Mõtteid Nimetust
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 761 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-761]
PL, Hele, 2005-06-07 23:25:22
ma ka veel loodan, et teadmised teevad inimest paremaks. On koguni arvatud, et kogu inimese kurjus tuleb rumalusest (nõmedusest) - inime teeb halba sellepärast, et tal on halb olla. Ja halb on tal sellepärast, et ta ei tea, kuidas paremini elada.
PL: Teadmiste tee on üks yogadest (dzhnaana), mis seisnes lihtsalt upanishaadide (müstikute tunnetuste) lugemises.
Ja siis see tasapisi mõikas - ehk siis maailmavaate muutumise mööda hakkas muutuma ka tunnetus, kogemus (maailmavaade on küll vaid üks kahest tosinast arenguliinist).
küsija, 2005-06-07 23:30:35
Ajutise seisundi (tippkogemuse) ja püsiva teadvuststruktuuri vahel on aastaid-aastakümneid evolutsiooni (mida sobivad teadvuse tehnoloogiad võivad kiirendada).
Loe ja jää või uskuma.
Siiski, millele see väide tugineb?
PL, Andrus, 2005-06-07 23:34:21
aga see viimane võiks vaadata ja imetella miukse stoilisusega PL minusugust talub
PL: Mis jutt see siuke on nüüd? Ei tea, miks ma ei piaks Sind taluma - pärast kõiki neid aastaid, täis imetlust ja tänu. Kui ütlengi vahel rumalusest/ülbusest/provotseerimistuhinast halvasti, ei kustuta miski mu austust, mille endaga haudagi viin. Sest olen näind Su õrna hinge ilu, tajund Su Saladust. Pialegi viisid mind omal ajal just sellesse seltskonda, mida olin igatsend. Ja need suvised väljasõidud Sinu juurde - ma ütlen Sulle: Jumal on tõesti old Maa pial!
Otsekui pihitoolist tuli nüid. Vabandan.
PL, Andrus, 2005-06-07 23:35:46
pole viga kohe tuleb Harri
ja seletab meile selle asja selgemini ära
PL: Väga hea. Stiilne.
PL, küsija, 2005-06-07 23:41:20
Ajutise seisundi (tippkogemuse) ja püsiva teadvuststruktuuri vahel on aastaid-aastakümneid evolutsiooni (mida sobivad teadvuse tehnoloogiad võivad kiirendada).
Loe ja jää või uskuma.
Siiski, millele see väide tugineb?
PL: No täna võiks see endastmõistetavus tugineda peaaegu et loomulikule intelligentsile. Aaaga kui too seal tuge ei leia, siis tuleb tudeeridateadust (antud juhul arengupsüühholoogiat).
Eks ole tore perspektiiv: et see, mis täna vaid vilksatas, on üleüleülehomme mu tavaseisund. Ja ütle seda nüüd mõnele juhmakale materialistile, kes oma teadvusega veel miskit peale ei oska hakata muud, kui vaid fikseerida, mis väljaspool toimub. Ta ei teagi veel, et tal miskit ka peakolu sees on.
juhmakas materialist, 2005-06-07 23:52:29
Haigustel on tõesti komme areneda. Ei alga skisofreenia suure pauguga, vaid vaikselt ja hiilivalt ja aastate pärast on tänased üksikud sümptomid haige tavaseisund,
küsija, 2005-06-07 23:53:14
siis tuleb tudeeridateadust (antud juhul arengupsüühholoogiat).
Ja ütle seda nüüd mõnele juhmakale materialistile, kes oma teadvusega veel miskit peale ei oska hakata muud, kui vaid fikseerida, mis väljaspool toimub. Ta ei teagi veel, et tal miskit ka peakolu sees on.
Üsna rohmaka keelekasutuse ja kummaliste terminitega see aastakümneid tudeeritav teadus. Aga see selleks, ega nimi mõttelendu riku.
Mida kummalisem, et edasijõudnum osa vaimliste asjadega tegelejaid üritab just peakolus keerlevatest fiktsioonidest väljaspool toimuva fikseerimiseni jõuda, kuid siin rammusate väljenditega tsiteeritav koolkond pürib õkva vastassuunas, kui PL säravast tsitaadist välja lugeda seda mis sinna kirjutatud oli.
Kumb liin siis nüüd nii-öelda sohu kappab?
PL, küsija, 2005-06-08 00:04:00
Kumb liin siis nüüd nii-öelda sohu kappab?
PL: Kas asi vormis või sisus? Või on materialist äkki tarmukas kontempleerija? Või on arengupsühholoogia käitumisõpetus?
Aa kas seisundi ja struktuuri vahekord ise, millest jutt, sai ilmseks?
PL, 2005-06-08 00:12:40
Leidsimegi toreda uue kujundi: “juhmakas materialist”. Meie ajastu kurbloolus. Bodhisattvate lõputu kaastunde põhiobjekt. Meeleekraanist jäägitult lummatu. Maailma tehnoloogiline homunkulus.
Teemegi tast vast ohvri, et toimetada verist rituaali. Täiesti sobiv, ajale jalgu jäänd patuoinas ajal, mil isegi tissiajaviite koduumaal ilmub ajakiri “What is enlightenment?”
Muide, kas keegi teab õiget, nö klassikalist vastust (küsimus juhmakatele materialistidele kui ülejõukäiv mittekohustuslik)?
küsija, 2005-06-08 00:14:17
Enam-vähem, õpetet PL. Vaid parafraktaalse psühhokineesi mõjufaktori osatähtsus jäi pisut ebaselgeks.
Samas imaginaarse triviaalspinni poolt indutseeritud isisksusprojektsiooni tulemid mentaalse ruumisfääri sisepinnal võivad mõningast huvi pakkuda küll, vähemalt edasiste ekskursside valguses, eriti arvestades reaalvektori põhjustatud turbulentse objekti omakuvandis.
Või arvad teisiti?
tsukts, 2005-06-08 00:18:02
Usk on tõesti oopium.
Kunagisest enam-vähem normaalsest PL-ist on saanud ennast täis inimülene.
Mille poolest su tore uus kujund erineb kingo vaimsest abordijäänusest?
Hele, 2005-06-08 00:21:22
PL: No ega ikka “ei hoia elavana”, kui pole selleni “arenend”. Milleks sellised romantilised ohked? Ajutise seisundi (tippkogemuse) ja püsiva teadvuststruktuuri vahel on aastaid-aastakümneid evolutsiooni (mida sobivad teadvuse tehnoloogiad võivad kiirendada).
Tippkogemuse väärtustamine võib inimest motiveerida “teadvuse tehnoloogiaid” praktiseerima. Kas PL ise vaatab juba kõigile tippkogemustele oma teadvusstruktuuri kõrgustest ülevalt alla? Oleks hää kuulda PL õpetlikku ülevaadet nendest... et milliseid tippkogemusi üldse on ja kuidas neid saadakse ja milleks need head on jne...
küsija, 2005-06-08 00:31:15
Mida ütleb selle kohta Wilber?
Huvitav oleks teada ka vendade Wrightide teooriat, kuna nemad olid oma aja kohta väga kõrge lennuga.
Hele, 2005-06-08 00:39:08
PL: Ta ei teagi veel, et tal miskit ka peakolu sees on.
Ühel on seal ajud, teisel kiirgav tühjus.
A mida see tühjus kiirgab?
küsija, 2005-06-08 00:40:07
Paistab, et kohalikul gurul on ramm seks korraks otsa lõppend. Aga pole ka ime, raske päev seljataga ja bumerangi viskamine annab vahel kummalisi tulemusi.
Mina lähen nüüd magama ja kui veab, näen elusuuruses Wilberit hõljumas kõiksuse traatmudeli aukudest sisse ja välja.
muusa, 2005-06-08 00:58:43
aga see viimane võiks vaadata ja imetella miukse stoilisusega PL minusugust talub
Üleüldse võiks aga imetella, kuidas me kõik, kes me nii erinevad oleme, siia tillukesse netiruumi rahumeelselt ära mahume.
Meenutan kohtumist Ecolandis.
Selle kohta võib julgelt öelda: tähtede paraad!
Ja mina kui juhukülaline/pealtvaataja nautimas avastamise ja äratundmise rõõmu.
Igaüks omanäoline, oma-tõene ja ometi oma olulist kohta siin maailmas omav.
andrus, 2005-06-08 07:54:42
ohverdamisega on nii et tänases poliitikas on see asendatud rotatsiooniga elik valimistega
vaid siukestes kohtades kus ei ole rotatsiooni traditsiooni välja kujunenud nagu näiteks Venemaal käib aeg-ajalt üle tõsine sotsiaalne kataklüsm üle ühes kõige kaasnevaga
juhiksin siinkohal tähelpanu artiklile allpool
enamjaolt rotatsioonist piisab ehkki mitte alati
kui kõik jõud ühiskonnas arvavad et see on reegel siis on OK
ei piisa siis kui valimiste teel tuleb võimule näiteks EVL (eesti vabdussõdalste liit) ja vanad mehed arvavad et nad võiks ise edasi olla.
Klassikalises konfliktis aga viidates taas tsetseeniale saab käituda vägivalda ohjavalt või siis võimendavalt
ohjavalt tähendab et teo ja kättemaksu nõiaringi püütakse mõlemalt poolt piirata kuni hakatakse läbi rääkima
võimendavalt tähendab et leitakse kollaborationistid ja teised püütakse kas maha tappa või vaimselt ära tappa
See on vene taktika Tsetseenias
Usas indiaanlastega see õnnestus kui nii võib öelda ehkki täna makstakse neile suuri hüvitisi elik tunnistatakse et ega see õige ei olnud
Iisraeli taktika Palestiinlastega on aga selline et igale rünnakule vastatakse 3x tugevamaga + sugulaste elamute hävitamine
tundub et seegi taktika töötab päris hästi
Vene taktika tsetseenias viktimiseerib kõik vabadusvõitlejad - puuduseks on et võetakse ette liiga suur tükk korraga ja põhjustatkse suurt meeleheidet ja meeleheitlikke tegusi a la beslan
mida ilmselt veel saab olema
Iisrael on taktikaga aga püüab iga hinna eest lõhkuda enda vastu võitlejate ühtsust ja karistab vaid lähiringi aga väga karmilt
tundub et töötab ehkki aega võtab
P.S. Tänud Peeter
andrus, 2005-06-08 07:59:16
Vastasega on lihtne aga mida teha ahvijaga
kas ahvida vastu?
ignoreerida?
võimendada konflikti?
Oleneb motivatsioonist
kuna kommide arv on alati oluline siis tuleks siin konflikte pigem võimendada kui vaigistada
isiklikust vaatepunktist ignoorida kuna see aga innustab ahvijat edasistsele suurtegudele siis tuleks anda väike täpselt doseeritud löök põlvega kubemesse (eeldusel et tegu on meesteraffaga)
ahvida vastu võib kui on tegu suurema naljameeste kogukonnaga a la Viire Viljandist(vilsandist)
on veel lahendeid?
33338, 2005-06-08 08:14:07
igatahes senine elu on näjdand et téadmine ej tee inimest paremaks. alati onn olld ja alatiseks ka jääb ühiskonna kihistatus téadmiste ja ‘äädusejärrgi. sest need pole omavahel vahetus séoses.
Peettri arvates téadmine —> ’äädus, minuarvates (senisele máaillma ajalóoletoettudes) aga on se suhe selline (katsun kujdagi tabelitjoonistada):
............... ää .... allb
téadmine ...... 1 ...... 2
mittetéadmine . 3 ...... 4
2'st risstinngimusest tekib séega 4 vxjmalust. need pole jäjgad vajd ajajooksul omavahel kakeldes isekorralduvad. nagu undid surevad vällja kuj lammbad kaóvad, kujjd elu xjttseb kuj lammastel lastakse paljuneda. igatahes seni pole tähäldatud et ükkski nejsst 4'st oleks kunagi olld 0. ja ega saakkski, sest tegemist onn INNANGUGA.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-761]
PL, 2005-06-07 23:16:54
ma ei viitsi isiklikele rünnakutele vastata
austet eneseupitajad
PL: Kust sai see tökatitilk siinsesse meepurki?