Via.ee

andrus, 2005-06-01 10:04:37

näiteks nii

:

Tao on hiina filosoofia tähtsaim mõiste üldse, sellega opereerivad kõik filosoofilised koolkonnad, andes talle väga erinevaid tähendusi (Mäll 1988:290). Terminit tao (uuema transkriptsiooni järgi dao, kuid jäägem seekord juba kujunenud traditsiooni juurde, igalpool mujal olen kasutanud kõige uuemat ja täiuslikumat hiinlaste eneste poolt väljatöötatud pinyin süsteemi) tähistav hieroglüüf koosneb kahest osast, millest üks märgib liikumist, teine pead (Mäll 1979). Igapäevakeeles tähistab see eelkõige sõna “tee”. Kuid tao ei ole “tee” tavalises tähenduses, mida mda võib edasi-tagasi liikuda, vaid protsess, vool, käik. Seetõttu on Linnart Mäll tao vasteks eesti keeles (minu arvates) päris õnnestunult leidnud sõna “kulg”, vastavat põhjendust võib lugeda tema kirjutatud eessõnast raamatule “Daodejing”. Nagu öeldud, on iga filosoof taod veidi erinevalt interpreteerinud. Lihtsuse mõttes võiks välja tuua kaks erinevat käsitlust. Esimese näiteks olgu lõik “Lunyust” (IV, 15):

Õpetaja kulg
see on ustavus
see on heatahtlikkus
ja ei midagi muud

andrus, 2005-06-01 10:05:18

:
Selles mõttes tähendab tao tõde - eetilist, religioosset või muud - käitumise puhul siis õiget käitumist või viisi olla (Thompson 1969:5). Teisest küljest on saab taod kasutada ka absoluutses tähenduses (nagu see on tehtud “Daodejingis”). Nõnda mõistetud tao seletamiseks on tihti palju sõnavahtu keerutatud, näiteks niiviisi: “Tao on nähtamatu, tabamatu, kõikjaltoimiv, loodust, inimühiskonda, indiviidi käitumist ja mõtlemist suunav kulg, seadmus, ta on lahutamatu materiaalsest maailmast ning suisa juhib seda. Ta on Tee, kulg, mis on igavene ja ajatu, loomulik ja üleüldine maailma spontaanse tekkimise, arengu ja hävingu seduspärasus.” (Kelder 1988/II: 63) Kindlasti ei saa taod samastada kristliku Jumalaga, sest tao ei ole maailmast eraldi, samuti on ta ebaisikuline, pigem üldine reguleeriv printsiip ja selles mõttes sarnane näiteks Anaximandrose apeironile või Herakleitose logosele (vrdl. Kõiv 1990:567). Võib märkida veel, et Johannese Evangeeliumis (teatavasti algab see sõnadega: “Alguses oli Sõna (logos)”) on hiina ametlik protestantlik Piibli versioon logose tõlkinud just taoks (Boquet 1954:171). Ei maksa aga neid kahte mõistet nii sõnasõnalt ühendada. Tao juures on oluline tema enda liikumine, püsitus ning ta pole mingisugune fikseerunud printsiip. Taod tuleks mõista kui asjade käiku, voolu, kulgemist. Sest Taod ei saa hästi seletada lähtudes ruumilisest aspektist (ta on ühtaegu nii ülisuur kui imeväike, ta on kõikjal, kuid ometi ei saa teda kätte võtta, jne.) ja ta pole ka panteistlikult mõistetud Jumal, pigem tuleb Taod mõista ajalisena, üldise protsessi või toimumisena. Tihti on Taod võrreldud voolamisega, näiteks:

kulgemise võrduspilt taeva all
jõed ja ojad mere suunas voolavad
(Daodejing, XXXII)

ning aeg ka just voolab.

andrus, 2005-06-01 10:06:00

:
Taoga võib vastuollu sattuda, temast hälbida, aga mitte nii, et ollakse vales kohas (ruumiline), vaid kui elatakse või ollakse valesti (protsess, ajaline). Hälbimine toob endaga kaasa tühje jõukulutusi, aga ka ebaõnne ning isegi huku, seetõttu peaks kõik, mis tahab siin maailmas püsima jääda järgima Taod - see tähendab kulgema. Tao on kui tee ja ebaõnn ei sünni mitte sellest, et mõni kuri jõud selle põhjustajaks oleks, vaid inimesed ise tõmbavad omale häda kaela hälbides kulgemisest, sõites teelt välja. Või kui tuua taas paralleel voolamisega, jõega, siis tuleks pärivoolu ujuda, mitte vastuvoolu siblida.

Hiina maailmavaates võime täheldada veel üht huvitavat fenomeni. Nimelt kui näiteks eurooplasele tundub füüsiline maailm kuskil “väljaspool” ning teda ümbritsev keskkond enamasti võõras ja vaenulik või heal juhul ekspluateerimise objekt, siis hiinlane tunneb end maailmas “kodus”, ühe loomuliku osana maailmast. Tema universum on terviklik, “kus inimene on osa, ainult osa ja tõeliselt osa” (Thompson 1969:7). Eurooplase maailm on jagatud kaheks - subjektiks ja objektiks, hiinlane sellist vastandamist ei kipu tegama. (Miks? Ühest võimalusest fenomeni seletada tuleb hiljem juttu). Selline sisim tunne maailmas “kodus” olla leiab kajastamist nii filosoofias, luules kui ka näitaks maastikumaalis. Hiina maastikumaali praktiliselt kohustuslikuks komponendiks oli inimene - 99 juhul 100st leiame mõne tillukese vaatleja võimsa looduse keskel.

Kuna hiinlasel puudus Jumal “väljaspool”, keda inimene peaks kummardama, siis läänelikku tüüpi religioossust seal ei arenenud. Kuna inimeses polnud ka jumalikku surematut hinge - Aatmanit, mis oleks osake kõikehõlmavast Jumalast, siis ei kujunenud india moodi religioossust. Arenes välja võib-olla Hiinale unikaalne religioosne tunne, milles harmoonia loodusega väga olulist rolli mängis. Hiinlase maailmapildis polnud kohta patune-olemisele, millest tuleks kuidagi lunastust otsida, ning mis iseloomustab mitmeid teisi maailmavaatelisi süsteeme. Inimese ja looduse suhted võivad küll sassis olla, kuid nad pole kunagi üksteisele olemuslikult võõrad või vaenulikud.

priit kelder, 2005-06-01 10:10:32

Andrus, miks otsid nii kirglikult taga kedagi-midagi, kelle-mille tahtel voog voogab? Las ta voogab ja voolab iseenesest Sina võid aga istuda voo kaldal nagu Siddhartha vanuigi ning lasta voogamisel ilmutada kogu su elu ja kõiksust.

Hele, 2005-06-01 10:10:44

Panteist ei jaga reaalsust selleks ja teiseks eluks, siinpoolsuseks ja teispoolsuseks... või õigemini saab aru selliste jaotuste tinglikkusest.

Kristlastegi hulgas on ju suhtumisi selle siinse elu rõõmudesse seinast seina. Ühe meelest on rikkus patt ja rikas taeva ei saa, teise meelest näitab priske elujärg Jumala soosingut. Kristlus on piisavalt suur ja kirju tekk, iga tõsine tahtja leiab selle all endale enamvähem sobiva pesa.

Jah igaüks usub midagi,
aga kritiseerides usku, mida ise ei usu, võib inime tugevalt eksida.
Rääkimatta tülide tekitamisest. Üldjuhul keegi ju usuvaidluste mõjul oma usku ei muuda,
selleks peab ikka isiklik kogemus olema.
Teiste kogemusi on suht lihtne “individuaalseks emotsionaalseks hämuks” või lausa luuludeks-hallukateks pidada. Omaenda kogemusse nii suhtuda on pisut keerulisem, ent kõva tahtmise korral on ka see täiesti võimalik :)

andrus, 2005-06-01 10:11:15

just aga vana kalamehena tean ma et voogudes on elu mis kole

sääl on kalad ja muud olesed

ja kes teab veel kõik

andrus, 2005-06-01 10:15:20

ma nään sugupoolte sõda tulemas

ja objektiivne tõde keelatakse ära ja asendatakse emotsionaalse tõega

ja kraanikausside pissimise eest määratakse karmid ja reaalsed vanglakaristused

ja kõik mehed taandatakse algosakesteks

romantikaks, andumuseks ja ülalpidamiseks

ma nään uut maad kus mehed elavad põranda all

ja metsapaos ja praktiseerivad sääl oma ürgakarjet
ja küttimist

ja need vähesed naised ka veel kes nende ilma kalliks päävad

ja siis tuli tuhkur hobune...........

ja siis ma ärkasin üles

andrus, 2005-06-01 10:16:25

ma istun voo kaldal väga sagedasti PK

alles esmaspä

Hele, 2005-06-01 10:49:45

kas keegi peidab end nois voogudes

Aga ehk Ta ei peidagi end?
Võibolla me lihtsalt enamasti ei oska näha ja tunda
ennast osana neist voogudest, mis ongi Tema,
olgu Ta siis Jumal, Kõiksus, Tao või Nimetu...?

Hele, 2005-06-01 11:53:45

priit: Midagi teada tahtmine pole ealeski ilmselt olnud kuigi õnnis seisund.

Jah, õndsuses pole tahtmisi,
nagu ka Argo jutustab:

Oma parematest hetkedest mäletan, et siis pole ma otsinud ega vajanud mingit tähendust, pole tundnud vajadust elu mõtte järele, kõik mu ideaalid ja eesmärgid on sellistel hetkedel tundunud tähtsusetud ja tühised.

Kui teadmiste kogumine on iseenese eesmärgiks, sarnaneb see põhjata kaabu täitmisele. Midagi ma juba tean, saan teada järjest enam, kõike aga niikuinii ju teada ei saa. Surmahetkeks on mul tore teadmistekogu.... ja siis?

Ent teadmistejaht on juba iseenesest päris meeldiv tegevus, rääkimatta teadmiste praktilisest kasust. Kange teadatahtmine pole küll kuigi õnnis seisund, ent mõni teadasaamine võib sinnapoole viia küll. Eriti eredad taipamishetked, mil kaosest tekib kord nii kiiresti, et enamat küsidagi ei jõua, lähenevad tõepoolest asjatundjate kirjeldet õndsuselle...

DiaTheo, Artiklist, 2005-06-01 12:50:39

Nagu ikka, kipub pikk artikkel põhjalikumaks lugemiseks paremaid aegu ootama jääma.

*************

Mis aga kohe silma torkas, on selle va jumala kunstlikkus. Täiesti tarbetu asja tarvilikuks upitamine - ilma põhjuseta, ilma põhjenduseta, ilma vajaduseta.

Mis minul sellest? Ega õieti olegi. Upitage pealegi. Aga samas ... peab ju jumala ülesupitajatel selleks ometi mingi põhjus, vajadus olema?? Mis see küll olla võiks? Professionaaletel petturitel, saibaabadel ja pastoritel, on motivatsioon olemas, aga teistel?

Mis see kõik artiklisse puutub? Puutub niipalju, et ... mis juhtuks artikliga, kui sellest esimene lõik, preambula, üldse ära jätta? Proovige järele ja te veendute, et kogu selle loo, loos heietatud mõtete esitamiseks ei lähe esitajal jumalat üldse vaja!

Millegipärast ta siiski susatakse sulle kõigepealt ette. Põhjendamata, põhjuseta, vajaduseta - mittemidagisusena (sügav reveraans tsuktsi sui hea sõna leidja suunas!)

Võimalik, et artikli lõpuosas omandab jumalgi mingi rolli, ju ma siis sinnani pole oma lugemisega veel jõudnud.

<i>Erratum</i>, 2005-06-01 12:54:32

(sügav reveraans tsuktsi kui hea sõna leidja suunas!)

rannatüdruk, priit kelder, 2005-06-01 13:06:47

Küllap ma jõuan rappa.

Võibolla see tuleb sellest, et ma ei malda kaldal istudes möödavoogamist jälgida vaid sõuan täiega kärestikel.

/hämmeldunud, laupäevasest sõudmisest väsinud ja üldsegi mitte sapine

rannatüdruk, 2005-06-01 13:11:41

või luhta

Hele, 2005-06-01 13:29:57

DiaTheo: Aga samas ... peab ju jumala ülesupitajatel selleks ometi mingi põhjus, vajadus olema?? Mis see küll olla võiks? Professionaaletel petturitel, saibaabadel ja pastoritel, on motivatsioon olemas, aga teistel?

Jaa, kui tahad usklikke mõista, siis küsigi nii. Miks peaks vaimselt terve ja mitte päris loll inimene Jumala mõiste välja mõtlema ja seda “taidlema”, kui ta sellest mingit kasu ei saa?

Üks põhjus võib olla selles, et ühine usk ühendab inimesi. Iga inimene vajab teisi inimesi enda kõrval ja võimalik, et aktsepteerituse nimel või üksijäämise hirmus nõustub inime suuga tunnistama enamat kui süda usub - või vähemalt oma kahtlused ja eriarvamused enda teada hoidma.

Samamoodi ühendavad inimesi kõiksugused hobiklubid. Kes laulab, kes lendab, kes kasvatab kalu... aga ükski neist tegevustest pole ju tekkinud tühjale kohale, kõik need annavad inimesele midagi head, huvitavat ja vajalikku. Need kõik on maailmaga kontaktimise viisid, mis annavad inimesele teatavaid kogemusi.

Isegi kui ma aru ei saa, mis mõnu ja mõtet on margikogumises, ei pea ma seda tegevust halvustama ega kahtlustama sellega tegelejaid mingites varjatud madalates motiivides. Võibolla oleks ateistil omaenda hingerahu huvides kasulik suhtuda usku kui ühte võimalikku hobisse, mida tema isiklikult ei harrasta. Veel vaffam, kui kõikvõimalikest toredatest tegemistest hakkab läbi paistma nende üldinimlik ühisosa - samasuguse rahu ja rõõmu võib saada üks inime maalimisest, teine kalastamisest, kolmas palvetamisest... ja kui selle tegevuse tulemused inimesele endale ega teistele kurja ei tee või lausa kasuks tulevad, siis kes peaks otsustama selle üle, milline neist tegevustest on “õige” ja milline “vale”? Egas ometi ... :)))

Hele, 2005-06-01 13:49:01

rannatüdruk, priit kelder, 2005-06-01 13:06:47

/hämmeldunud,

Kõrvalt on muidugi lihtne targutada, ent mul on nii, et kui hämmeldusi ühe inimese suhtes on kogunenud teatav hulk, siis käib mingi klõps, mingi filter kukub sellele sisendile ette ja edaspidi ma samasuguste asjade peale selle inimese juures lihtsalt enam ei hämmeldu. Filter lihtsalt püüab need asjad tekstist kinni ja sildistab: ahah, see on priidu järjekordne halvastiütlemine, see on Tooma 60M, see DiaTheo tavaline piiblikriitika ja siinkohal lehvitasin jälle omaenda lemmik-kiiksu... Muidugi läheb sellisel filtreerimisel ka teatav osa jutu mõttest kaotsi.

priit kelder, 2005-06-01 15:05:11

Hele, küll on tore ju lahterdada inimesi ja nähtusi. Oi, kui hõlbus eluleda, ah?

priit kelder, 2005-06-01 15:09:59

Auu, kas Toomas ka kusagil kuuldel on? Sooviksin sinult paluda selgitust jumala nime päritolu kohta eesti keeles, ehk ka muudeski. Või kui keegi siinsetest teelistest evib paslikut linki, siis oleksin tänulik, kui näitaksite.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-01 15:14:11

priit kelder, 2005-06-01 15:05:11

Hele, küll on tore ju lahterdada inimesi ja nähtusi. Oi, kui hõlbus eluleda, ah?

Aga milleks üldse lahterdada,mmmhhh? :)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-01 15:16:05

JUMALAL pole nime, Priit.:))