Via.ee

priit kelder, 2005-06-03 14:07:40

Siinses kenas keskustelus Hele vs oponendid näib Hele võtnud sihiks Kozma Prutkovi kalambuuri vääruse tõestamise, st et on ikka võimalik hõlmata hõlmamatut. Minu arvates nats õnnetu sihiasetus, Hele. Tõesti, tõesti - no milleks nii kramplikult toppida jumalat sinna, kuhu teda sootuks vaja pole ning ei oodatagi?

tsukts, Müstikast, 2005-06-03 14:09:53

Panin ükspäe raadio mängima ja äkki see ütles mulle, et ma kuulavat skai plussi... täielik müstika - kuskohast raadio seda teadis!?

Või veel... Olin mõned päevad pime ja kurt, sest arvuti tegi nägusid... kutsusin kohale ühe patsiga müstiku, kes vajutas mingeid klahve, trikkis sisse mingeid müstilisi vormeleid ja ma olen jälle siin teil närve rikkumas...
Täielik müstika ju!!!

Ah arvate, et nendel müstikalistel juhustel on mingid muud seletused olemas ja jumal ei puutugi asjasse?

tsukts, priit kelder, 2005-06-03 14:12:40

Tjah, aga see Prutov eeldab, et see hõlmamatu siiski on, kuigi hõlmamatuna.
Aga kust ta seda teadis?

tsukts, DiaTheo, 2005-06-03 14:26:36

Seda ma ju räägingi, et mõned nimetavat kommunismust, mis neil südames ja ajudes pöörleb, tagasihoidlikult jumalaks ja kommunismi esimest ja kõigekõrgemat käsku: Igale tema vajaduste järgi mõistavad jumalana, mis on kõigis vastavalt tema vajadustele :o)

Hele, 2005-06-03 14:45:47

DiaTheo: ole sa kommunist või fašist, demokraat või diktaator, ristiusklane või üldse uskumatu, osadust jumalikku elik õnne-armastust-müstikat-ekstaatikat antavat kõikidele! Sest, teadagi, Jumal ju Kõik ja Kõiges ja Kõigis!

Molodets, DiaTheo, nakonets-to suutsid mu segasest seletusest poindi enamvähem õieti üles leida. Rohkem ma selle kallal norima ei hakka, hää et niigi läits. Arvestattud. ;)

Aintet, Hele, kui see “preambula” hooooopis muud ütlevat, mis roll siis sellistele lausetele artiklis omistada, nagu

“Sellel rängal teel Jumala poole ...”

Ei häiri DiaTheod ei “surma hõbedased silmad” ega “igavikule kinkimine”, ka paigalseisev aeg, kartuli tänamine ja ennast öötähtedest mitte-eristav inime seeduvad protestidetta (oioi, mis küll Njah selle kõige kohta ütleks? Ta vist ei hakka sellist 'ullu jama kommenteerimagi...) Ainult see üksainuke J-tähega sõna tekitab DiaTheol ägeda allergilise reaktsiooni :(

Egas midagi, kokkupuudet allergeeniga tuleb vältida niipalju kui võimalik, muidu allergia süveneb ja laieneb. On igasugu tsensorfiltreid, mis teatavate sõnade asemel kriipsud või tärnid ekraanile ilmutavad, ehk on mõni neist koguni vähese vaevaga netist tõmmatav? Ma pole just eriline silmaklappide pooldaja, aga vahel on see kasuks. Näiteks õudusfilme ma ilmaski ei vaata ja lastele ka ei luba, vaat lihtsalt lõikan selle reaalsusetüki oma maailmast välja, viskan minema ja skeptiku ilmpirakat “prügikotti” vaadates tunnen, et ses suunas on mul veel tugevalt arenguruumi.

Hele, 2005-06-03 14:51:25

priit:
Siinses kenas keskustelus Hele vs oponendid näib Hele võtnud sihiks Kozma Prutkovi kalambuuri vääruse tõestamise, st et on ikka võimalik hõlmata hõlmamatut.

Hõlmata ilmselt mitte, aga sellest osa saada ja see osasaamine ära tunda ehk siiski?

tsukts, Hele, 2005-06-03 14:53:14

Vaada, DiaTheo alustas oma juttu hoopiski nii:
Tegelt olla ju seal hoopis muud öeldud

See pisike sõnake ‘olla’ muudab ta jutu selliseks, et seda sa arvetatta kohe mitte ei saa - ta vaid räägib edasi, mida ta sinult kuulis...

Tiat ju seda koma värki selles lauses: Hukata ei tohi armu anda... seal muudab mõtet pisike komake, aga siin jätad sa vaatamise alt välja terve sõna.

Hele, 2005-06-03 15:07:19

tsukts: ta vaid räägib edasi, mida ta sinult kuulis...

Kuna ta selle minultkuuldu kenasti omade sõnadega ümber seletas nii, et sest ümberseletusest ka minuöeldu mõte enamvähem läbi paistab, jääb arvestus kehtima - minu öeldust on ta enamvähem aru saanud. Kuidas DiaTheo sellesse mõttesse suhtub või kas ta mind uskuma jääb, et Argo just seda ütelda tahtis - see on juba DiaTheo enda otsustada ega kuulu minu pädevusse selle eest arvestusi jagada.

Loeb vaid, 2005-06-03 15:18:35

DiaTheo :

Imetleme me kõik kõike, nii neid loodusimesid, mida oskame seletada, kui ka neid, mida veel ei tunne

Hele:

Ei häiri DiaTheod
ei “surma hõbedased silmad” ega “igavikule kinkimine”, ka paigalseisev aeg, kartuli tänamine ja ennast öötähtedest mitte-eristav inime seeduvad protestidetta

DiaTheo, 2005-06-03 16:24:05

Panin ükspäe raadio mängima ja äkki see ütles mulle, et ma kuulavat skai plussi... täielik müstika - kuskohast raadio seda teadis!?

Vana hea tsukts on tagasi:-)))))))))))

Hele:
Kuidas DiaTheo sellesse mõttesse suhtub või kas ta mind uskuma jääb ...

Suhtub viletsasti ja uskuma ei jää üldsegi ...

sai ju ometi sedasi varem öeldudki, et kui “preambulat” sedasi mõista [nagu Hele kinnitab selle mõeldud olevat], siis kuidas mõista järgnevat ... ja järgnesid kaks lauset, milles Suure Jotiga sõnad sees olid.

Ja jälle jättis Hele endale õiguse poindist jõhkralt mööda minna ning minu J-allergiat ravima asuda:-))

Ja mis eriti kummaline - Hele püüab seda Suure Jotiga meest maha teha ja mina püüan Suure Jotiga mehele talle Argo poolt omistatud kohta tagasi võidelda:-))

Hele, 2005-06-03 16:25:49

Oioi, ja vanameister PL ise mul veel “närimata kont”! Kuidas ma küll võisin....

PL, 2005-06-02 23:19:38

Ei kao see mina kuskile,

Eivõiolla, et PL asja ennast ei tea. Siin peab häda olema “mina” definitsioonide erinevuses. PL, mis see “mina” on ja mille järgi saab teada, kas see inimesel olemas on või pole?

Aga millest Argul siuke lobe ekstaasi- ja õndsuseihalus? Taevast räägib ja puha? Ja muudkui leiutab poeetiliselt pisikesi jalgrattakesi, kalduvusega loodusmüstikasse.

Kuidagi üleolev toon vastamaks sellele, kui teine inime meiega oma parimaid kogemusi jagab ja neid süstematiseerida püüab. Virtuaalis, jah, vist arvatakse, et võib inimesele ütelda nii halvasti (ja nii hästi) nagu reaalis ilmaski ei ütleks. Ent kas julgeb seepeale enam ükski noor kirglik-särasilmne taevatahtja meiega jagada oma esimest õrna ilmutust? Et Argo egotripp PL omale sugugi alla ei jää, seda ta ju veel ei tea :)

Kas PL hakkab jõudma vaimsesse puberteeti, et ta Suure Tissi otsimisse nii üleolevalt suhtub? Täiskasvanu võiks ju hoopis suure heldimuse ja imetlusega vaadata, kuidas pisike täiega otsib, ennastunustavalt matsutab ja siis leitud taevalikku rõõmu omas keeles kiidab kogu maailmalle?

PL, skeptik, 2005-06-02 23:39:45

Eks miskit, pajata meile siis Sina Taevast, nii et mõikaks.

Seda jäädki lootma ... selle asemel, et Argo pajatusi pisendada, pajata aga ise ja nii et mõikaks paremini.

/ootap, muinasjutumaias

DiaTheo, 2005-06-03 16:39:19

Mooz:
Aga kui korraks kõrge puu otsa ronida ja järgi vaadata, milline kaugem maastik on, siis on oluliselt kergem metsas edasi liikuda.

Passi peale, Mooz, et järgmine kord, kui sa jälle suure puu otsast arvad ümbrust vaatlevat, seda hoopis omaenda mina üleolevast Egokõrgusest tegema pole sattunud:-))

Me siin Ti´ga oleme nimelt seda meelt, et upita end nii kõrgele kui tahad või suru end madalamaks kui rohi - ikka oled sa sina vaid, ei muud.

/Nafink pöörsönal, nafink pöörsönal

DiaTheo, 2005-06-03 16:44:11

Aeee, Numbrimees!

Kuda seda va “nafinkit” peaks kirjutama, et ta õigesse foneetilisse kirjapilti satuks?

tsukts, 2005-06-03 16:53:43

Hele, 2005-06-03 16:25:49

Sa niii poeetiline kohe, et tahaks öelda Kalkuni Karla sõnadega: “No ütle seda naise südant...” (Suure Tissi mõtlep teisele suu juure)...

Ainlt, et elas kunagi Caligula, kes...

/Vankutap pead/

skeptik, 2005-06-03 17:16:33

PL kirjutas muu hulgas:
Sest taevas on sensomotoorne, Taevas aga fenomenoloogiline, “sisemise meele” poolt tajutav nähtus
ja
taevas tuleneb Taevast (mitte vastupidi)

Nüüd tunnistan, et enam aru ei saa - kas mu “vaimne puue” paljastub nüüd oma täies hiilguses või on PL maailma pahupidi pööranud?

taevas on taevas, taevas ei ole Taevas
taevas on miski, mis on, kas mina või keegi teine seda vaatab või ei vaata, imetleb selle ilu või mitte, pole absoluutselt mittemingisugust tähtsust.
taevas lihtsalt on
Kui Maa pealt vaadata, siis seal paistab Päike, õhus on jääkristallid, veepiisad, aerosoolid, tolm jne, mis murravad, hajutava, peegeldavad, neelavad valgust.
See, et keegi inimene taevanähtustest esialgu hämmastus ja õudu võis tunda ning üleloomulikke seletusi andis ja hiljem teadusele toetudes loomulike seletusteni jõudis, on taeva olemasolu mõttes tühine aeg.
PL, et inimese seletus taeva kohta oli enne kui taevas ise? Et tegelikult pole taevast olemas, et on vaid eri inimrühmade poolt tunnetatud nägemused Taevast?

No kui ego- või omanabakesksemaks veel annab minna?

PL: Räägid välisest teadusest. Sama on olnud ka seesmise, kontemplatiivse teaduse tee. Ainult selle vahega, et viimane on jõudnud Lõppu, esimene veel mitte.
Ka siin on viisakas öelda, et jutt on pullikaka?
Kui pullikakast toituda, siis paratamatult võtab pullikaka võimu inimese mõistuse üle?

Hää küll, ehk polegi asi nii hull, aga tundsin kurva ehmatusega, et vaatamata ühisele keelele, milles suhtleme, maapinnale, mida tallame, taevale, mida vaatame, õhule, mida hingame, on me arusaam ilmaolust ja selle toimimisest kurvakstegevalt erinev. Olen sedalaadi arusaamaerisust tajunud varemgi, aga see oleks veelgi kurvem lugu, mida ma siin elektroonika pisaratalumatusest tulenevalt pajatama ei hakka.

Lõik PL loo juures olevast kommist, mille PL mulle kirjutas:
Oleks ju solvav, kui keegi Sinust “Tõde” sügavamalt teaks, eks ole ju. Ära seda küll luba, muidu kaotad oma idetiteedi, mille najal püsti püsid.
Ei ole solvav, ei ole... kui keegi tuleb ütlema või vihjama, et tema “tõde” teab, olgu sügavamalt või pealiskaudsemalt, siis algul itsitan omaette, mingi kaastunde moodi tunne võib ka ilmneda, tigedamaks lähen siis, kui selle “tõega” lihtsameelsemaid lollitama hakatakse.

Poeetiliselt väljendades rajaneb minu identiteet tähtedel, ei kao need kuhugi, ei sõltu nende olemasolu PL ontoloogiast ja fenomenoloogiast.

Ohkan raskelt...

Veel kirjutas PL:
kaua Sa ikka seda va mateeriat paned ja Aga siis kustub meister Sind teel.
Ütlesin kusagil, et “teadvus” on mateeria funktsioon, seega saame “mateeria panemisest” ka “teadvuse” kohta midagi uut teada.
Mis meister, mis teel?

Mooz, DiaTheo, 2005-06-03 17:30:42

Kuda seda va “nafinkit” peaks kirjutama, et ta õigesse foneetilisse kirjapilti satuks?

Nafig?

Passi peale, Mooz, et järgmine kord, kui sa jälle suure puu otsast arvad ümbrust vaatlevat, seda hoopis omaenda mina üleolevast Egokõrgusest tegema pole sattunud:-))

Ooh, on ju hullemaidki variante. Kui lohemao või mõne suure sauruse kaela mööda üles ronida, siis võib vaateväli ju avar olla, aga...

A mis kõige jubedam - ronida mingi puu otsa ja siis avastada, et puud tegelikult polegi. Eks katsu siis tagasi alla pääseda!

33338, 2005-06-03 19:41:10

naFiK
suured tähäd tähistavad elitujd äälikujd. rússidel sxna lxpus elilised su.llgäälikud elitustuvad.
siin kahjuks ej saa erimärkkä kasutada.

Hele, 2005-06-03 19:49:26

skeptik: Hää küll, ehk polegi asi nii hull, aga tundsin kurva ehmatusega, et vaatamata ühisele keelele, milles suhtleme, maapinnale, mida tallame, taevale, mida vaatame, õhule, mida hingame, on me arusaam ilmaolust ja selle toimimisest kurvakstegevalt erinev.

Aga miks mitte nii: igaüks meist räägib samas keeles omaenda omapärast juttu, tallab sama Maa pinnal omi radu, vaatab sedasama taevast läbi oma ainukordsete silmade ja mõtleb omi unikaalseid mõtteid, mille omal viisil väljendamisega siin ühises kommentaariumis teistegi elukogemust rikastab? Kas pole siis tore, et ilmas on palju keeli ja palju maid, et taevas ja õhk võivad olla väga mitmesugused, et inimesed võivad mõelda väga mitutmoodi ja oma erinevaid mõtteid vabalt väljendada? Elu on fantastiline mix ühtsusest ja erinevustest ja just sellisena imeline.

skeptik, 2005-06-03 19:53:45

Jah, Hele, seda küll...
Enamuse ajast olengi üsna rõõmsameelne ja täis siirast imetlust selle mitmekesisuse ees, mida ma maailmas näen.
(tahtsin kirjutada - mida maailm meile pakub - aga maailm ei paku midagi nagu Päike tegelikult ei tõuse)

Hele, 2005-06-03 20:24:53

Nää, isegi Hele ja skeptik on milleski ühel nõul! Jah, mitmekesisust peab inimese elus olema parasjagu, nii et igav ei hakka ja oma mõtetega liiga üksi ka ei jää. Enamasti see just nii ongi ja see ühise/erineva suhe on tähelepanu suunamisega muudetav. Sageli reageeritakse teise inimese jutus just erinevustele - mis seda ühtsama juttu kaht korda ikka kirjutada - ja siis jääb vestlusest peaaegu selline mulje, et keegi pole kellegagi milleski nõus.

Tegelt võib vist igas inimeses leida midagi endaga ühist ja midagi endast väga erinevat. Need ühise ja erineva proportsioonid või “ühisosa protsendid” on eri inimestega väga erinevad ja see on jälle omaette vahva nähtus.

/täna parandamattu optimist