Nisargadatta: sinu ärkvelolek on uni

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1059 kommentaari.

PL, Hele, 2005-04-23 22:08:18

PL,
arumaisaa,
kuidas saab seda valgustumistasemete süsteemi teada see, kes pole seda kogenud? Uskudes neid, kes väidavad end olevat need läbi käinud?

PL: Mis selles siis nii erlist on? Või mis on erilist tehnoloogia arengus - kivikirvest arvutini? Või lapse arengus “okeaanilisest teadvusest” nt abstraktse mõtlemiseni? Miks me selle üle ei imesta? Sest sellest siinne kultuur pajatab, on sellest teadlik - tollest aga on vait kui sukk.

Valgustumistasemete, palvesügavuse astmete, taevakorruste jms arv on igas õpetuses oma.

PL: Uuringud näitavad vastupidist: on teadvuse universaalsed alusstruktuurid (mida ei saa arengus vahele jätta)ja neile vastavad tõelused. Kusjuures ma võin kogeda nii omaenda tasandi kui ka teiste tasandite tõelusi (kõrgemaid nt tippkogemustena), kõrgemaid tavaliselt moonutatult tõlgendades (vastavalt “oma rikutuse astmele”)

Tundub, et sama kooki lõigutakse mitmel eri viisil, hea veel, kui riidu ei minda. Või on neid kooke endid mitut sorti?

PL: Nii arvab ehk postmodernism, tundmata müstilist kogemust. Aga erinevad on vaid pindmised kihid, vormid, tingitud kultuurist.

Igatahes kahtlane, kui isiklikku kogemust eitav inimene teab sealpoolseid asju nii täpselt, samas kui teine oma kogemusi kuhugi õpetusse paigutada ei mõista (pole ju silte küljes seal, et nüüd tulep Kundalini newagensis või samadhi nr.4).

PL: Müstilise kogemuse astmed on ju tegelikult hämmastavalt loogilised: vorm peeneneb Tühjuseni, misjärel kaob subjekti-objekti duaalsus, mis järel järgneb ootamatu finaal: Tühjus osutub viimselt Maailmaks. Mõistus on seda omal moel täiesti võimeline hõlvama - ehkki kogemus ise kirjeldamatu.

Iseasi, kui jäetakse abstraktne teoreetiline võimalus, nagu Toomas Paul:

Et öelda rohkem, peaks meie mõistus oma praegused piirid ületama ja avardama vastavalt ka oma lingvistilisi vahendeid. Võib-olla ei peaks me häbematu enesekindlusega väitma, et säärane asi ei saa kunagi juhtuda ja et just meie oleme need, kes on jõudnud kogemise ja kõne äärmiste piirideni.

PL: Ega ajalehejutus vist rohkem öelda tohigi - “Rahvas ei saa aru”..

PL, Mooz, 2005-04-23 22:12:00

Küllalt on inimesed tõde otsides avastanud, et mida lähemale jõutakse, seda kaugemale tõde eest ära libiseb.

PL: ??? Kummaline tõde küll. Aga võibolla tõekspidamine.

v.l., 2005-04-23 22:40:50

Saatanast on siin juttu olnud. Viimati loetu järgi tulevat see nimi Egiptuse jumala Sethi nimest.

Hele, Andrus, 2005-04-23 22:48:19

see et sulle meeldiks et Tõde Kristus oleks objektiivne

kui ma armastaksin Kristust
ei hindaks ma Teda oma meeldimiste järgi
vaid oma meeldimisi Tema järgi

oleksin Temaga ka siis
kui kogu maailma objektiivne tõde Tema vastu oleks
olla kuitahes “subjektiivne” poleks midagi Temaga olemise eest

Hele, 2005-04-24 00:02:09

PL: Mis selles siis nii erilist on? Või mis on erilist tehnoloogia arengus - kivikirvest arvutini? Või lapse arengus “okeaanilisest teadvusest” nt abstraktse mõtlemiseni? Miks me selle üle ei imesta?

Imestame ikka,
ent hulga enam imesta(ksi)me,
kui koopamees seletaks arvutipõlvkondi,
imik abstraktse mõtlemise struktuuri
või mittevalgustunu valgustumise kõrgemaid astmeid.

Kusjuures ma võin kogeda nii omaenda tasandi kui ka teiste tasandite tõelusi

Kas “omaenda tasand” on see, mida inimene enamiku ajast kogeb - ja kas seda aega mõõdab “meie tasandi” kell?

PL: Nii arvab ehk postmodernism, tundmata müstilist kogemust

Ma ei saa kindel olla, et kõigis õpetustes praktiseeritavad kogemused oleksid punktid ühe ja sellesama hargnemattu tee peal. Isegi kui päris lõpuks kõik teed Ühte viivad, on raske uskuda, et just meie Wilber arenguvõimalused ammendas, Universumi evolutsioonitee lõpuni käis. Miks me siis ikka veel olemas oleme?

Postmodern pole müstika kohalt pime, ta lihtsalt ei aseta müstikat kõrgemale füüsikast, lillearetusest jms. Müstikuna võin ju leida 10 punkti, mille poolest müstika kõigest muust parem on. Midagi muud fännates võiksin oma lemmiktegevuse ülistuseks kokku panna sama hea listi. Igaühel oma hierarhia, neid keskmistades saame ühise inimloomuse üldinimlikud väärtused, i vsjoo...

PL: Ega ajalehejutus vist rohkem öelda tohigi - “Rahvas ei saa aru”..

Ei saaks ju aru saamagi, kui keegi kunagi ei seletaks.
Iseasi, et seda polegi nii vähe. Nii tugev tees praktiliselt nulleeldustest, sõltumatta mingist isiklikust usust või ilmutusest:

“Võib-olla ei peaks me häbematu enesekindlusega väitma, et ... just meie oleme need, kes on jõudnud kogemise ja kõne äärmiste piirideni.”

- veidi järele mõeldes tundub see peaaegu ainuvõimalikuna. Eitea, mida Wilber sellest arvaks?

Njah, EA lugu, 2005-04-24 00:50:55

"Sa ei ole see, kelleks end pead. Avasta, kes oled ... Leia oma tõeline mina."

Kõik ajuloputussüsteemid alustavad sellega, et seavad kahtluse alla Sinu senise olemise. Sest ajuloputajatele pole kasulik Sinu olemine sellisena, nagu seni olnud oled. Nad vajavad Sinu muutmist neile soodsas suunas. Selleks püütaksegi panna Sind kahtlema iseendas, et oleksid aldis muutustele. Ja otse loomulikult pakutakse kohe Sinu käeulatusse hulgaliselt präänikulisi ahvatlusi, et Sind muutumisaltiks eksitatuna astuksid just need soovitud sammud, mille nimel kogu üritus ette võeti. Sest nüüdsest oled juba selline, nagu neile sobib ja sedavõrd lihtsam on Sind neile vajalikus suunas ohjata.

Sellesse kadus kõik – mina, mu õpetaja, elu, mida elasin, maailm mu ümber. Järele jäi vaid rahu ja põhjatu vaikus.” Harjumus näha ennast eraldi isikuna oli kaotanud ülevõimu. Eraldatus oli lõppenud.

Nõnda marionetid sünnivadki. Iseendaks olemist maha surudes. Väliselt v sisemiselt: suurt vahet pole.

Nauding ja kannatus kadusid. Vabanesin himust ja hirmust. Märkasin, et olen täiuslik ega vaja midagi.

Jah, kannatusi saab vähendada ootuste/lootuste eelneva mahasurumise arvelt, ent see on sisuliselt iseenda vegetable'ks muutmine. Elik kõiges mõttes surmaga võrdsustamine, sest elusat inimest eristabki elutust robotist just see himude/hirmude faktor ning sellest lähtuv vabatahteline tegutsemine.

Nägin, kuidas puhtas teadvustamise ookeanis, kõikjaloleva teadvuse pinnal nähtuste maailma lugematud lained alguseta ja lõputa sünnivad ja kaovad. Teadvusena on need kõik mina. Sündmustena on need kõik minu.

See on juba iseenda ülendamine Kogu Maailma Absoluudiks. Sellisena siiski kas tahtmatu tajuhäire v hoopiski tahteline egoärplemine.

On olemas salapärane jõud, mis nende eest hoolitseb. See jõud on teadvustamine, Ise, Elu, Jumal, ükskõik, kuidas seda ka nimetada. See on kõige olemasoleva allikas ja algupära, nii nagu kuld on kuldehete algupära.

Alles väideti kõike seda ise olema ning järgmise hingesõõmuga juba mingi “salapärane jõud”. Iseendale vasturääkimine?

Ja sellisena on see sisemiselt meie oma!

V hoopiski soovunelmate esitamine tegelikkuse pähe? Sest kuidas küll ego himude/hirmude tahtlusest vabanematult tahetaks olla see kõige-kõige Maailm ise. Paraku tegelikust suutlikkusest selleks napib, aga seda suuremad on mittesuutlikkuse tunnetamise tajumisel pettumuse kannatused, mida vägevamaks end eelnevalt peeti.

Võtke ehtelt ära selle nimi ja kuju, siis märkate kulda ennast. Loobuge nimest ja kujust ning nende põhjustatud himudest ja hirmudest. Mis siis järele jääb?” Ei midagi.

Aga mis on väärt unts kulda ja teemante ning kui palju selle väärtus “kasvab” nende teatud otstarbekohaseks vormimisel, seda võib igaüks kasvõi juveeliäri vitriinil vaatamas käia.

Jah, järele jääb tühjus. Kuid see tühjus on rohkem kui täis. See on igavene võimalus, nii nagu teadvus on igavene teostumine.

Ja kuigi vahe on kordades, siis ometigi pole ka sepistamata kuld ja lihvimata teemantid päris väärtusetud.

Ta näeb kõike ühtsena, pole eraldi inimesi, pole sündi ega surma, maailm on talle plekk puhtal peeglil. Tõde on teispool maailma ja Jumalat – puhtas teadvustamises.

Ja mille poolest on see “plekk” peeglil vähem tõde kui “peegel” ise? Kas ainult selle puhtegoistliku suhtumise pärast, et “plekk” segab “peeglisse” vaadata? Aga mida sealt “peeglist” ilma “plekitagi” nähakse? Ikka ainult iseennast, oma soovunelmaid, kui ei osata isegi “pleki” endavälisust tajuda.

Vaimne areng algab enda isikust, enda meele uurimisest meele abil, sissepoole vaatamisest. Väljastpoolt tõde või Jumalat otsida, nagu kristlased, juudid ja moslemid valdavalt teevad, on täiesti mõtetu.

Enda sisemuse uurimine ja selles toimuva teadvustamine on loomulikult oluline, kuid ekslik on arvata, nagu sisalduvat kogu maailm juba Sinus ning välise uurimine enam midagi olulist juurde ei annaks. Kaugel sellest, sest Sinu sisse jääb väga väike osa maailmast ja selle tohutust mitmekesisusest.

Ainus vaimne harjutus, mida Nisargadatta soovitab, on keskendumine “mina olen” tundele, hiljem “mina” kaob, seejärel keskenduda “olemise” tundele. Jääb vaid keskendumine olemisele, olemise teadvustamine. See ürgne “olemise tunne” on kõige lähemal tõele. Olemise taga on tühjus...

Selle harjutuse nimi on mõtlus, meditatsioon, dhjaana, zen, aga mitte mingil juhul pole see meditatsioon kristlikus tähenduses, pelk mõtisklus või mõtlemine millegi üle. Mõtlus ei ole mõtlemine. Need on väga erinevad asjad. Mõtluses inimene “lihtsalt on”, “on olemas”, hingab, märkab enda tundeid, mõtteid, kuid ei tegele mõtlemisega. Mõtlus on vaatlemine, sisekaemus, enese teadvustamine. Mõtlus ei ole mõtlemine, vaid mõtlemisest vabanemine.

Vassimine! Ainuüksi tähelepanu osutamine millelegi on taju mentaalprotsessina mõtlemine ja selle suunamine/kontsentrimine tahtlus. Selle millekski teiseks nimetamine ei muuda nimetatava tegelikku olemust, vaid ainult eksitab tajujal selle tähenduse tajumist.

Miks? Kas pole just neil väärnimetajatel kasulik sellesse valetamisse uskumapanemisega Sind neile soodsas suunas mõtlemas hoida ning sellega Sind neile kasulikke tegusid/tegevusetusi sooritama panna...

Njah, DiaTheo 19-04 09:43, 2005-04-24 01:01:55

"Aga mis siis, kui järsku see tegelik mina, mille ma 3-aastase mõtluse tulemusena endas avastan, pole õnnehoovustes liuglev mittemidagiolemine - nagu Nisargadatta avastas enda olevat - vaid hoopis vaevusevoolustes kannatav ligimesepiitsutaja, vampiir, jõhkard??"

Aga kas sedasi ainult “avastatakse” “tõeline mina” v hoopiski sihiteadliku püüdega kujundatakse iseend teistsuguseks? Kas iseenda varasema olemuse mahasalgamine tagab ikka enda “tõelise” mina “avastamise”?

Njah, EA 19-04 12:15, 2005-04-24 01:08:48

"See on pigem zen. Teiselpool mõisteid.
Valgustunu ei tugine mõistetele, ei hinduistlikele ega budistlikele. Ta räägib meile tänapäeval arusaadavas keeles.
"

????
Mis need keele sõnad ja moodustatavad lausedki muud on, kui mõistete kogumid tähenduste edasiandmiseks ühelt subjektilt teisele? Tähenduse taotluslik segaseksajamine vastuolude peal mängimisega ei muuda esitatavat vähem mõisteliseks...

Njah, EA 19-04 12:56, 2005-04-24 01:16:08

"Aga olen piiblit lugenud ja üsna palju, kuid selgust mina sealt ei leidnud. Inimene võib piibli läbi lugeda, kuid enda otsimiseni ta ei jõua, sest selle vajalikkust ei rõhutata seal piisavalt. Räägitakse küll jumalast, kuid kuidas ja kust seda otsida, ei öelda!!!

Buda ja muud gurud ütlevad seda kohe: vaata enesesse! Ära kuluta aega tõe otsimiseks väljastpoolt."

Aga kuskohast on pärit kristliku Piibli väide inimese jumalanäolisusest, kui mitte sealtsamast enda ninaalusest kaugemalevaatamise suutmatusest?

Njah, Hele 19-04 13:04, 2005-04-24 01:38:52

"Niipalju kui ma sest teooriast aru saan, ongi olemas ainult üks tegelik Mina oma puhtas, täiuslikus ja õndsas olemuses. Kui üksikteadvused endid selle Minana ära tunnevad, siis pole nad mitte ainult ühesugused - nad ongi üks."

Kui oleks olemas ainult üksainus tegelik Mina, siis poleks ta skisolik killustik, vaid tajukski iseennast selle kõikse Mina'na. Paraku on Mina'de tegelik paljusus ja üksteisest suhteline sõltumatus reaalne ning hoopiski enda Kõikse'ks tundmine tajuhäire.

Üksikolevuste individuaalsed eneseteadvused on nagu lained ühtse teadvuseookeani pinnal,
kired ja vastuolud, vaht ja pritsmed on pinnapealne nähtus... sügavamal sisemuses neid lihtsalt pole.

Ka ookeanisügavuses toimub eri veemasside lainetamine ja liikumine, kuid seda on lihtsalt veemasside omavahelise suurema sarnasuse tõttu hulga raskem eristavalt tajuda kui õhu ja vee vahelise piirpinna protsesse.

Füüsikuna peaksid ju teadma, et ka hääle levi läbi vee on lainetus.

Samastades end üksiku lainega kardab inimene “elu lainetusele” allajäämist, individuaalset surma ja kannatust, otsib enda jaoks õiget kohta ja kaitseb end hävitava vastu, ent algenergia saab ikka varsti otsa ja lõpp on paratamatu.

Adekvaatsuse mõttes on paratamatu, et iga subjekt seostab end just nende “lainetustega” kõigist võimalikest, mille kulgemise üle ta kontrolli omab ning peab võõraiks neid, mille üle kontroll puudub. Loomulikult soovib iga subjekt end “avardada” võimalikult rohkemate “lainete” üle, kuid kõigi üle ei saavuta ta kunagi kontrolli.

Ühtne teadvus jaguneb/—/

Just see osadeks jaotumine tähendabki mitteühtsena olemist...

Njah, EA 19-04 21:56, 2005-04-24 02:00:30

"Gurult küsiti seda pidavalt. Ta ütles, et toimib võimalikul parimal viisil ja täielikus kooskõlas eluga, isegi siis, kui ei tee midagi, selline on valgustunu olemine. Kõik, mida teeb, on kasuks elule ja inimestele."

Sulaselgelt ärples. Pole ka gurud nii jumalikult eksimatud, et kõik nende tehtav/mõeldav ainult õige ja kõigele kasukstulev oleks. On nemadki veel inimlikult eksivad ning nendesamade ego himude/hirmude kütkeis. On vahest nendega ainult tavainimesest veidi osavamalt toimetulema/hakkama saama õppinud.

Kas see hirmude ja valude maailm, milles elavad “normaalsed” inimesed, on normaalne?

See on ainus, mis maailmas oluline arvestada on. Iga soojussurmaliseks kõdumata “vaba” erg energiat sisaldab vastuolusid teiste samasugustega. Mis sest, et Sulle vastumõjulised protsessid Sulle reeglina ei meeldi. Koosmõjulised on seda meeldivamad...

Njah, PL 21-04 00:06, 2005-04-24 02:23:56

"Kristlus ületab selle nn jumaliku müstika tasandil, M aga järgmisel, nn vormitu müstika (Puhta teadvuse) sfääris. Siin pole “Jumal” enam ei “Isa” ega “isik”, vaid meie endi Teadvus algsel kujul."

Seep' see ongi, et tegemist pole millegi muu kui vaid tajuja enda tajuga oma teadvusest ja selles toimuvast. Kuitahes väändunud see teadvus ka oma tavaolekust poleks.

Nagu neuroteoloogia keras selgus, pole Puhas Teadvus enamat tajuhäirest, kus teadvuse tunnetatavad minapiirid füsioloogilise tajuhäire tõttu tajumatuks jäävad ning tajuja seetõttu kõike tajutavat Mina'na tõlgendama hakkab...

Njah, Mooz 21-04 11:38, 2005-04-24 02:38:11

"PL kirjutas kunagi, et lihtsus enne keerukust ja lihtsus pärast keerukust on kvalitatiivselt väga erinevad. Kui “enne” on primitiivsus, siis “pärast” võiks juba esimesi tarkuse udemeid kahtlustada."

Põhiprintsiipide “lihtsus” ja nende reaalse rakendumise kombinatsiooniline “keerukus” on kaks hoopis iseasja. Tõeline tarkus ongi maailmas valitseva nüansirohke “keerukuse” mustri tagant need põhiolemuslikud “lihtsad” toimeseaduspärasused “ära tabada”...

Njah, EA 21-04 14:48, 2005-04-24 03:04:14

"Eelkõige tuleb kaotada vaimne vaesus (igasuguse vaesuse algpõhjus), küll siis maailma korda saab ja kõik süüa saavad."

Füüsiline ülerahvastusest tingitud alatoitlus pole vaimses rikkuses/harituse kinni. Hoopiski biosfääri energoressursside põhimõttelises piiratuses ja populatsiooni kõõlumises selle ökonoomse ärakasutamise maksimaalse piiri läheduses, kord seda ületades, seejärel nälgasuremisest arvukuselt allapoole kahanemises, et seejärel rammusalt paljunedes taas piiri ületada.

Mis puutub hüperboolidesse, siis pole mind kunagi elus veel tapmises süüdistatud. Selline süüdistus on minu närvikavale liiga ränk.

Oh Sind õrnakest! :((

Samas jääb mulle sel juhul arusaamatuks, miks tormasid kohe õhinal sellekssamuseks külmavereliseks mõrtsukaks hakkama: “on ainult üks seadus: kuul pähe peldiku taga. Ja see, kas on tegu budalase, kristlase või ateistiga, hullu või targaga, ei oma mingit tähendust.

Nagu sellest juhtumist näha, käivad Su üllad sõnad ja nendevastased teod üksteisest kauge kaarega mööda. Tunnen budalust vastava näite toomiseks liialt vähe, aga kristlik traditsioon nimetab sellisel moel käituvaid isikuid variserideks...

Njah, Mooz 21-04 16:48, 2005-04-24 03:29:29

"Hehee. Virtuaalis pole ju sõnadel ja tegudel erilist vahet - ühed sõnad versus teised sõnad."

Tegelikult pole olulised sõnad ise, vaid mõtted, mida edastavad. Ja neis mõtetes on kohati suured käärid sees. Nagu kohaliku netiklassikugi pidev abstraktne jahumine armastusest, aga kui jutt konkreetsematele juhtumitele läheneb, pole sest kõiksest armastusest enam suurt midagi järel...

Njah, muusa 22-04 11.46, 2005-04-24 03:55:24

"Inimkonda ja ka loomariiki iseloomustab üksteisest hoolimine, hellus, viletsamate eest hoolitsemine, valgus, värvid ja rõõmu väljendamine omal viisil."

Nõrgemate eest küll hoolitsetakse, aga kuni teatud piirini. Loomariigis teevad vanemad kõik, et aidata kasvaval põlvkonnal elujõuliseks kasvada, aga kui teatud % neist jääb nii väetiks, et ei suuda jalgu allagi võtta, siis ei raisata nende peale enam liigselt niigi nappi energiat, vaid jäetakse nad “julmalt” oma saatuse hooleks. Liikide sündivus üldiselt on just nii suur, et korvata kõik surmasaanud ja vähese varuga populatsiooni arvukus enam-vähem stabiilsena püsiks. Kooruvatest kilpkonnadest ntx jõuab tagasi munema vaid umbes iga sajas ja seepärast nad ka nii palju mune korraga munevad.

Pole midagi parata. Evolutsioon lausa eeldab normaalse arengu jaoks, et osa isenditest (tõenäoliselt väetimad) ohverdub elu hammasrataste vahel ilma järglaskonda saavutamata. Seda tugevamad saavad keskeltläbi olema ellujäänute järglased.

Ja samal põhjusel on ka humanismil, kuigi ideena väga üllas, pikemas perspektiivis üsna rängad tagajärjed inimkonna genofondi elujõulisusele...

Njah, tsukts 22-04 14:12, 2005-04-24 04:16:00

"Tulid kristlased eestimaad vallutama ja rahvast teise usku ja kommetesse pöörama ja kas neile vastuhakkajad olid satanistid."

Kuna Satan tähendab algses otsetõlkes lihtsalt ‘vastalist’ ja alles hilisemalt pandi talle vastikuse lisamiseks saba taha ja sarved pähe, siis tuleb välja, et kristlaste jaoks olidki. Satanismiga tänapäevases tähenduses siiski tegu polnud...

Njah, EA 22-04 15:23, 2005-04-24 04:55:32

"Vabadus ei tähenda seda, et võib kõike teha."

Seda ta just tähendabki, et on võimalik kõike teha. Nii head kui ka kurja. Iseasi on, et normaalses ühiskonnas järgneb vabadele tegudele vastutus ja vajadusel ka karistus, mis loomulikul moel hakkab piirama liialiselt pruugitud vabadust.

Sama lugu on sõnavabadusega. Sõnavabadus ei tähenda kõikide sõnade lubatavust, vaid see on vabadus kurjadest, valelikest, jämedatest, laimavatest ja ebasõbralikest sõnadest. See on tõeline sõna vabadus. Sõna on vaba kurjusest ja valest.

Pole olemas kurje, valesid ega laimavaid sõnu. See kõik sõltub vaid suhtumisest, mida keegi mingitele sõnatähendustele lisaks omistada suvatseb. Lõppude lõpuks saab sitasti öelda ka väga viisakate sõnadega laia naeratuse saatel.

Sama on lugu usuvabadusega. Olla vaba totratest uskumustest ja pettekujutlustest (sinna kuulub eriti satanism).

Mis aga kurjusse ja valesse puutub, siis minu jaoks on see ka selline esoteeriline teadvusväljadest ja astraalkehadest hämamine, millel igasugune reaalne tagapõhi puudub. Eks ole üheks selliseks totraks uskumuseks ja pettekujutluseks ka, et iseenda seest saavat leida Puhta Teadvusena kogu maailma Kõikse Olemuse.

satanism ei ole usk ja saatnanat pole olemas. kui mingi seltskond usub enda loodud kolle, siis on see haigus (ehk tase) ja kuulub meditsiini valdkonda.

Jumalal ja saatanal on põhimõtteliselt võrdväärne eksistents. Nad mõlemad on olemas vaid niivõrd, kui nendesse uskujad nende olemasolu oma ettekujutustes uskuda suvatsevad. Meie aja kuulsaim religiooniteoreetik tõestas selle hiilgavalt (minu pisukesel kaasabil) Elfikeldris...

Njah, murelik 13:30, 2005-04-24 05:34:10

"Pole ju see imeline buda, kes ainsana valgustumise metatasandite metatasandile on jõudnud, ju keegi muu kui Wilber. Valgustustasandeid läbides oli Wilberil aga ettenägelikult klemmid küljes ja mõõtmistulemused protokolliti. Ossilaatori ekraan ei valeta."

Paraku EEG ei näita rohkemat kui vaid ajulainete mustrit. Ja Wilber sai sinna juurde vaid kirjeldada, mida ta ise tajus (sic!) sel ajal. Justnimelt rõhuga sõnal tajus, sest inimtaju on väga petlik. Eriti just siis, kui mängu tuleb iseenda tajumine ja emotsionaalsel taustal kumavad ka veel mingid soovunelmalised ootused tajutava suhtes.

Seda enam, et neid tajumiskatseid ei tehta mitte tavalises ärkvelolekurežiimis, vaid lisaks viiakse end transsi, kus nii mitmedki tajumehhanismid välja lülituvad, andes lõpptulemusena tavalisest veelgi moonutatuma taju.

Ning kui valgustumismeetri osuti peatub ikka teatud kohas, on see väga objektiivne küll, nagu muugi teadus.

Persinger'i katses reprodutseeriti ajusse väga objektiivsel moel kõigile täpselt ühesugust el-magn. väljamustrit, aga mis katses välja tuli? Katseisikud kirjeldasid selle alusel kogetut nö. “seinast seina”.

Kas saab kahelda Wilberi uurimistulemustes ilma, et pandaks kogu teadust kahtluse alla?

Saab. Ja vähemalt senikaua, kui neid tulemusi annab vaid Wilber ega suudeta neid tulemusi sõltumatul moel korratavate katsetega kinnitada. Ja ka sel juhul näitavad need tulemused ainult tajukogemuste seoseid teatud ajulainetüüpidega, aga mitte mingite transpersonaalsuste inimajuvälist tegelikku eksistentsi...

tase, Njah, 2005-04-24 08:14:41

_Ja samal põhjusel on ka humanismil, kuigi ideena väga üllas, pikemas perspektiivis üsna rängad tagajärjed inimkonna genofondi elujõulisusele..._

See pole tõene väide.
Esiteks pole seda kuidagi võimalik olemasoleva informatsiooni baasil hinnata.
Teiseks põhjustab see “humanism” justnimelt diverifitseeruvamat genofondi, mis ei pruugi selle elujõulisusele kahjuks tulla.
Kolmandaks saab siiski mingi liigi elujõulisust hinnata alles peale selle väljasuremist, sest pole siiani veel ühestki tõsiseltvõetavast ennustajast kuulnud.
Humanism on vaid teatud liigisisene käitumine (ning antud hetkel pole see sugugi veel absoluutselt domineerivaks saanud), nagu näiteks järelkasvu eest hoolitsemine, mis muide pole samuti kõikidele omane.

***