Naiste ühiskond, meeste hierarhia ehk ood soolistele stereotüüpidele

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 192 kommentaari.

Andrus, 2004-12-09 15:08:09

Mnjaa, et polegi siis või? Tänan tänan, nii iluste vastatud. Ausalt.

Hele, 2004-12-09 15:53:49

Ainult tõeline on igavene
Ainult igavene on tõeline.
Selavii. Žönöregrettriaan.

A mis puutub võimuhimurate meeste poolt naistele a priori atributeeritavasse allumisigatsusse “for their own good”, siis sealt veel sammuke edasi vaimupimeduse poole ja jõuame karvase ja haisva IQ<50 isase väiteni, et naised tahavadki vägistatud saada. Imho pole see theoloogicusevääriline suund. No pasaran.

Andrus, 2004-12-09 15:54:49

Venceremos!

Andrus, 2004-12-09 15:57:50

Kuule Hele ma ei omista. Ma lihtsalt räägin mida ma olen kuulnud. Et tahaks meest aga pole ja need kes on on kehvad. Ja et tahaks et keegi vastutaks aga kui ongi mees siis on ludri.

Need on elust võet jutud mitte väljamõeldud. Kas ma liigitan neid valesti? Selles on asi? Ütle ise siis.

Hele, 2004-12-09 15:58:31

Avanti poppolo!

Andrus, 2004-12-09 16:02:42

Minu jaoks on ilus see Luule Viilma jutt oma mehest et tuleb otsustada temasse kui mehesse suhtuda. St. apelleerida ta autoriteedile ja kui tal seda ka pole küll ta siis esile tuleb pikapeale.

Ja see kehtib ka vastupidi mehe suhtes naisesse.

Lilleke, Andrus, 2004-12-09 16:07:25

''Tegelt on feminism ju Lääänes juba pea üle. Postfeministlik ühiskond on käes. Ja selles ühiskonnas olen ma äge meesõiguslane.

Prefeministlikus ühiskonnas aga nagu meie Eesti ühiskond sõdin ma hää meelega naiste õiguste eest ja olen naisõiguslane. ‘'

Milles need erinevused (praktilises elus) esinevad?
Milline vahe on sinu arvates eesti naisel(Prefeministlik) ja naisel ’x' riigist (Postfeministlik)?

‘'traagika et ta ikka alluda tahab aga ei leia näed enam sellist kes ta üle nii valitseda suudaks nagu ta tahab.'’

Ma usun, et tänapäeval naised isegi ei tea millest sa räägid...
Mis allumine??
Ma mäletan, minu vana-vanaema rääkis kuidas nad rasket elu olevat elanud...
Tema oli kodus, tegi süüa, kasvatas juurikaid ja vanaisa käis üksi tööl.
Kui ma aga kuulsin kui palju inimesi neil peres oli....
12inimest!!!!!
Ma tahan näha tänapäeval Eestis meest, kes peaks üleval sellise pere? Ka ei usu ma, et rasketest aegadest saab üle ‘alluvusvahekorda’ selgitades.....seda nimetatakse koostööks ja mitte alluvuseks.
Kas see ‘Prefeministlik’ tähendabki seda, et nii majandus kui ka muu elu-olu on läinud ammugi oma rada ja samas ei suuda mees lahti lasta oma ‘hierarhia mängudest’ kuhu naist ei oska kohe kuidagi sobitada ja naine peab olema nii mees kui naine s.t. tiiger maasikavahuga?

priit kelder, 2004-12-09 16:21:35

Pseudoprobleem

Hele, 2004-12-09 16:37:16

Uuri aga hoolega, teadjale tuleb kõik kasuks :)

Nõus, et teisest inimsest head eeldades suurenevad võimalused temas head kohata. Et siis nimetad seda vastastikuseks allumiseks? Ent sel apelleerimisel peab kuskil ka piir olema, sest telliskivi poleerimisega peeglit ei saa.

“Tahaks meest” võib tähendada, et tahaks teist inimest enda kõrvale nii heas kui halvas, mitte parema leidmiseni. Ja vastutus võiks olla ühine ja vabatahtlik. Aga mida pole seda pole ja parem pool muna kui tühi pesa. Siis ongi “üks loll ja teine laisk ja mina pean üksinda rabama,” meest meelitama+maalutama ja konkurente kõrvaldama, et lastel isa oleks. Mugav muidugi mehele, ent see taandab mehe objektiseisusse, piirab ja eraldab tõelusest. Sellest tulenevas rahulolematuses ja ebareaalsuse tundes hakkabki mees paremat otsima. Järjest rohkem head ja paremat ja veelparemat, aga hing pole ikka rahul. Kardan, et keegi teine seda nõiaringi katkestada ei saagi, õnneks siiski kõik ei satugi sinna või ujuvad välja enne kui looduslik vunk otsa saab. Või kuidas see meeste poolelt paistab?

slave, 2004-12-09 16:42:01

Ka stabiliseerunud seadusandlusega euroopa maades pole saavutatud faktilist olukorda, et naiste palk meestega võrdse töö eest oleks võrdne. Statistika andmetel on näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal naiste palk kolmandiku võrra meeste palgast väiksem ka praegu. Soolise võrdõiguslikkuse seadusesätted on seal tunduvalt varem vastu võetud kui meil Eestis. Seadus on, ja annab võimaluse lahenditeks, aga üldlevinud mõju tal ei ole, valdav osa naisi jääb ikka sama töö eest vähemat raha saama kui mehed. Soorollid on asja paika pannud nii ja nii see jääb ka, erandid kinnitavad ainult. Seega tõesti pseudoprobleem enamusele. Vähemus, kes võidelda viitsib, saavutab ka oma eesmärgi, olla meestega võrdne tööturul.

priit kelder, 2004-12-09 17:10:53

Ärge ajage, palun, udu naistele ja meestele võrdse töö eest erinevast rahamaksmisest. Mida pole, seda pole - vähemalt Eestis. Hinnata tuleb - ja peaks - üksnes pädevust antud töökohale ja hakkamasaamist. Selle järgi ka palk. Kus te olete, tarkpead. kuulnud ebavõrdsest maksmisest? See, et Balti manufaktuuri naiste keskmine palk jääb alla kõrvalasuva valutehase meeste omale, on teine asi ju. Keegi ei keela naistelgi minna metalli sulatama või meestel kangast kududa. Kuid raha saavad nad vastavalt tööpanusele, mitte tilli ja tissi olemasolu eest. Võtke asja kainemalt. Pseudoprobleem ju.

angel, 2004-12-09 17:29:20

Feminismi areng on seotud globaalse majandusarenguga, (demograafia, tööjõu/tööpuudus, sotsmajanduslikud hoovad), seega on ka feminismi arengu trendid ennustatavad. Ka mehe positsioon ühiskonnas on pidevas muutumises, vähe, aga pöördumatult ja ükskord me sureme kõik nagunii.

Vasts. Toomas, Hele, 2004-12-09 18:11:50

Jahh, see on iseenda olemasolemise tõestuseks.
Ent mumeelest parim on vestlus milles meie ei vea juttu vaid jutt veab meid ja “kes” kaotab tähtsuse. Aga seda ei juhtu iga päev.

...ei juhtu iga päev, aga juhtub siiski

/PLAKSAK käega, nagu Kukus!

andrus, 2004-12-09 18:15:32

Jah Hele mööda jookstakse tänapäev valdavalt mitte et ei leita üles.

Tuu umm tõsi.

Vasts. Toomas, 2004-12-09 18:16:48

Mina usun, et meeste ja naiste erinevus taandub nende füsioloogilisele erinevusele ja sellest tulenevale elutsüklite erinevusele (millele loomulikult lisandub olulisel määral kultuuriline determineeritus).

rannatüdruk, Vasts. Toomas, 2004-12-09 18:23:27

Kas instinktid on füsioloogiline erinevus?

Hele, Toomas, 2004-12-09 18:38:19

Jah, Toomas, see juhtub siiski.
Teadsin, et Sa aru saad.

PLAKSTI! :)

Toomas, rannatüdruk, 2004-12-09 20:36:38

Ma pean silmas suguorganite talitluse erinevust meestel ja naistel.

Arvan, et Andruse toodud vahe ‘meeste hierarhilisus vs. naiste võrdrühmalisus’ seostub sellega, et

(i) meeste
suguline tegevus koosneb järskudest pingutustest ja nendevahelistest abitusfaasidest, mis kandub sugulisest tegevusest edasi ka mujale ellu ning sotsiaalses struktuuris tähendab seda, et meestel on vaja staatilist hierarhiat, mida iga hetk muutma ei pea, aga mille muutmise vajaduse korral on lubatud ka järsud pingutused

(ii) naiste lapsekandmise- ja menstruaaltsükkel on teistsugused /ma ei võta selle kohta parem täpselt sõna, sest pole naine/ ja seetõttu pole vaja ka sellist hierarhilisust oma positsiooni säilitamisel.

Nii et: vastupidi Helele pean ma mehi nende sunnitud hüplikkuse pärast pigem kannatajaks pooleks.

Hele, 2004-12-09 20:49:29

Mumeelest kõige olulisem erinevus mehe ja naise vahel on naise palju tugevam füüsiline ja emotsionaalne seotus lastega.

rannatüdruk, Toomas, 2004-12-09 20:52:10

Minu arvates Sinu väljendatu ei selgita mitte üks raas hierarhiate vajalikkust. Sa räägid positsiooni säilitamise vajalikkusest, aga ei selgita miks peaks positsioon olema hierarhiline.

Pigem leiaksin ma analoogiaid paabulinnu sabasulgedega, kõrgemalt positsioonilt hierarhias näitab mees ennast tugevama potentsiaalse isana järglastele.

Teisalt võibolla on hierarhiad vajalikud lahingutes, so rünnaku või kaitse organiseerimisel ülekaaluka vaenlase vastu.

***