...

Njah, ea 15:01, 2005-04-28 01:19:16

"Kas mäletad Ošo lugu kolmest mehest kelle kuningas kongi kinni pani ja andis neile keerulise valemi, mis pidi ukse avama. Matemaatik hakkas usinalt arvutama, paberit ja tunde kulus, kuid tulemust ei olnud. Filosoof hakkas mõtlema murelikult, lootes leida lahendust. Usklik aga laulis ja palvetas muretult, ega teinud midagi. Ühtäkki ta tõusis püsti, avas kongi ukse ja läks! Uks polnudki lukus:)))"

Tähelepanelik pannuks kohe tähele, et uks jäi valvuril lukku keeramata. Ega poleks ei võrrandeid lahendama, filosofeerima v palvetama hakanud. Elik siit moraal: ka palvetamisest pole kasu sellest maailmast põgenemiseks.

Njah siin eespool käis ka mingi valemi uhkelt välja.

Kuskohas? Viidet paluks. nj ant' numbri astendusele viitamine pold küll mingi matemaatiline valem.

Kuid mida selle valemiga peale hakata? Täiesti kasutu. Matemaatika ja teadusega ei jõua kaugele, põhinumber on 0. Kõik valemid kukuvad kokku.

Mida peale hakata? Kui valem kirjeldab mudelina mingi reaalse nähtuse toimet, siis selle väljaarvutamisega on võimalik ennustada selle nähtuse tulevast kulgu ning seda arvestades ka ise selle nähtuse suhtes adekvaatsemalt toimida.

Kusjuures 0 on samasugune number nagu iga teinegi ega põhjusta enamiku valemite puhul (kus pole just logaritmi v jagajaga tegemist) nende kollapsit. Kus aga kollaps juhtub, siis on reeglina tegemist ebareaalse mudeliga.

Nagu Tões ja Õiguses ütles matemaatika õpetaja Indrekule: võta korrutustabel ja arvuta nagu hull, siis võta kolme ja neljakohalised numbrid, võrrandid, algoritmid jne ja siis jõuad lõpmatuseni, nullini.

Tänapäeval saab enamuse tuimast arvutamisest arvuti hoolde jätta ja selle asemel hoopiski loova mudeldamisega tegelda...

Njah, ea 15:57, 2005-04-28 01:27:21

"Tühjuse ämber valgus tühjaks, aga ämber (maailm) koliseb veel ikka jala otsas või peas. (Teel kaevu juurde)"

/Imestap/ Kas Tühjuse ämber polegi tühjana tühjust täis? Et seda veel tühjuse kaevul tühjusega täitma peab...

Ants, Njah, 2005-04-28 01:42:59

Loogika on kõik teadupärast maha viksitud otse maailma toimimise pealt. Järelikult, kui miski pole loogiline, siis pole ka kuigi tõenäone, et see maailma kohta tõde väljendaks.

Kui miski on meie arusaamadega väga kooskõlas siis äkki ongi tegemist lihtsalt meie arusaamade peegeldusega. Ei millegi rohkemaga.

tsukts, 2005-04-28 01:51:24

Mooz, tsukts, 2005-04-26 18:02:57

Tavaliselt mässajad ei mõtle, et mis saab hiljem, siis kui ta võidab.

Njah, EA 17:51, 2005-04-28 02:25:40

"Haridus võib meele infoprügikastiks muuta. Et mõista tõde, tuleb meel tühjendada."

Info jääb prügiks ainult siis, kui seda tuimalt pähe tampida, selle sisutähendusest aru saamata. Sel juhul jääb ta tõepoolest mõistetamatuks müraks ja infoprügikast pre-{millekski}. Ent kui taibata selle info seoseid reaalsusega, saab seda edukalt kasutada elus ettejuhtuvate olukordadega lihtsamalt toime tulemiseks.

Nagu öeldakse, ei võta surmgi sealt, kus midagi pole. Nii ei piisa ka pelgast mõtete tühjendamisest kõigeteadjaks saamiseks. Elik, “mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!”.

Selliseid professoreid ja haritlasi on ilm täis. Nad uhked ja peavad end targaks, kuid nende meel on vaid prügi täis.

Ma ei tea, kuidas Sinul, aga minul on kõik elu jooksul kogutud teadmised (aka “prügi”) tajumatult mälus tallel ega risusta igal eluhetkel mu teadvuse tähelepanu. Alles siis, kui mingi mõtteassotsiatsioon toob mälust välja seal vaikselt püsinu, ma pööran ka sellele tähelepanu.

Kui olla nädal eraldatuses ja mõtluses ilma meediata, siis hakkab meel nõudma pahna, millest toituda.

Inimteadvuse taju on organiseeritud nõnda, et püüda tajuda võimalikult palju aspekte ümbritsevast keskkonnast. Selleks, et pidevalt muutlikus maailmas midagi olulist kahe silma vahele ei jääks, on tajumeeled pidevas infotöötluses ning pakuvad teadvusele saabuvate signaalide tõlgendusvõimalusi.

Meeled on selle sissetuleva signaali muutlikkusega sedavõrd harjunud, et kui see enam ei muutu, hakkavad tajumehhanismid välja pakkuma alternatiivseid tõlgendusi (ka vähemtõenäolisi). Kuni selleni välja, et pikaaegses infovaeguses hakkavad inimesed hallukaid nägema.

Aju, nagu ka arvuti, töötab siis kõige paremini, kui ta segavast pahnast tühi on.

Nii arvuti kui ka aju vajavad infot, et oleks üldse midagi töödelda. Kui pole infi, pole ka midagi töödelda. Selle infiga on aga selline lugu, et teda ei teki iseenesest. Ta peab tulema kas sisendina tajumeelte kaudu v juba varasemast resideeruma mälus.

Infiga on aga selline lugu, et seda, kas võti mingit lukku avab, selgub alles seda võtit lukuaugus keerates. Ka infil on väärtus ainult selles kontekstis, mille suhtes oli moodustunud. Nii et kunagi ei tea ette, milleks mingi prügifakti teadmine kasulik olla võib, sest kui ühel hetkel muutub mõtteprotsesside kontekst just selliseks, kuhu see fakt nagu võti lukuauku sobib, tuleb ka “Heureka!” arusaamine...

Njah, Ants 01:42, 2005-04-28 02:37:01

"Kui miski on meie arusaamadega väga kooskõlas siis äkki ongi tegemist lihtsalt meie arusaamade peegeldusega. Ei millegi rohkemaga."

Ainult juhul, kui enne seda sama signaali ise endast välja saatsid. Peegli puhul peaks saabunu täpselt kattuma väljasaadetuga. Kõverpeegli puhul pole küll täpselt sama, aga ikkagi on leitavad selle kõverpeegli kohased korrelatsioonid väljunu ja sisenenu vahel. Ja need korrelatsioonid ei muutu.

Muidugi on võimalik ka variant, et Sinu sisearusaamad on omandatud õppimise käigus kelleltki teiselt ja täpselt samad arusaamad on samal viisil omandanud keegi teine. Nüüd kui see teine esitab omi arusaamu, tundub Sulle võrdlemisel, et oleks justkui Su enda omad. Ometigi pole objektiivselt tegemist Sinu peegeldumisega...

Njah, Hele 22:24, 2005-04-28 02:57:51

"Selle koha peal ajab Erik ju täitsa sirget joont: ajud tühjaks, süda täis ... armastust, parimal juhul :)"

Miskipärast viitab rahvakeeli “täis olev süda” siiski millelegi muule kui armastusele...

Njah, PL 23:01, 2005-04-28 03:19:56

"Seepärast igatsebki puhuti ca 70% Eestis küsitletuist „kõva kätt“ – rahva intuitsioon on tabav."

“Kõva kätt” soovitakse eelkõige seepärast, et nivelleerib alamate käitumisvabadusi. Seega naaber saab arvestada naabri teatud piirides käitumisega. Mida väiksem inimeste käitumise vabadus, seda vähem on ka naabri käitumises oodata arvestamist nõudvat määramatust ja seda lihtsam on endal sellega arvestada.

Paradoksaalne on aga, et “kõva kätt” soovitakse eelkõige teistele, mitte endale.

Kõik muu antakse pealekauba.

Pudrumäed ja piimajõed. Roosamanna...

Njah, EA 23:58, 2005-04-28 03:27:05

"Keegi ei naudi kannatusi."

Masohhistid...

Hele, 2005-04-28 04:59:46

Njah, Hele 22:24, 2005-04-28 02:57:51

Miskipärast viitab rahvakeeli “täis olev süda” siiski millelegi muule kui armastusele...

Njahilegi selge :)

***