Via.ee

Hele, 2005-06-08 18:30:16

ehh andrus
ma'i teagi ju mida see “vaim annab” ja mis lihtsalt on ja tuleb
mumeelest tuleb kõik ühest...
mu jaoks on see “vaim” rohkem teatav sümbol kui konkreetne olevus, kes ringi lendaks ja inimestel “peal käiks”
ja veel et üksainuke Püha ja kõik teised pahad...?

Jumala teised kaks kristlikku Mina
on veel enam inimnäolistattud

kristlikku (hinduistlikku, krishnaiitlikku jm) juttu pean kogu aeg tõlkima enda jaoks
panteistlikku ei pea

kähkukas, 2005-06-08 18:32:15

Oh sa mu meie, jälle olen kiirustamise ohver.
Sattusin tuttavale netilinke valides sellisele

http://www.hot.ee/hnz/

Misasi see nüüd on, õpetatud inimesed?
Kas mingi urantia evolutsiooniline edasiarendus või tupikliin?

_Alused
Inimene on loomult hea. Inimese loomulik seisund on õnn. Ometi on enamik inimesi enamasti õnnetud. See on loomuvastane seisund. Anarhotantrismi eesmärk on inimene õnnelikuks muuta, taastades niiviisi maailma loomuliku seisundi._

Ega ometi meie üks kaladest ole uue kudemisega maha saanud?

Ja läinud ma olengi.

Hele, 2005-06-08 18:51:21

tsukts,
zen-õpetaja pole miski poisike, et hobuseid ilmaasjata jõe äärde veaks
küll ta teab, kes on valmis kaigast saama

DiaTheo, 2005-06-08 19:59:17

Õnneks pole ma ainuke, kes oma minast lahtiöelda ei oska. Enne mind oli seepärast vähemalt Fernando Pessoa õnnetu:

Glücklich sind sie,
Weil sie nicht Ich sind.
Doch Sonntag fahre ich,
Wie die anderen, aufs Land

Sonntag bin ich so glücklich, wie sie!
Sonntag!
Heute … ist Donnerstag …
In einer Woche, die keinen Sonntag kennt:-(

Keinen Sonntag:-(

So geht das Leben vorbei ...
Doch immer wieder fahren die anderen
am Sonntag aufs Land
Welch` grosses Glück, nicht Ich sein zu müssen!

PS
/Nach Gehör/ Mudin süüdlasena mütsi Pessoa ees - mul pole aimugi, kuidas autor oma luuletuse tegelt stroofitas:-(

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-08 20:35:45

2005-06-08 11:55:28

Taks...kurat! :)))

tsukts, 2005-06-08 20:48:21

Hele, 2005-06-08 18:51:21

Üks lugu räägib nii.

Igal rändaval Buddha mungal oli õigus peavarjule, kui ta võitis väitluses mõne kloostris elava munga. Kui aga kaotas, siis pidi ta lahkuma.
Ühes Jaapani põhjaosas asuvas kloostris elasid kaks venda. Vanem vend oli väga õpetatud, noorem aga juhm ja veel ühe silmaga. Kord saabus sinna kloostrisse üks rändav munk, kes kutsus neid ülima Õpetuse üle väitlema. Vanem vend oli väga väsinud ja käskis minna nooremal. Enne aga hoiatas: “Nõua vaikivat väitlust.”
Noorem vend ja võõras läksid pühamusse ja võtsid istet, mõne aja pärast tuli võõras munk vanema venna juurde ja tunnistas end võidetuks. Vanem vend palus jutustada väitlusest.
Võõras hakkas seletama: “Alguses tõstsin ühe sõrme, näidates sellega Virgumise saavutanud Buddhat. Tema aga tõstis kaks sõrme, märkides nõnda Buddhat ja Tema Õpetust. Mina tõstsin omakorda kolm sõrme, tähistades Buddhat, Tema Õpetust ja Järgijaid, kes elavad puhast elu. Tema aga raputas minu näo ees kokkupigistatud kämmalt, näidates, et kõik lähtuvad ühest ja samast Tõe-mõistmisest. Nii ta võitiski.
Olles jutustuse lõpetanud, rändur lahkus.
Veidi hiljem sisenes noorem vend ja küsis: ”Kuhu see tegelane läks?" “Sa võitsid teda väitluses,” vastas vanem vend. “Mis, võitsin?” imestas noorem vend. “Tahtsin teda läbi kolkida.”
“Räägi mulle, kuidas see oli,” käskis vanem vend. “Nagu ta mind nägi, nii ajas ühe sõrme püsti, näidates, et mul on üks silm. Kuna ta oli külaline, siis tõstsin mina kaks sõrme, õnnitledes teda selle puhul, et tal on kaks silma. Tema aga ajas kolm sõrme püsti, viidates sellele, et meil on kahe peale vaid kolm silma. Tõstsin rusika, et talle äiata, aga tema pani jooksu."

Kes neist väitlejaist oli juhmim? Kumbki ei saanud aru, mida teine mõtles ja oli täis vaid iseennast ja enda mõtteid.
Ja kas kaigas ühe käes, oleks teisel aidanud mõista maailma või ainult seda, mida arvab maailmast kaikamees... isegi kui ta on zen-õpetaja või Wilbur...

Buddha ütles: ”Pean kuningate ja valitsejate seisundit sarnaseks tolmukübemetega. Vaatan kullast ja kalliskividest aaretele nagu tellistele ja rannakividele. Vaatan toredatele siidrüüdele nagu räbaldunud kaltsudele. Näen kõiksuse loendamatuid maailmasid kui väikesi puuviljaseemneid ja suurimat järve Indias kui õlitilka mu jala peal. Tajun maailma õpetusi kui võlurite pettekujutlusi.
Tajun vabanemise ülimast mõistet nagu kuldset siidi unenäos ja vaatlen Virgunute püha teed nagu nende silmades tärkavaid õisi. Näen mõtlust kui mäe tugisammast ja Vabadust* nagu õudusunenägu päise päise päeva ajal. Vaatan õigeks ja valeks kuulutamisele nagu lohemao väänlemisele. Vaatan usundite kerkimisele ja taandumisele kui jälgedele, mille jätavad neli aastaaega."

Peemot, mõtlikult, 2005-06-08 21:01:44

Too Buddha kimus jutu järgi vägevat savu.

tsukts, 2005-06-08 21:17:30

Peemot, mõtlikult, 2005-06-08 21:01:44

Õige. Tapa Buddha!

andrus, 2005-06-08 21:26:19

pessoa poleks saand minast loobuda sest ta poleks tead miuksest

teda oli ju 4

Peemot, keefiri kimudes, 2005-06-08 22:30:29

teda oli ju 4

Neliainsus on järgmise dimensiooni kolmainsus.

Hele, 2005-06-08 22:33:04

Aitähh, DiaTheo!
Kes on see, kes minast lahti saab?

See Pessoa oli ju täieline, advanced müstik:

I am the escaped one,
After I was born
They locked me up inside me
But I left.
My soul seeks me,
Through hills and valley,
I hope my soul
Never finds me.

***

‘I love my dreams’, I said, a winter morn,
To the practical man, and he, in scorn
Replied: ‘I am no slave of the Ideal,
But, as all men of sense, I love the Real.’
Poor fool, mistaking all that is and seems!
I love the real when I love my dreams.

***

FLASHES OF MADNESS II

When you see me spend hours
Holding in a too-local glance
Your mouth or teeth, or your hand
And note how my soul devours
With a sleep-like trance
The commonest things that stand,

And ask me what in them I see
Since in to each my spirit delves
As if each had a mystery,
You err in your conjecturings,
For whatever obsesses me
Is not things in their many selves
But the being there of things.

Pessoa

http://pintopc.home.cern.ch/pintopc/www/FPessoa/FPessoa.html

tsukts, 2005-06-08 22:39:06

Niisiis loobumine minast. Mõned on arvanud, et mina vastu saab tahtega võidelda - teda tahtega maha suruda. Küllap on seegi võimalik, aga tundub väga pika teena, sest tahe ise on üks põhilisi mina ülalhoidjaid ja võideldes tahtega mina vastu, samas kasvatame tahet.

Vast on parem ja kergem tee minast loobumiseks tänulikkus. Ja see on midagi, mis toimib otse. Süües suppi võib tänada Jumalat supi eest, aga võib tänada ka inimest, kes supi keetis või kartulit, et ta laseb end ära süüa või vilja, sest temast on leib. Sisuliselt on see enesetähtsusest loobumine, nagu sellest on hästi kirjutanud Castaneda.

Kui üks inimene räägib, et 2+2=5 ja teine ütleb õigeks vastuseks olema kolm, siis võib järeldada, et vähemalt üks nendest vale... ee, eksib.
Kui aga üks vaimsuse õpetaja soovitab oma minast loobuda, aga teine...

Kamakura ajastul õppis Shinkan kuus aastat tendai’d, seejärel seitse aastat mõtlust. Siis läks ta Hiinasse ja töötas veel kolmteist aastat mõtluse kallal. Kui ta Jaapanisse tagasi tuli, soovisid paljud temaga vestelda ja esitasid talle ebaselgeid küsimusi. Shinkan võttis harva külastajaid vaistu ja veel harvemini vastas nende küsimustele. Ühel päeval ütles üks viiekümne aastane Virgumist õppiv mees Shinkan'ile: “Olen uurinud tendai-kooli mõttetarkust juba väikese poisina, aga ühte asja ma ei mõista. Tendai väidab, et isegi rohi ja puud leiavad Valgustuse. See tundub mulle veider.”
“Mis kasu on arutada rohu ja puude Valgustumist?” vastas Shinkan. “Küsimus on selles, millal sa ise nii kaugele jõuad. Kas sa sellele oled kunagi mõelnud?”
“Nii ei ole ma seda asja kunagi mõelnud,” imestas vana mees.
“Siis mine koju ja mõtle järele!” lõpetas Shinkan.

Kuna need kaks juttu räägivad üksteisele vastu, siis vähemalt üks õpetajatest eksib...

Aga kumb?

Või eksivad mõlemad?

DiaTheo, Helele, 2005-06-08 23:18:22

Ma teadsin, et te teineteist leite!

Poor fool, mistaking all that is and seems!
I love the real when I love my dreams

See on see, millest kõikseaeg sinu seltsis jutt, eks!?

..., 2005-06-08 23:19:15

leite=leiate

Hele, 2005-06-08 23:33:15

tsukts,
omast arust saan aru mõlemast, aga milles on nende vastuolu? Sa võid ju tänada ka rohtu ja puid ja seejuures ei pea muretsema kartuli valgustumise pärast...

ja miks on sul vaja “tõestada” teiste vigu - kui sa ka kõik vaimsuse õpetajad valelikuks kuulutad, kas viib see sind tõelisele tõele lähemalle?

PL, küsija, 2005-06-08 23:38:33

Või arvad teisiti?

L: Et mida arvan keeltega rääkimisest (pudikeelest)?

Ma arvan: las dekadendid mata ise oma surnud.

Kui Sul miskit sisulist ette tuleb, eks siis anna märku.

PL, tsukts, 2005-06-08 23:42:14

Usk on tõesti oopium.

Kunagisest enam-vähem normaalsest PL-ist on saanud ennast täis inimülene.

Mille poolest su tore uus kujund erineb kingo vaimsest abordijäänusest?

PL: Väliselt mitte millegi poolest. Või mäletab keegi kunagi Kingot nalja viskamas? Mu meelest oli ta Jeesusestki, sest ohvrite ohvrist, süngemeelsem.

Ka Jumal ei tohigi naisega armatseda?

Hele, 2005-06-08 23:48:18

Sa DiaTheo leidsid mulle esimeseks Pessoa-leidmiseks siit just selle ainuma rea, mille ma temaks olles maha kriipsutaksin.

A see teine

I love the real when I love my dreams

läks küll täpselt 10-sse.
Jään õllesoovituse võlgu :)

PL, Hele, 2005-06-08 23:56:35

Tippkogemuse väärtustamine võib inimest motiveerida “teadvuse tehnoloogiaid” praktiseerima.

PL: Nõus.

Kas PL ise vaatab juba kõigile tippkogemustele oma teadvusstruktuuri kõrgustest ülevalt alla?

PL: Kahjuks olen sunnitud vaatama neile alt üles.

Oleks hää kuulda PL õpetlikku ülevaadet nendest... et milliseid tippkogemusi üldse on ja kuidas neid saadakse ja milleks need head on jne...

PL: No tippkogemused olid postmodernse “müstitsismi” esimese laine peasisu (abiks vajadusel ohtralt psühhedeelikume).

Tippkogemuseks nimetatakse inimese teadvuse tavastruktuuri ületavat kogemust ja seda võib saada mis tahes astmel olija mis tahes astmelt (k.a. kõige kõrgem) Vahe on vaid selles, läbi millise “prisma” ta seda kogeb, eriti aga, kuidas ta seda hiljem tõlgendab.

Eeskätt on siis tegu müstiliste ehk ühtsuskogemustega, mille holarhia oeks järgmine: 1. loodusmüstika (ühtsus meelelise maailmaga); 2. jumalik müstika (ühtsus jumalapildiga); 3. vormitu müstika (ühtsus Puhta Teadvusega); 4. mitteduaalne müstika (subjekti ja objekti kaheuses täielik kadu); 5. Ühe Maitse (Puhta Teadvuse äratundmine maailmana)

Vormimüstika teostub siis tavaliselt arhetüüpide tasandil, vormitu - juba sealpool neid.

Teine laine oli püsiva teadvusestruktuuri tõstmine regulaarsete praktikatega (siin tehti mitmeid vigu ühekülgsuse tõttu , oli mitmeid vastulööke, kuna ei teatud vastunäidustusi jne. Nt teatud inimtüübile võib TM-taoline meeletühjendus mõjuda liigagi purustavalt.

Kolmas laine: integraalne psühhoteraapia, kus - teades antud inimese konsistentsi ja iga praktika spetsiifilisi mõjusid, tegeletakse terve komplekti harjutlustega keha, aru, hinge ja vaimu tasandil korraga.

tsukts, 2005-06-08 23:56:59

Hele, 2005-06-08 23:33:15

Tõepoolest ei saa hobust jooma panna kui ta seda ei taha :o))

Ja kui Hele ei taha näha Shinkanit selgelt väljendamas, et KÕIK EI OLE ÜKS, siis mida saab üks tsukts ikka teha.

Aga mis puutub õpetuste valelikuks kuulutamisse, siis kas sul jäid märkamata Buudha sõnad: “Tajun maailma õpetusi kui võlurite pettekujutlusi.”
Kas arvad, et pettekujutlus viib sind “tõelisele tõele lähemalle” ja mis on see “tõeline tõde” ja kas teda üldse on kas pole see “tõeline tõde”,mida me arvame teadvat, vaid...

Noor naine jäi haigeks ja oli suremas. “Armastan sind väga, ja ei taha sinu juurest lahkuda,” ütles ta oma mehele. “Ära mine ühegi teise naise juurde, kui sa seda teed, siis tulen vaimuna tagasi ja põhjustan sulle lõputult hädasid!”
Peagi naine suri. Kolm kuud austas mees tema viimast soovi, siis aga kohtas teist naist, armus temasse ja nad otsustasid abielluda. Kohe peale kihlusi hakkas igal ööl mehele ilmuma vaim ja tegema etteheiteid lubaduse murdmise pärast. vaim teadis kõike ja ta rääkis kõigest, mis oli toimunud mehe ja tema uue kallima vahel. Alati kui mees pruudile kingituse tegi, oskas vaim seda kirjeldada. Ta kordas isegi nendevahelisi vestlusi. See kõik piinas meest nii, et ta ei saanud enam magada.
Keegi soovitas tal rääkida sellest mõtlusõpetajale. Mees läkski meeleheites abi otsima.
Õpetaja seletas mehele: “Sinu endine naine hakkas vaimuks ja teab kõike, mis toimub sinu ja sinu uue kallima vahel. Ta peab olema väga tark vaim. Kui ta järgmisel korral tuleb, katsu temaga kokkuleppele saada. Ütle, et imetled tema tarkust ja katkestad kihluse, kui ta vastab ühele sinu küsimusele.”
“Missuguse küsimuse ma pean esitama?” küsis mees.
Õpetaja vastas: “Võta suur peotäis ube ja küsi temalt, mitu uba sul peos on. Kui ta ei oska vastata, siis tea, et ta on vaid sinu kujutluse vili ega häiri sind enam.”
Kui järgmisel ööl vaim ilmus, hakkas mees teda meelitama. “Tõepoolest, ma tean kõik,” vastas vaim, “tean isegi seda, et sa käisid mõtlusõpetaja juures.”
“Kuna sa nii palju tead, siis ütle, mitu uba mul peos on,” küsis mees.
Aga vaimu, kes oleks küsimusele vastata võinud, ei olnud enam olemas.

Kas sinul on olemas kontrolload?