Nisargadatta: sinu ärkvelolek on uni

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1059 kommentaari.

ea, 2005-04-27 16:25:30

Hele

“Ekstaas saab olla teadlik valik
Viljasta teadlikult mõte, et maailmas on turvaline olla, toetatuna ja armastatuna.
Viljasta teadlikult mõte, mis haarab kõiki tundeid ja avab kergelt juurdepääsu järjest kõrgemate ja kõrgemate energiatasanditeni.
Viljasta teadlikult mõte, et meil on valida, kuidas me mingit kogemust tõlgendame.
Viljasta teadlikult mõte, mis tõlgendab ennast süütu armastuse väljendusena ja kaaslooja väljendusena.
Viljasta teadlikult mõte, mis peab meeles, et hinge väärtus on teenida käesolevas hetkes olemist ilma hinnanguteta.
Viljasta võimalus, et kõik inimkonna liikmed võtavad täielikult osa loovast protsessist, sünnist ja elust ja lõpuleviimise ja rahuldatuse tundest.”

Tänan sind lugemise eest, sünnitamise kohta olen alati seda mõelnud, et see on püha ja religioosne ekstaatiline toiming.

Sama pühadusega võiks toimuda ka suremine, mille suhtes Läänes väga hoolimatut ollakse. Suremine on jäetud surijate endi hooleks. Vanurid heidetakse vanadekodusse, haiglasse ja unustatakse.

http://www.vabastavhingamine.ee/index.php?page=69

EA, 2005-04-27 16:31:33

Sündimine ja suremine on kaks kõige tähtsamat asja elus.

Need peaksid olema pühad ja vaimsed toimingud. Asjatundjate toetus on siis hädavajalik.
Ekstaas, meele avardumine, oleks ülimalt vajalik neil hetkedel.

Millal me jõuame nii kaugele??? Kui hambaarstki kõigile kättesaadav oleks... ja toit...

toomas, 2005-04-27 16:31:56

Need nirvaanast sansaarasse inimeste pähe pudenevad tilgad on hirmrasked.

Need on nii totaalsed, et neid ei saa välja kannatada.

Neist ei saa aru.

toomas, 2005-04-27 16:35:32

Ometi tundub, et neid on põhimõtteliselt võimalik teistega jagada.

Need on nagu jagatud mure, millest saab pool muret.

Neid ei tohi ära unustada, kuigi kõik su ümber sosistlevad "Unusta ära, unusta ära, unusta ära..."

Mooz, EA, 2005-04-27 16:36:48

Aga ma ei lase ennast häirida igasugu struktuuri struktuuride struktureerimistest.

Seda pead sa ise paremini teadma. Kõrvalseisjal on raske vahet teha, kas sinu lihtsus (püüe lihtsuse poole) on pre- või transratsionaalne. Nad on väliselt nii sarnased, kuid kvalitatiivselt nii erinevad.

Selleks, et asjas selgusele jõuda, tuleb enda vastu karmilt aus olla. Esitades endale halastamatuid küsimusi ja andes sama halastamatuid vastuseid.

No näiteks:

Kas ma võin ikka väita, et ma olen ratsionaalse keerukuse etapi läbinud ja mu lihtsustused tõesti on pädevad? Või ma lihtsalt ei saanud sellega hakkama ja pöördusin primitiivsete lihtsustuste juurde tagasi, selle asemel, et liikuda edasi?

Kas ma kuulutasin loetud raamatu juraks sellepärast, et see tõesti on jura, või ma lihtsalt ei suutnud sellesse süveneda?

Kas mul on õigus nõuda, et teised väärtustaksid samu asju kui mina? Või peaksin mina teiste väärtushinnangud üle võtma? Või on kõigil õigus oma personaalse programmi järgi õppida, oma väärtushinnangud ise kujundada?

toomas, 2005-04-27 16:37:21

Nendest rääkimine on mistahes uskkonna ülene.

toomas, 2005-04-27 16:38:39

Neid ei tohi unustada!

EA, 2005-04-27 16:47:13

Mooz

Õigesti räägid, saan aru.

Aga kui kunagi lugesin parasjagu kärutäit raamatuid, siis läksin õue päikse kätte ja vaatasin sireliõisi, siis tundus kõik kirjatarkus niiii tühine ja mõtetu. Ja see tunne pole kadunud. Ma tõesti ei tea, kas see on pre- või transratsionaalne. Hull nagu ma olen.

Me oleme koolis lugenud 12-15 aastat jutti ja tulemuseks on mis? Paljud hakkavad jooma, paljud panevad pomme. Lahutused, enesetapud, vähesed on õnnelikud. On teada, et enamik pommimeistreid on kõrgharidusega. Väga ratsionaalsed inimesed, nii pre- kui trans-.

EA, 2005-04-27 16:49:42

Ratsionaalsus on üldse üks kole asi. Vaat sireliõis - see juba on midagi.

EA, 2005-04-27 16:55:12

Enamus kirjandusest on rämps või ebaoluline.
Niisama on ka mõtetega ja sõnadega.

Haridus teeb inimesed niigi analüütiliseks, ratsionaalseks ja keeruliseks. Enam lihtsust, sünteesi, ühendavat, tervikut, ilu!

Haridusest võib olla kasu elatise teenimisel, kuid ükski kool ei õpeta elama õnnelikult.

EA, 2005-04-27 16:58:48

Jah, nii see on! Elu on mõistatus.

toomas, 2005-04-27 16:31:56

Need nirvaanast sansaarasse inimeste pähe pudenevad tilgad on hirmrasked.

Need on nii totaalsed, et neid ei saa välja kannatada.

Neist ei saa aru.

EA, 2005-04-27 17:00:41

Koolid tapavad laste hingesid. Kes suudaks neid kaitsta?

EA, 2005-04-27 17:04:34

Mooz

Kui kaart on leitud, pole kärutäit enam vaja.

Mooz, EA, 2005-04-27 17:11:41

Kui kaart on leitud, pole kärutäit enam vaja.

Kaardi dešifreerimiseks on mõnikord vaja.
Võib juhtuda, et võtmetähtsusega viide peitub loetud kärutäie altpoolt kolmanda raamatu 267. leheküljel või mõnes muus vahvas kohas.

Kaardimeistrid on alati vigurivändad olnud.

Mooz, 2005-04-27 17:16:03

Õnn on põhiliselt enda teha. Õpitav, aga mitte õpetatav.

Nii et hariduskäik ei muuda õnne koha pealt suurt miskit. Halvimal juhul kulutab ehk aega ja tähelepanu. Aga kes teab, missugust tulu see kulutatud aeg kaasa tuua võib (vastavalt kõikvõimalikele jäävuse seadustele).

EA, 2005-04-27 17:51:06

Haridus võib meele infoprügikastiks muuta. Et mõista tõde, tuleb meel tühjendada.

Üks zenmeister kohtus professoriga. Kallas ta teetassi täis ja kallas edasi, kuni lauale voolas. Professor hüüdis: Kas te ei näe, et täis on! Meister vastas: Nii on ka teie meel liiga täis. Tühjenda meel (õpitust) ja sa mõistad tõde!

Selliseid professoreid ja haritlasi on ilm täis. Nad uhked ja peavad end targaks, kuid nende meel on vaid prügi täis.

Võti kaardi mõistmiseks on endas kogu aeg olemas. Liigne info vaid peidab võtit. Aju, nagu ka arvuti, töötab siis kõige paremini, kui ta segavast pahnast tühi on.

EA, 2005-04-27 17:56:37

Aga meel on näljane ja ahne, tean omast käest - neelab meediat, infot, sõnu, uudiseid, müra.

Kui olla nädal eraldatuses ja mõtluses ilma meediata, siis hakkab meel nõudma pahna, millest toituda. Selles ongi meele orjastav võim. Meel sõltub infost, tunnetest, mõtetest, aina kasvatab end, suuremaks ja raskemaks - tulemuseks raskemeelsus, meel kaotab toimivuse.

kaak, 2005-04-27 18:15:10

Õnn on põhiliselt enda teha. Õpitav, aga mitte õpetatav.

Õnn peitub pea ja türapea harmoonias....ehk kui (glans)penis ulatab cerebrumile käe.
Või vice versa.

Hele, 2005-04-27 18:20:02

EA: sünnitamise kohta olen alati seda mõelnud, et see on püha ja religioosne ekstaatiline toiming.

me siin teame valgustumisest samapalju kui mehed sünnitamisest
ehk on valgustumisega samamoodi,
et siin mõtleme kokku kõikvõimalikku ilu mida teame
a reaalis võib juba pealtvaatamisega pilt tasku kippuda
rääkimatta kui ise peaks...

üks kellele tilk pähe kukkus oli arvand, et kohe annab otsad
võib ka sihuke minek olla et ei jõua miskit arvata

et kas ikka tasub tahta?
võib vist julgelt ütelda et ei tasu
sest neid kes lausa peavad ei peata ükski ütlemine

EA, 2005-04-27 18:36:40

Hele

Eks mehed tunnevad seda sünnitust oma naise nahal ja ka siis kui mehed ise siia ilma tulevad. Kahju küll, et meestel see võime puudub. Või on see õnn?

Suremise ja valgustumise asjas on siiski meeste ja naiste võrdõiguslikkus.

***