Mõtteid Nimetust
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 761 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-761]
toomas, 2005-06-13 18:31:22
Vaat siis saaksin midagi sama positiivset väita kui Hele.
Praegu pean siin ainult vinguma.
Isegi 60 milli enam pole, millega kekata!
Luuletusi kah ei tea,
eriti ingliskeelseid!
toomas, 2005-06-13 18:41:12
Olen SUM-SUM-SUMISEJA, kes ei näe tähti,
vaid peamiselt õisi mille vahel lennata
(veidi muud kaa).
Hüüan SUM! SUM! ehk OLEN! OLEN! ja sellesse hüüdesse panen kõik, nii õite vahel lendamise,
milles elan, kui ka tähtede üle mõtisklemise,
mida suudan küll ette kujutada, aga mille nägemises elab JUMAL, kes on SUM-SUM-SUMISEJA temagi.
Hele, 2005-06-13 19:21:46
Toomas: Aga kui me aktsepteerime “põhimõtteliselt mõistetamatut reaalsust” kui olemasolevat, miks ei või me siis võtta seda ammendavalt kokku kui Jumalat, tehes sellest “põhimõtteliselt mõistetava reaalsuse”?
Me võime nii mõistetava kui mõistetamattu reaalsuse võtta kokku kui Jumala - miks peaksime omas kokkuvõtmises eelistama mõistetamattut?
Ent palja nimetamisega ei saa mõistettamattut mõistetavaks muuta, Jumal jääb ikkagi inimesele suures osas mõistetamattuks.
Meie mõistmise piirist algab see osa reaalsusest, mille suhtes inimene loll on - mispoolest on see osa reaalsusest rohkem Jumal kui see reaalsuseosa, mille suhtes inime päris loll ei ole?
Ma ei taha mõelda nii, et kui meie aru millegille peale ei hakka, siis on see Jumal ja muidu mitte. Minumeelest Jumal ei piirdu olemisega väljaspool inimtunnetuse piire, inimese gnostilises prügikastis. Inime ja tema poolt taibatav ei ole Jumalast välja lõigatud. Jumal on igal pool, kõigis ja kõiges, kauges ja lähedases, tähtede taga ja meis endis, mõistetavas ja mõistetamattus...
Piir inimese poolt mõistetava ja mõistetamattu vahel on inimese enda “prilliraami serv”, määratud inimese võimete ja võimalustega. Ma ei näe ühtki põhjust, et reaalsuses jookseks piir Jumala ja mitte-Jumala vahel just piki inimese arupiiri. Ma ei arva, et inimene oleks Jumala jaoks nii eriline olevus. Arvan, et inimene pole Jumala jaoks erilisem olevus kui kõik teised olevused, ehkki inimese enda jaoks on inimene kahtlematta väga eriline olevus ja seega on ka inimeste usud ja arvamised inimkesksed.
Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-13 20:39:45
Hele, 2005-06-13 19:21:46
Aitähh Sulle! :)))
toomas, 2005-06-13 21:29:28
Hele:
Me võime nii mõistetava kui mõistetamattu reaalsuse võtta kokku kui Jumala - miks peaksime omas kokkuvõtmises eelistama mõistetamattut?
Küsimus pole mitte selles, mis täpselt Jumal on, vaid kas Jumal on. Mõistetava puhul saab asju kergesti seletada ka ilma Jumalata, “tähed amööbi jaoks”-mõistetamatu puhul on Jumala vältimatus ilmsem.
Ent palja nimetamisega ei saa mõistettamattut mõistetavaks muuta, Jumal jääb ikkagi inimesele suures osas mõistetamattuks.
...ent ometi muutub nimetamise läbi Tema olemasolu mõistetavaks.
skeptik, 2005-06-13 21:58:19
Olen nüüd kole isekas ja ütlen, et jumalat pole.
Mis jääb mul siin ilmas selgitamata, mis ka muidu selgitamata jääks?
Mis tunne jääb mul tundmata, mis ka muidu tundmata jääks?
Mis maailma saladus lahendamata, mis ka muidu lahendamata jääks?
Mis on teistmoodi?
Millest jumalahüpotees aitab meil paremini aru saada? Elu mõttest? Vaevalt!
Jumal siin ja pole seal,
jumal kõiges, nina peal.
Hää küll, isiklikul tasandil on sel hüpoteesil ehk jumet.
Platseeboefekt.
skeptik, 2005-06-13 22:02:41
Kusjuures
vikerkaar on taevas!
DiaTheo, 2005-06-13 22:45:30
Hele: "Ent palja nimetamisega ei saa mõistettamattut mõistetavaks muuta, Jumal jääb ikkagi inimesele suures osas mõistetamattuks."
Aga sugugi mitte väikeses osas on ta siis ikkagi mõistetav? Et nagu elektron - lainena mõistetav, osakesena mõistetav, ainult mõnikord käitub mõistetamatult?
Kas keegi on kunagi üritanud elektroni mõistetamattust käsitleda väljaspool interaktsioone, mis meelelelunditega tajutavad? Milliseid meelelunditega registreeritavaid interaktsioone suudab Hele nimetada, mis selle Jumala mõistetavast osast lähtuvad?
Oki, terve rida nähtusi pole ühtegi seni mõõdetud jälge endast maha jätnud, ainult keeruliste võrrandite hüpoteetilised lahendid viitavad nende olemasolu võimalusele. Aga Jumala olemasolule ei ole ühegi võrrandi ükski lahend siiani viidanud - ainult Hele teab kuidagi raudkindlalt, et vot Jumal on, ja kõik!
Aga järsku on e Jumal? Või i? Hele? Kumbki miskit ei mõjuta, lõhnata ja maitseta, häält ei tee ja valgust ei kiirga, külge ei tõmba ja eemale ei lükka, miskit ei mõjuta, kusagilt leida ei anna, aga kõiges ja kõikjal olemas on!
skeptikule,, kes kirjutas need 2 kommi :)), 2005-06-13 22:46:25
1 Mo 9:13
ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
skeptik, 2005-06-13 22:55:13
Loeme Miksikesest,
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vikerkaar_liina_metskyla.htm
Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib?
Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev.
Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks.
Mooses vist seda ei teadnud...
skepitkule, 2005-06-13 23:11:18
Mooses vast ei teadnud jah,
aga küllap suur kunstnik ise teadis, kui nii kaunilt oma lepingu pitseeris :)
Ja tähtis on hoopis see, et sellest kaunist vikerkaarest tunnevad rõõmu ja naudingut nii need, kes suure kunstnikuga sinapeal, kui ka need, kes talle kauge kaarega vaevu teie ütlevad :)
Hele, 2005-06-13 23:15:56
skeptik,
kunagi ütles keegi, et armastust pole olemas.
On paljunemisinstinkt, suhtlemisvajadus, illusioonid, majanduslik koostöö jne... Ei midagi sellist, mida ei saaks ilma armastuse mõisteta mingi psühholoogiateooria alusel kuidagiviisi ära seletada.
Muidugi võib ka niiviisi mõelda, aga miks peaks?
Niisamuti ei pea ma vajalikuks asendada Jumala mõistet mingi kombinatsiooniga tundmatutest loodusseadustest, evolutsioonist, juhusest, saatusest jms.
Mis on teistmoodi?
Võrreldes ajaga, mil ma veendunud ateist olin, tundub maailm mulle nüüd terviklikum, suurem, võimalusterohkem ja reaalsem. Ma ei arva enam, et tean täpselt, mis saab maailmas olemas olla ja mis ei saa. Arvan, et ainuke lõplik tõde maailma kohta ongi see maailm ise.
Jumalale mõtlemine (mis pole tegelikult ainult mõtlemine:) annab mulle kindlustunnet ja lootust ka kõige hullemana tunduvates olukordades, aitab säilitada emotsionaalset tasakaalu. Naljaga pooleks umbes nii, et kui mina ka vihaselt vastupunnides põrgusse pean minema, teostub seega siiski Jumala hea ja õige plaan, milles mul oli selline osa. (Muidugi ei arva ma, et kusagil maa all oleks mingi füüsiline põrgu koos sarviliste saatanasulastega ja tõrvakateldes mulisevate uskmatutega).
uuk, 2005-06-13 23:17:16
Mitte ei mõista, miks mõned peavad Jumala olu, mitteolu või üleolu oma intellektuaalsetele võbelustele kättesaadavaks, oma loogika esemeks?
DiaTheo, 2005-06-13 23:29:51
kunagi ütles keegi, et armastust pole olemas.
Siis polnud järsku oksitotsiin veel avastatud:-)))
skeptik, 2005-06-13 23:36:09
Ilus on see vikerkaar vaadata küll :-) Mõnikord neid korraga lausa mitu tükki.
Paljud rahvad on taevanähtustele igasuguseid seletusi ja tähendusi andnud.
Eesti folkloorist leiame siuksed vigurid:
Siga tuhnib Türgimaal, harjus paistab siia maal?
Üle ilma pihlapuu?
Üle ilma look?
Sang üle paja?
Üle mere sang?
Pikk vits pihlikane, üle ilma toomingane?
Mujal maal pannakse hobust ette, look paistab meie maale?
Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maale?
Olen siiru-viiruline, mitmed karva riibuline, lähän lookas üle maa, keegi kätte mind ei saa?
Siidilõngast seotud, kullalõngast koetud, istun ilma harja pääl?
Niksipuu ja näksipuu, üle mõtsa mõõdipuu?
jne
Kunstnik? Ega seda vikerkaart meile imetlemiseks pole tehtud. Või kunstnikul tuli vaim peale ja siuke vikerkaare tegemise tuju?
Ei tunne seda kunstnikku ega intelligentset kujundajat :-( saati siis veel sina peal olla. Vikerkaar seletub loomuliku nähtusena, loodusliku protsessi tulemusena. Pole siia enam kedagi vaja, kellele vägisi mingit rolli kaela määrida.
need, kes suure kunstnikuga sinapeal, kui ka need, kes talle kauge kaarega vaevu teie ütlevad
Meil on spetsialiste, kes püüavad aidata inimesi, kes endaga kolmandas isikus suhtlevad :-)))
Hele, 2005-06-14 00:04:45
DiaTheo: Milliseid meelelunditega registreeritavaid interaktsioone suudab Hele nimetada, mis selle Jumala mõistetavast osast lähtuvad?
Tead ju küll mind, paadund panteisti... Kõik, mida ma näen ja tunnen, lähtub Jumalast ja toimub Jumalas. Kõik reaalsuses toimuv kokku on Jumala elu. Minu elu koos kõige minu poolt tuntava ja mõistetavaga on väga tilluke, ent täiesti reaalne osake sellest.
Niisamuti on ju materialisti arvates kõik üks mateeria, milles toimuvad loodusseadustega määratud füüsikalised protsessid, kas pole? Jumala asemel viitab materialist mingile “veel” tegematta kõigeteooriale või juhusele, mis maailma juhib, protsesside suurele keerukusele jne.
Saan aru, et nii võib mõelda, ent ei suuda end tunda interakteeruvate elementaarosakeste kogumina. Kui suudaksin, siis saavutaksin sellega ilmselt üsna hea minahajumise... mind eikusagil, ainult osakesed, väljad ja mittetühi tühjus terves Universumis... ja Argo õpetus jälle õige :)
/artiklit ei loe ega kommenteeri keegi ammu enam ja kõik need Argo magusad tähelepanekud tuttavast võõrast, õndsusest ja müstikast jäävad ilma täienduste ja parandustetta, rääkimatta materialistlikest seletustest?
Hele, 2005-06-14 00:26:46
skeptik,
kui sulle eesti folkloor meeldib, miks siis mitte suhtuda sama mõistvalt ja huvitatult juudi, india, hipide jne folklooridesse? Et Mooses ei teadnud difraktsiooniseadust? Meiegi kõigetõsisematesse maailmaseletustesse võivad tulevad põlved suhtuda häätahtliku või üleoleva muigega.
Vikerkaare otsa sai lapsena koos teiste omasugustega heinamaad pidi taga aetud... ise teda kätte ei saa, aga niisuguse olukorra võib küll saada, et eemalt vaadates näen teist inimest vikerkaare sees olevat.
DiaTheo, 2005-06-14 00:29:17
/artiklit ei loe ega kommenteeri keegi ammu enam ja kõik need Argo magusad tähelepanekud tuttavast võõrast, õndsusest ja müstikast jäävad ilma täienduste ja parandustetta, rääkimatta materialistlikest seletustest?
Märkus õigustet. Artiklit küll uuesti lugema ei rutta, aga Hele kallal aasimise jätan selleks korraks küll katki. Usun, et mingis, ja sugugi mitte väikses, osas isegi mõistan sind.
Saan aru, et nii võib mõelda, ent ei suuda end tunda interakteeruvate elementaarosakeste kogumina.
Sama siin, aintet veelvähem suudab mind minu mõistmisel “kõik on üks” aidata - see toob mind ju ometi tagasi nendesamade interakteeruvate osakeste juurde:-))
Hele, 2005-06-14 00:36:56
uuk, 2005-06-13 23:17:16
Mitte ei mõista, miks mõned peavad Jumala olu, mitteolu või üleolu oma intellektuaalsetele võbelustele kättesaadavaks, oma loogika esemeks?
Proovida ikka võib - oleme ju Jumala loodud koos oma intellekti ja loogikaga. Või on Ta meil keelanud Tema peale mõtelda? Sel juhul on Jumal andnud meile intellektist paremad viisid Temaga kontaktimiseks (tead sa neid?) - või siis määranud meid eluaegsesse eraldattusesse, mis oleks ju kurb :(
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-761]
toomas, 2005-06-13 18:29:27
Tahan Geneetik Reeda Arvutiks!