Naiste ühiskond, meeste hierarhia ehk ood soolistele stereotüüpidele
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 192 kommentaari.
Hele, 2004-12-11 21:59:08
Andrus
aga kui nad mulle on nii öeldnud, mis siis
Et on tõesti naised öelnud, et nad tahaks mehele alluda või?
Mulle tundub see imelik, aga eks nii mehi kui naisi ole igasuguseid. Ehk pidev üksi sõudmine kui paadikaaslane ainult leotab jalgu ja sülitab vette võib tõesti panna teist äärmust igatsema, et viskaks õige aerud päris käest, vedagu ükskord ise ka natuke.
Mumeelest on mees või naine väline kest, tundev ja mõtlev inimene on selle sees ja muidugi mingil määral sellest mõjutattud. Aga vahel see sooroll segab koledasti. Üht sellist olukorda uurides nägin rohelist helendavat murtud otsaga kristalli, millele oli räigelt ja kõvasti mingi tobedavõitu vanamoeline nukukleit selga sulatatud... ei teagi, kas see käis ühe teise inimese või minu enda kohta, või natuke mõlema.
Kat unetu, 2004-12-12 21:38:57
*
Hommikul kuuldud laul tõi mulle mõtte, et ju maailm siis otsa saab, kui kasutusele võetakse iluintegraalid ja võlu surutakse valemitesse, põhjused põhjendatakse ning selgusetused selgitatakse..
Õnneks veel on, mida saab vaid tunda ja tunnetada nagu
* tasases tuules õõtsuv kõrretutt
* okstelt vette pudenevate tilkade kõla
* lendorava lennukaar või päikesekiire välgatus metsaojas
* randa rulluvate lainete hela
* pajutibude siidine puudutus
* naise mittemidagiütlev - kõikelubav pilguheit..
Ja nii ongi, et elame!
Seni kuni jätkub veel
määramatut
seletamatut
müstilist
PS. Kuuldud laulu pealkiri ( või vähemalt üks refrääni rida oli:
“.. She Is A MysterY Girl..” :)
Hele, 2004-12-12 22:22:41
on, mida saab vaid tunda
mis pole oma teha
see kas on või ei ole
seda teha ei saa
ja kui seda pole
siis pole midagi teha
ent mis on oma teha
see tuleb ise teha
ka siis, kui seda ei ole
mis pole oma teha
nipitiri, inks, 2004-12-11 13:10:35, 2004-12-12 23:08:45
OK...
selle aastakese poissi kauem kodus hoida saab tegelikult iga pere ise...
eraldi koolid...
sel mõttel on nii pooldajaid kui vaenlasi...
ja mitte ainult kalliduse mõttes...
suhtlemisprobleemid lükatakse lihtsalt kaugemale...
kõige parema ettevalmistuse eluks pidid saama lapsed, kel on nii õde kui vend... seega alla 4-lapselise perekonna ei mängi välja...
Andrus, 2004-12-13 14:18:29
Emapalk on see mis tal silmas on ja millest lähtudes ta kogu ülejäänud ilma, eriti aga oma abikaant pindudega näeb.
Sestap, sestap, tõmba esiti palk omast silmast ja siis seletad sa tõmmata pindu välja oma õe silmast.
rannatüdruk, Andrus, 2004-12-13 14:27:49
Kas raha mõtlesid siin?
Kui terves ühiskonnas väärtusi mõõdetasse puha rahas, mis imestad siis, kui ka emad nii hakkavad tegema? Kesse tahaks odav olla?
Või mõtlesid miskit muud?
Hele, 2004-12-13 16:34:42
Et nälg peaks titemamma sundima abikaasale 24h naeratama, ükskõik kui valusasti pinnud ka ei torgiks? Et ärgu tittekasvataval naisel olgu oma raha, siis on abikaas alati õige ja hea ja Jumalast säetud perekonnapea, ükskõik kui ebakristlikult ta ka ei käitu? Ja naise valikuvabadus lõpeb lapse sünniga, edasi on eluküsimus selles, kas jaksad mehele teistest rohkem meeldida või mitte? Ei, ei, ei.
Paraku ainult õhust ja armastusest lapsi ei toida, me ei ela paradiisiaias. Suur armastus on muidugi kõikseeparem, ent juhuks kui suur armastus otsa saab, peab olema mõistus ja vastutustunne ja kel seda ka pole, nende jaoks käsk ja seadus. Kuidas naine ka ei püüaks hoida meest emotsionaalselt stimuleerituna, võib ükspäev uus tunduda parem ja huvitavam. Aga lapsed tahavad süüa ikkagi ja psüühika lõhkumisest päästab neid ainult see, kui neil ja emal on võimalik inimväärselt edasi elada sõltumata isa otsustustest. Paraku on inimväärseks eluks vaja normaalset hulka raha ja tite kõrvalt seda hankida on suht raske. Meeste jaoks võib ju raha olla põhiliselt hierarhiamängude vahend ja nad ei mõista, milleks seda naisele vaja. Et küll mees vajaduse järgi raha annab, kui naine mehe mõõdupuu järgi õige on. A millest siis need mehe meelest ükspäev mitteõigeks osutunud naised ja nende lapsed elama peavad? Neid on natuke liiga palju, et kõigi kohta öelda oma viga ja ise süüdi, et ei osanud mehe armastust hoida.
Mooz, 2004-12-13 17:15:05
Odott, mis kisa nüüd lahti läks?
Emapalgi üks väljendusvorm on sünnitusjärgne depressioon, mis pahatihti naised pindude otsingule ajab. Teatud piirides mõistetav ja talutav, aga...teatud piirideni.
Kas Andrus palgast üldse rääkiski, on väga kaheldav.
Ja enne, kui sest uus tüli tõuseb - mina olen kahe käega emapalga poolt.
arvaja, 2004-12-13 19:05:25
minu meelest pidas andrus silmas just emapalki. ta on emapalgi tuline toetaja.
Hele, 2004-12-13 20:51:34
Palun vabandust, kui kisa tegin. Jätkasin rohkem oma teemat kui Andruse oma. Tema viimane komm jäi mulle (ja vist mitte ainult mulle) tõesti ebaselgeks.
A “pindudeotsimine” on selline vastastikku võimenduv protsess. Suht lihtne on kõik naise sünnitusjärgse depressiooni või mehe rahuldamatuse kaela ajada. Aga mõistuse ja tunnetega inimesteks jäävad ju mõlemad, mitte ei muutu peale lapse sündi puhtbioloogilisteks objektideks.
Sünnitusjärgne depressioon tuleb suuresti üleväsimusest ja stressist, mille leevendamiseks saaks ka värske issi paljugi teha. Paraku pole ta selleks alati piisavalt motiveeritud ja naisel ei jätku jõudu tema motiveerimiseks.
Titt on naisele iseenesest väga suur rõõmuallikas. Pean esimesi nädalaid koos oma vastsündinud pojaga üheks elu ilusaimaks ajaks, ehkki objektiivselt ei hellitand mind elu sellal rohkem kui enne või pärast.
Aga meestel titest vist niipalju rõõmu ei ole. Ja ka emmestunud abikaasast on mehel vähem rõõmu kui enne. Midagi head on elust ära võetud. Kui siis veel titekisa magada ei lase, koduteeninduse kvaliteet langeb ja lisaülesandeid antakse, tõmbub mees kodust eemale ja otsib kompensatsiooni mujalt. Eriti teades, et oma naine nüüd mõnd aega kuhugi ei kao. Eks soov elukvaliteeti säilitada ja parema poole püüelda ole ju kogu progressi aluseks.
Kui naine suudaks meest lisakoormusest säästa ja talle omalt poolt kogu aeg heal tasemel stimulatsiooni pakkuda, siis tõenäoliselt nii ei juhtuks. Aga enamus naisi seda vist ei jaksa ja sellepärast ongi nii palju kurba statistikat. Kusagilt lugesin: mees lööb oma rasedat naist tõenäolisemalt kui mitterasedat. Rasedusdepressiooni tagajärg? Ehk osalt ongi.
Aga kui on suur armastus, siis kogu see pluss- ja miinuspunktide arvestus lihtsalt ei kehti. Siis on mees ja naine üks ja neil on ühised rõõmud ja ühised mured. Teadmiste ja tunnete sümbioos mõlemalt poolt loob lastele hea kasvukeskkonna. Unistada ju võib... aga Eestis on pooled kooliminevad lapsed oma isast ilma. Arvan, et vähemalt materiaalse puudujäägi peaks ühiskond neile kompenseerima. Emotsionaalne jääb ju niikuinii. Küsimus polegi selles, kas “pinnunduses” on süüdi mehed või naised, vaid selles, mida teha, et lapsed vähem kannatada saaksid.
Mooz, 2004-12-13 21:15:14
Ehh, see on kah “nii ja naa”. Teiste eest sõna ei võta, a mo meelest oli latseootamise aig üits äraütlematta illos aig.
SULPSTI!
PLÄRTZTI, 2004-12-14 00:41:03
Oli, Mooz! Jagan su arvamust 110%!
Ja pärast oli kaa illos! Tükk aega veel...
nipitiri, 2004-12-14 09:09:50
eriti ilus oli teine kord... :)
kolm ja kolmveerand aastat jõmpsikate vahe...
üks kolmeaastane tegelane oli justtäpselt nii vahva, et uue tite isu tekitada...
nii issile kui emmele...
libahunt, 2004-12-14 18:24:03
Hele ...mida teha, et lapsed vähem kannatada saaksid
Seda PROTSESSI,mis käigus, ei peata enam.Ühiskonna hoiakud on meestekesksed.Kõige primitiivsem,mida teha saab,on naisi rahaga meelitada lapsi sünnitama.Kuigi praeguses faasis on see suur abi.Muud kindlamat paljudel EI OLE.
No ja kui mehed on niiväga bioloogilised olendid -neid ei muuda muu kui evolutsioon - tuleks tütreid kasvatada vaimus - elu tuleb üles ehitada iseendale.Ei mingit õpitud abitust.
nipitiri, libahunt, 2004-12-14 19:22:11
miks peaks meelitama naisi sünnitama?
libahunt, 2004-12-14 21:34:30
Seda tuleks demograafidelt küsida.Nad vastaksid täpselt.
Hele, 2004-12-15 00:28:31
Ma ei nõustu, et mees on bioloogiline ja naine mittebioloogiline või vastupidi. Mõlemad on võimelised armastama, hoolima, vastutama. Mõlemad igatsevad sedasama teineteiselt. Ja mõlemal löövad vahel tunded üle pea.
Võibolla on see “protsess” raskete ajaloosündmuste järelmõju, mis põlvest põlve õpitud hoiakutega edasi kantakse. Mingid pidetuse, juurtetuse nõiaringid. Inime tunneb, et miski väga põhiline on elus puudu, siis kas kibestub ja kaotab lootuse või hakkab seda meeleheitlikult väljaspoolt nõutama kasvõi oma lähedaste arvel. Aga armastust on väga raske leida väljaspoolt, kui seda pole enda sees ja väga raske anda teisele, kui ise pole seda teistelt saanud. Siiski usun, et igaühes on armastuse allikas. Tuleb ta iseendas üles leida, puhastada ja elama panna, ootamatta et teine seda esimesena teeks “ja kui tema teeb seda küllalt hästi, eks siis vaatan....” Naisel on see vist tõesti tavaliselt pisut lihtsam. Ja kui ta seejuures aru ei kaota, siis pole tal sellega midagi kaotada. Sõltumata sellest, kas ja kes talle samaga vastab või ei vasta.
Lilleke, Hele, 2004-12-15 06:30:53
''Ja kui ta seejuures aru ei kaota, siis pole tal sellega midagi kaotada. ‘'
Õige inimese nimel võib täiesti rahulikult ’aru kaotada':)......ei juhtu midagi halba.
Hele, Lilleke, 2004-12-15 07:31:38
Ei siis ole hierarhiat ega stereotüüpi... ehh mis me Sellest :')))
Hele, rannatüdruk, 2004-12-11 21:36:19
Looduse seaduspärade muutmine tundub küll üsna lootusetu tee.
Cheer up. Looduse seaduspärade hulk on rikkam kui ühe liigi näitelt paistab. Vastandnäitena, ämblikumamma näiteks pistab ämblikupapa peale sigitamist üldse nahka ja kasutud isamesilased visatakse tarust välja. Kui vaadata paaritruuduse määra või seda, mil määral isane järelkasvu hooldab, siis on ju looduses (ja ka inimkonnas selle osana) kõik variandid esindet ja valikud nii isiku kui ühiskonna tasemel täiesti olemas.
Mumeelest emapalk on üks oluline ja loogiline samm naiste jaoks parema ühiskonna suunas. Lastesaamise ihuline pool jääb niikuinii põhiliselt naiste kanda ja ka emotsionaalse poole osas ei saa isasid millekski sundida. Ühiskond saab ainult rahasid ümber jagada. Kui ühiskond võtab enda peale kõigi vanade ja vigaste äraelatamise, siis on loogiline seda ka lastega teha. Praegu on nii, et paljulapselise ema suur lastekari hakkab läbi maksude lastetule naabrile rohkem elamisraha maksma kui oma emale, kes nendesamade laste kasvatamise tõttu naabrist vähem palka ja ka penssi saab. (Mingil määral tasandab ebaõiglust emapalk, tillukesed lastetoetused ja riigi kulutused laste ravile ja haridusele.) Kus veel nii on, et kes rohkem investeerib, saab tuludest vähem osa ja vastupidi? Olgu siis lastetu naabri rahaline panus laste üleskasvatamisse siis vähemalt võrdne laste ema omaga. Kogu hingeline pain ja gain jääb nagunii oma emmele.