Via.ee

Hele, 2005-06-14 01:50:26

DiaTheo: veelvähem suudab mind minu mõistmisel “kõik on üks” aidata - see toob mind ju ometi tagasi nendesamade interakteeruvate osakeste juurde:-))

Et kui üks, siis ilmtingimatta just korpuskulid ja mitte Universumi lainefunktsioon, Issanda iluaed, Matrixite suletud ring, Šiva tants ega Puhta Teadvuse peitusemäng Iseenesega?

uuk, 2005-06-14 02:49:03

Hele, 2005-06-14 00:36:56
Proovida ikka võib - oleme ju Jumala loodud koos oma intellekti ja loogikaga. Või on Ta meil keelanud Tema peale mõtelda? Sel juhul on Jumal andnud meile intellektist paremad viisid Temaga kontaktimiseks (tead sa neid?) - või siis määranud meid eluaegsesse eraldattusesse, mis oleks ju kurb :(

Sedant küll. Inimese jumalanäolisus sisaldab ka loogikalisust. Kuid too vajab pühitsust, valgustust, või nagu meie keeli öeldakse - mõistus tuleb hoida südames. Ja kui süda pole puhas... ??? ??? ??? aiai.
Oma repliigiga sai ennist mõeldud, et isikulise Jumala olu jaataja ning eitaja vahel ei saa kunagi sisulist dialoogi tekkida. Ikka paralleelsed monoloogid. Aiad ja augud ning hunnik sõnasuitsu.
Huvitav, et just jumalaeitajad, näikse usulise tunde olemusest kaarega mööda panevat. Ikka arvatakse seda toetuvat emotsionaalsetele, psühholoogilistele või ratsionaalsetele, loogilistele argumentidele, kriteeriumitele, kuid inimisiksuse suhtes isikulise Jumalaga on see ju marginaalse tähtsusega ornament.
On nagu püüda Mozartit hertsi ja detsibilliga.

ööd!

priit kelder, 2005-06-14 06:30:33

To: uuk
Sa kirjutad:
“Huvitav, et just jumalaeitajad näikse usulise tunde olemusest kaarega mööda panevat. Ikka arvatakse seda toetuvat emotsionaalsetele, psühholoogilistele või ratsionaalsetele, loogilistele argumentidele, kriteeriumitele, kuid inimisiksuse suhtes isikulise Jumalaga on see ju marginaalse tähtsusega ornament.
On nagu püüda Mozartit hertsi ja detsibilliga.”

Nojah, ilusti kirjutet, kirglikkus ja ind kenasti reas. Ent tuletaksin meelde ka siinses foorumis palju korratud seika, et usuline psühholoogia (tunded jmt) on olemuslikult sekundaarne, tuletuslik. Aga tugineb see hirm, kartus, armastus jne religioosse kompleksi esimesele elemendile - usulisele ideoloogiale ehk teisisõnu, sellele, mida inimene oma piiratuses ja alpuses ise endale ette kujutab, võttes seejärel selle fantasmagooria endale aluseks nii tunnetele jumala suhtes kui ka riitustele tolle ees pugemiseks (ristilöömine, viiruki tahmamine, palumine jne). Kui ei oleks seda esimest, so väärastunud ettekujutust maailma mitmemkesistest jõududest, siis poleks ka totakat Elu jumalikustamist".

33338, 2005-06-14 06:45:56

eks jumalajutlustajad ole ise kaa ammu juba véendund et jumalat pole. sellepärast on nad ümmberäälästand juttlusele: kass jumalat oleks vaja?
ning loomulikult püjjavad seda igati kaélam'ääri. nagu russid oma “kommun”issmi" ilma rahhva vajjmu küsimatta.
tejneluguoleks kuj jumal esitataks inimese kujul, pä.tt ja kaabakas, nagu me igaükks oleme.

andrus, 2005-06-14 08:24:29

antiseptikule

toomas, 2005-06-14 10:34:33

tejneluguoleks kuj jumal esitataks inimese kujul, pä.tt ja kaabakas, nagu me igaükks oleme.

Palun:

Jeesus Kristus!

toomas, 2005-06-14 11:42:31

Huvitav, kuidas ma sain seda nii valesti lugeda, hmmm!

Numbrimees kirjutas nähtavasti:
tejneluguoleks kuj jumal esitataks inimese kujul,/KES ME OLEME/ pä.tt ja kaabakas, nagu me igaükks oleme.

Mina lugesin:
tejneluguoleks kuj jumal esitataks inimese kujul, /SEST ME OLEME/ pä.tt ja kaabakas, nagu me igaükks oleme.

Sügaval arvan nähtavasti, et kuigi nii paistab, pole inimene oma olemuses ikkagi pätt ja kaabakas.

33338, 2005-06-14 12:02:09

kallis multimiljonär, kül sa oled siniste sillmadega! kas tead palju 100'st Eesti mehest on s'ääduserikkumise°eesst karistadasaand? rasske enamus. pätid ja kaabakad nagu me oleme, oleme jusst inimese musster näjdised. ja pole vaja sillmi kínnipigistada et mejje ej tea midagi.

Hele, 2005-06-14 12:05:40

isikulise Jumala olu jaataja ning eitaja vahel ei saa kunagi sisulist dialoogi tekkida

Ma ei tea, kas Jumal on isikuline või on see isikulise inimese ettekujutus üleisikulisest Jumalast, kaldun pigem viimast arvama.

Sisulise dialoogi võimalikkus sõltub mumeelest pigem heast tahtest kui usutunnistusest. Inimesed on erinevad ja erinevad on ka nende maailmavaated ja arusaamad Jumalast. Erineva maailmavaatega inimesed mõistavad teineteist oma üldinimliku ühiskogemuse põhjal - eri inimeste kogemustel on oluline ühisosa sõltumatta usutunnistusest.

Seda küll, et erinevate maailmavaadete esindajad väljenduvad erinevalt, n. ütleb kristlane teatava inimese kohta “patune”, budist näeb temas meeleplekkide all kannatajat ja ateist ütleb, et tal on isiksusehäire. Mõnikord võib jutt niiviisi arusaamatuks jääda või minna “aiast ja aiaaugust”, aga kommunikatsioonivigadest saadakse enamasti üle, kui tahetakse. Nagu me DiaTheoga siin üht tekstijuppi tükk aega edasi-tagasi veeretasime, enne kui enam-vähem aru saime, mida teine mõtleb.

Aga kui ühel on kange tahtmine teine lolliks kuulutada ja talle oma maailmavaade pähe määrida, siis pole vahet, kas on tegu uskliku või ateistiga, dialoogist tõesti asja ei saa.

Aga sellest usulise tunde olemusest tahaksin küll rohkem teada.

Hele, 2005-06-14 12:09:39

Toomas: kuigi nii paistab, pole inimene oma olemuses ikkagi pätt ja kaabakas.

Minumeelest ka ei ole ja mulle enamasti isegi ei paista, et oleks...

toomas, Hele, 2005-06-14 12:18:19

Ma olen rebane ja arvan, et viinamarjad on väga hapud tõesti.

(Kadestan Sind, et saad oma tões nii kindel olla ja seda nii veenvalt kuulutada.)

33338, 2005-06-14 12:19:07

onn ikka, ehk OLEME IKKA KAABAKAD KÜLL. me vajd ej taha seda tunnistada nagu pinndu oma silmas. sest me oleme arrjund nii elama ning péame enesest mxjstetavaks et jusst nii peappki olema. me vxtame selle tinnglikuks nu.ll tasemeks.
mujdugi vxjjb tunndeliselt ennast akata liigitama väjkäseks kaabakaks, póolkaabakaks jne. eks nejjd pisikaabakajttki ole, ning mitte vähä. kujd inimese kaabaklikku pxhiolemust se ej kaotta.

toomas, Hele, 2005-06-14 12:22:23

Jah. Täpsemalt oleks pidanud ütlema:

Kuigi nii võib paista...

Hele, 2005-06-14 12:31:23

toomas: Kadestan Sind, et saad oma tões nii kindel olla ja seda nii veenvalt kuulutada.

Mulle endale tundub, et olen kindel ainult selles, et miski pole päris kindel... ja võibolla isegi selles mitte :)

Hele, 2005-06-14 12:37:18

33338, palun defineeri kaabakas.

andrus, 2005-06-14 13:24:12

kaabakas on inimene kes on lähedaselt seotud kange kiviga kaabas

seega viitab sõna islamile

33338, 2005-06-14 14:08:12

pillu oma pilkk sxnaraamatússe. nääd et täjtsa inimlikud omadused sel kaabakal.

Hele, 2005-06-14 14:47:09

icc@andrus

uuk, 2005-06-14 18:19:53

Hele, 2005-06-14 12:05:40

Sisulise dialoogi võimalikkus sõltub mumeelest pigem heast tahtest kui usutunnistusest. Inimesed on erinevad ja erinevad on ka nende maailmavaated ja arusaamad Jumalast. Erineva maailmavaatega inimesed mõistavad teineteist oma üldinimliku ühiskogemuse põhjal - eri inimeste kogemustel on oluline ühisosa sõltumatta usutunnistusest.

Kuid küsimus pole ju ühe või teise maailmavaate või usutunnistuse sisulises sümfoonias teistega või nende kandjate ehk neist kantute omavahelises psühholoogilises klapis või keeleosaduses vaid ikka maailmavaateliste vundamentide väisamises ratsionalistliku tõekirvega, usutunnistuse sümbolistlike arhetüüpide kaalumises formaalloogilise või positivistliku mõõdupuuga, Jumala esemestamises, Jumalatapus. See on nagu tulla armunule neurobioloogiat jutlustama. Justkui lihast ja luust armastaja ning neurobioloogilise statistikaga tegeleva programmi kahekõne. Jah, mingi dialoog võib tekkida, diagonaalne sirgringlus. Kuubi ruutimine, pinna täpinäpp. Läbihäkk ja häbiräpp.

Aga kui ühel on kange tahtmine teine lolliks kuulutada ja talle oma maailmavaade pähe määrida, siis pole vahet, kas on tegu uskliku või ateistiga, dialoogist tõesti asja ei saa.

Maailmavaadet ei saa ju pähe määrida. A lollusega on see loll lugu, et oma lollolu teadvustus on tarkuse algus. See sokrato-kristlik hoiak töötab vist küll universaalselt. Tubli töömiis teine.

Aga sellest usulise tunde olemusest tahaksin küll rohkem teada.

Kindlasti pole pontu psühholoogilises turvataotluses, autoriteedi ihaluses, vajaduses maa ja ilma eetilise korra tagaja järele, ega ka maailmamõistmise sünnivalust kasvanud, loogika sunnil järeldet intellektuaalses veendes mingi abstraktse üliolendi olusse.
Noh, eks ta ikka armastus ole. Armastus kui olemise viis.
Isiksusliku suhte puhul veel muidugi usaldus. Usaldus ajaloolise ilmutuskogemuse kandjaisse, kantavasse ning Ilmutajasse. Enese mõistmine osana tost ajaloost.

Hele, 2005-06-14 23:58:36

Ometigi,

Õieti olen ma siin Sinu pärast,
kogu aeg olen Sind oodanud
ja igast Su tulekust uskunud jäämist igavikuks.

Tänan!